Üks roll
Pah-pah, kaikugu otsusekindluse trummid! Tuut-tuut, kõlagu kergenduse puhkpillid! Kompromisside viiulid ja konsensuse koor – valmis panna! Sügiskuldne viljapõld on valmis, pilved taevast kadunud, sest ta tuleb, tuleb siiski!
Denis Kingi tunnuslugu „Galoppides koju“ teleseriaalile „Musta Iluduse seiklused“ (1972–1974) on kindlasti üks tuntumaid telemeloodiaid, ühe põlvkonna laste pühapäevaõndsuse märk, nagu seda on ka „Musta Iluduse uued seiklused“ (1990–1991) omakorda nende lastele. Kes meist ei tahaks…
Denis Kingi tunnuslugu „Galoppides koju“ teleseriaalile „Musta Iluduse seiklused“ (1972–1974) on kindlasti üks tuntumaid telemeloodiaid, ühe põlvkonna laste pühapäevaõndsuse märk, nagu seda on ka „Musta Iluduse uued seiklused“ (1990–1991) omakorda nende lastele. Kes meist ei tahaks…
3 minutit
Arp karm / ERM
Arp Karm / ERM
Paradoksaalne uus algus
ERMi uuel hoonel on multifunktsionaalne ambitsioon olla üheaegselt meelelahutuslik keskus, esemete kogum, brändi väljatöötaja ja laste töötubade paik ehk olla nii turistlik atraktsioon kui ka rahvuslikkuse kodu.
8 minutit
Tiit Sild
Rahvamuuseumi tähenduslik ruum
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisega võib vist deklareerida, et eesti rahvas on valmis. Mitte üksi seepärast, et nüüd on ta muuseumisse tulevastele põlvedele vaatamiseks pandud, vaid ka seepärast,…
4 minutit
Esimene oli ERMi konkurss, mille võitnud projekt „Põhja konn“ märkis uue suurejoonelise muuseumiarhitektuuri sündi Eestis (arh Ra Luhse ja Tanel Tuhal, muuseumi suurus 23 250 ruutmeetrit).
ERM
Unistus suurest muuseumist
Pärast ERMi avamist tuleb nentida, et füüsiliselt suuremaks ei saa Eesti muuseumid enam tõenäoliselt minna, seega – kuhu edasi?
5 minutit
Argikultuur on kõikjal meis ja meie ümber. Mitte ainult esemetes, vaid ka selles, kuidas käitume, suhtleme, millesse usume, mida väärtustame.
Anu Ansu/ERM
Kohtumised Eesti Rahva Muuseumis
Eesti kultuuriloo püsinäitus „Kohtumised“, peakuraator Kristel Rattus. Kujunduse kontseptsioon: David Crowley, Christine Gräfenhain, Markus Kaasik, Raul Kalvo, Andres Kurg, Andres Ojari, Sander Paas, Marko Raat, Ilmar Valdur, Linnar Viik.…
8 minutit
Algsest kasutuskontekstist välja võetud ja uude situatsiooni asetatud ese võib omandada uusi tähenduskihte, mida kuraator ei pruugi ette näha.
Arp Karm / ERM
Kas ajaloo säilitaja, teemapark või arutelu eestvedaja?
Andres Kurg: „Nüüdisaja muuseumi üks ülesandeid on näidata, et ajalugu pole täppisteadus, vaid debatt, pidev väitlus.“
11 minutit
Naiste pildiletulek oli presidendivalimistel ainus demokraatia võit, ilming, mis riikluse institutsioone ei kahjustanud. Pildil USA presidendikandidaat oma austajannade haardes.
Barbara Kinney
Kas demokraatia saab võita, kui riik kaotab?
Esimene kord, kui naised kandideerisid võrdselt meestega ja tegid peaaegu sama hea skoori.
5 minutit
Keelekorralduse mõttest
Sajandivahetusel küsis Mati Hint murelikult „Kellele kuulub eesti keelekorraldus?“, osutades normimise hüplikkusele.2 Kui järjekindlalt ja millest lähtudes on keelt viimaseil aastakümneil korraldatud? Keelekorralduse võimalused ja võtted võivad teiseneda ühiskondlike olude muutudes, põhimõtted ja -eesmärgid peaksid aga püsima pikemat aega. Neid on sõnastatud mitmeti.
Rein Kull: „ . . . . keelekorraldus on järjepidev ja kavakindel kirjakeele seadmine, suunamine ja arendamine, teadlik soovitavas…
Rein Kull: „ . . . . keelekorraldus on järjepidev ja kavakindel kirjakeele seadmine, suunamine ja arendamine, teadlik soovitavas…
4 minutit
Klähvib, ei pure – Muusik on kangelasettevõtja
Mis see artisti elu ikka muud on kui üks lõbus viisike. Elab nagu linnuke oksal – lõõritades. Ei pea vara ärkama, trolliga tööle kimama, kaheksa tundi kellegi kolmanda heaks rabama. Käib õhtul oma tunnikese laval ära, magab lõunani ja nii see elukene veereb, kuni temast saab midagi Ivo Linna taolist. Mida selline…
4 minutit
Kindlustada riigikeele täisväärtuslik talitlemine
Kuue maa keelenõuandjate kohtumine EKIs 15. IX 2016
Septembri algupoolel vahetasid eesti keele instituudis sümpoosionil „Keelenõuandeteenuste tulevik“ mõtteid ja kogemusi Eesti, Leedu, Läti, Rootsi, Soome ja Venemaa keelenõuandjad. Meiega enam-vähem sarnaselt antakse keelenõu kõigis naaberriikides. Leedus teeb seda tööd riiklik leedu keele komisjon (seimi juures), Lätis läti keele agentuur, Rootsis keele…
4 minutit
Väliselt efektne
„Lendava hollandlase“ stsenograafia on keskpärase lavastuse tugevamaid külgi.
Itaalia kunstniku Apparati Effimeri videoprojektsioon koos Inglismaal töötava Yannis Thavorise kujundusega (saan aru, et ta on ka kostüümikunstnik, kuna kavalehel viimast eraldi ei nimetata) teevad Pamela Recinella lavastatud „Lendava hollandlase“ atraktiivseks ja vaatemänguliseks, lisades sellele režiis puuduvat dünaamilisust, kuid flirdivad publikuga kahjuks ka stampide ja äratuntavate stereotüüpide…
2 minutit
Nikolai Triik. Võitlus. 1910.
Eesti Ajaloomuuseum.
Kuraator ajaloo haardes
Kahju, et potentsiaalne intellektuaalne intriig vaibus enne, kui jõudis alata.
3 minutit
Inimestest, ilma draamata
Marko Raat: „Kultuuriantropoloogia ampluaa on ammendamatu: sinna mahuvad nii inimese käitumismustrid kui ka ainulaadsed personaalsed elujuhtumid.“
Uue Eesti Rahva Muuseumi audiovisuaalse identiteedi kallal on kaheksa aastat tööd teinud režissöör Marko Raat. Selle aja jooksul on eestlaste rahvusliku identiteedi ja olemise teemal valminud kokku umbes 70 filmi, mille pikkus varieerub mõnest minutist kuni 12 tunnini. Suuremad lavastuslikud filmid…
4 minutit
Kas humanismi kriis on ületatav?
Francis Fukuyama, kellega Lauri Vahtre oma raamatus korduvalt polemiseerib, on 1992. aastal ilmunud raamatus „Ajaloo lõpp ja viimane inimene“ tõdenud, et Berliini müüri langemisega on ideoloogiline võitlus maailmas lõppenud ning liberaalse demokraatia võidukäigul ei ole enam takistusi. Selline optimism, mis ennustas konfliktide lõppemist maailmas, oli kannustav ja rõõmustav. Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele järgnes aga Lahesõda,…
3 minutit
Vastulause – Avalik kiri Eesti teatripublikule
Äsja teatati mulle, et Eesti ajakirjanduses levivad lavastuse „Vanapagan“ kohta oletused,* millel pole mingit alust. Kunstnik Ervin Õunapuud on nimetatud projekti halliks kardinaliks, kes on manipuleerinud nii dramaturgi, lavastaja kui ka näitlejatega. Sellised väited riivavad ja solvavad mind ning kogu lavastuse truppi. Kinnitan teile, et see jutt pole tõsi. Veel enam, kinnitan,…
2 minutit
Õigusteadus on rahvuslik distsipliin
Angloameerikaliku lähenemise korral nähakse juuras rakenduslikku valdkonda ega peeta seda ühiskonnateadustega sarnaseks teadusliku uurimise objektiks.
Kuigi juriste on tavaks kiruda, on nendeta läänelikus õigusriigis hakkama saada siiski keeruline. Kuna reegleid ühiskonnaelu mõistuspäraseks korraldamiseks on paratamatult vaja, on mõistlik valmistada ette ka inimesi, kes tunnevad õiguskorda. Juristide töö pole kunagi piirdunud üksnes…
5 minutit
Küsib/Vastab
Aili Künstler: Kõikvõimalike kirjalike ja elektrooniliste keelehooldetekstide vajalikkust ja tähtsust eesti keele elujõu toetajana on raske üle hinnata. Keelenõuande juubeliaastal olete meili- ja telefoninõustamise vormi täiendanud videoklippidega. Kas on oodata veel keelenõu vormilisi uuendusi?
Tõnu Tender, EKI direktor: EKI on riigi teadus- ja arendusasutus, mille peaülesanne on seista hea eesti keele püsimise ja arendamise, sh väärtustamise eest. Soovisime koos…
Tõnu Tender, EKI direktor: EKI on riigi teadus- ja arendusasutus, mille peaülesanne on seista hea eesti keele püsimise ja arendamise, sh väärtustamise eest. Soovisime koos…
1 minut
Luksusristleja läheb merematkele
Üldkeel on merekeelest kaugenenud sel määral, et on juba raske üksteisest aru saada.
Selle artikli pealkirjast ei saa ilma sõnaraamatuta aru. See on koguni neljamõtteline, sest sõnadel „ristleja“ ja „matke“ on kummalgi ÕSi järgi kaks tähendust. Merekeeles on sõnadel „ristleja“ ja „merematke“ kummalgi üks tähendus, aga mõte kaob ära, sest „luksusristleja“ pole võimalik…
4 minutit
Kihistumine
Taani fotokunstnike rühmituse Vingesus näitus „Metamorfoosid“ Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses kuni 2. X. Kunstnikud Annemette Rosenborg Eriksen, Else Vinæs, Erik Jørgensen, Josephine Ernst, Peder Brødsted Pedersen ja Peter Birk.
Paar aastat tagasi tõstatas Ameerika kunstnik Carl Stieger oma blogis küsimuse, kas kunst on suhtlusviis, ning vastas ise: „Kahtlemata on. Kunsti eristab teistest suhtlusvõimalustest vaid see, et info pärineb subjektiivsest allikast, mida selle…
Paar aastat tagasi tõstatas Ameerika kunstnik Carl Stieger oma blogis küsimuse, kas kunst on suhtlusviis, ning vastas ise: „Kahtlemata on. Kunsti eristab teistest suhtlusvõimalustest vaid see, et info pärineb subjektiivsest allikast, mida selle…
4 minutit
Tiit Sild
Loomulikult ilus ERMi maastik
ERMi uut/vana asukohta Raadil on palju kritiseeritud, ennekõike kauguse pärast Tartu kesklinnast. Kaugus on siiski seotud pigem tartlaste psühhogeograafiaga, sest autoga saab kesklinnast Raadile kaheksa minutiga, Lõunakeskusse vähemalt 13ga, jalgsi…
3 minutit
Mis oleks, … kui me kuuleksime Higgsi bosonit?
Kunsti ja teaduse koostööst
Teadus ja religioon saavat läbi nagu kass ja koer. Aga teadus ja kunst? On neil üldse midagi ühist peale kunstiteaduse ja selle, et nende mõlema tänapäeva versioonidest lihtsurelik aru ei saa?
Natuke ehk ikka on. Mõlemad tahavad teha või üles leida midagi olulist, mida me varem ei…
Natuke ehk ikka on. Mõlemad tahavad teha või üles leida midagi olulist, mida me varem ei…
3 minutit
Georgia O’Keeffe’i maal „Lawrence’i puu“ (1929). Maalil kujutatud männi all tavatses, selg vastu tüve, kirjutada D. H. Lawrence
ljclark.com
Teekond Pinus ponderosa’ni
Mismoodi hoida nende loojate mälestust, kes oma eluajal on olnud surutud võõrastesse raamidesse, pidevalt rännanud või eelistanud „kasteheina ära kaduda“?
5 minutit
Lõpptulemus, kus midagi näha ei jää
ERMi sisearhitektuuri detailid kaotavad nägemisulatusest kõik, mis segab ruumimõju esilepääsu.
Uuest muuseumihoonest pidi arhitektuurivõistluse võitnud arhitektide (Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane) kontseptsiooni järgi ka sisearhitektuuriliselt saama selge vormi ja viimistlusega ülimalt minimalistlik hoone. Ei mingeid liialdusi detailides, pinnakatetes ega ka sisustuses. Tajutav pidi olema ruumi kõrgus…
2 minutit
Meri on sinine haruharva
See, et Eesti naiskoor annab viiendaks tegutsemishooajaks välja debüütplaadi, on väärt aplausi.
Kammernaiskoor Sireen, kelle ees seisavad Vaike Uibopuu dirigeerimisklassis naiskooripisikuga nakatunud Tiiu Sinipalu ning Lauri Breede dirigeerimisklassist sirgunud Ülle Tuisk, on püüdnud oma tegevuses kunstižanre ühendada. Kahe erineva koorijuhi eestvedamisel kogunes 2011. aasta sügisel kümmekonnast tüdrukust kooslus, kellest on välja arenenud väiksemamõõduline…
3 minutit
Eestlust karikeeriv vaikus
„Luuraja ja luuletaja“ näitab vaikiva ürgeestlase kulgemist.
Katri Raik jutustab oma suurepärases raamatus „Minu Narva“ anekdoodi, mida venelased tavatsevad rääkida eestlaste kohta.
Sõidab eestlane mööda teed, venelane hääletab ja küsib, kas küüti saab. Eestlane noogutab ja venelane ronib peale. Venelase järgmine küsimus on: „Kas Tallinn on kaugel?“ – „Ei ole,“ vastab eestlane napilt. Sõidavad, sõidavad,…
Sõidab eestlane mööda teed, venelane hääletab ja küsib, kas küüti saab. Eestlane noogutab ja venelane ronib peale. Venelase järgmine küsimus on: „Kas Tallinn on kaugel?“ – „Ei ole,“ vastab eestlane napilt. Sõidavad, sõidavad,…
2 minutit
Üks huvitav audiovisuaalne keeletegu
Eesti keelega on nagu on. Avalikust ruumist vaatab vastu selline õigekirja tase, et silmad oigavad valust, aga ka keele sisulise tarbimise oskus on mandunud kuskile, kus isegi riiklikku propagandat tehakse nii primitiivsel demagoogiatasandil, et see poleks nõukaajal mahtunud ajalehtede naljanurkagi. Siis osati lugeda nii ridu kui ka ridade vahet, nüüd lükkab raamatukogude väljasuremist edasi…
3 minutit
HTMi veerg – Heakeelsuse aasta haridus- ja teadusministeeriumis
Oma viimase allkirja haridus- ja teadusministrina andis Jürgen Ligi teistele ministritele lähetatud pöördumisele, kus ta valutab südant keelekasutuse pärast riigiasutustes. Riigi esindajad kipuvad inimestega suheldes rääkima lihtsatest asjadest keeruliselt ja pikalt, et lisada sellega oma väljaütlemistele kaalu ja tõsiseltvõetavust. Inimesed on hädas, sest paljud dokumendid ja vastused tuleb…
2 minutit
Muusika on suhtlus
Kaspars Putniņš: „Mulle tundub, et koori repertuaari ülesehituses on praegu loogiline tasakaal.“
Tänavu „Peadirigentide“ kontserdisarjaga 35. aastapäeva tähistava Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) peadirigent Kaspars Putniņš räägib repertuaaripoliitikast, nüüdismuusika tähtsusest ning muustki EFK austajale huvipakkuvast.
Olete Tõnu Kaljustet nimetanud oma vaimseks õpetajaks. Mida sellega silmas pidasite?
Olin EFK tegevusest teadlik juba väga noorena. Hindasin väga kõiki koori tahke ja Tõnu…
Olete Tõnu Kaljustet nimetanud oma vaimseks õpetajaks. Mida sellega silmas pidasite?
Olin EFK tegevusest teadlik juba väga noorena. Hindasin väga kõiki koori tahke ja Tõnu…
6 minutit
Keisrist kõrgemal on jumalik seadus, mida keisergi peab järgima. Pildil Constantinus I ristimine. Rafaeli koolkonna töö (1483–1520).
Wikimedia Commons
Bütsantsi vabariik?
Võimalus, et natuke vähem kui üks viiest ülestõusust keisri vastu õnnestus, on ikkagi suurem kui umbes kümneprotsendine tõenäosus vahetada välja USA Kongressi liige.
6 minutit
Naeruga nõmeduse vastu
Bill Bailey: „Huumori toel saame hakkama absurdiga poliitikas ja ühiskonnas.“
Veel kümmekond aastat tagasi võis vaid und näha stand-up comedy ehk püstijalakomöödia maailmanimede esinemisest Eestis. Nüüdseks on siinse publiku ette astunud nii Eddie Izzard, Jimmy Carr kui ka Dylan Moran, viimane lausa kahel tuuril. Sarjas „Raamatupood“1 Morani tegelaskuju Bernard Blacki assistenti mänginud Bill Bailey on Suurbritannias ilmselt vähemalt sama kuulus koomik, näitleja…
6 minutit
Ei ole üht õiget viisi inimene olla
Geokriitika rajaja professor Bertrand Westphal: „Geokriitika põhihuvi on deterritorialiseerimine, piiride kaotamine, liikumine.“
3. kuni 5. septembrini toimus Tartu ülikoolis VIII Rahvusvahelise Nüüdiskunstide Uuringute Assotsiatsiooni (Association for the Study of the Arts of the Present) konverents pealkirjaga „Käesoleva alternatiivid“ („Alternatives to the Present“). Sellest võttis osa ka Bertrand Westphal Limoges’i ülikoolist Prantsusmaal, kes on georiitika nimelise…
3 minutit
Väiksed asjad suures majas
Muuseum kui tekstide kogum, mida tuleb lugeda püsti seistes ja käimise pealt.
Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on imposantne. Üle lageda põllu ligemale astudes assotsieeruvad mulle mõned mällu jäänud Euroopa Liiduga seonduvad objektid, nagu arhitekt Rem Koolhaasi projekteeritud Grand Palais Prantsusmaal Lille’is (valminud 1994) või Shaha Hadidi kavandatud XXI sajandi kunstimuuseum Itaalias Roomas…
5 minutit
Pealelend – Viljar Pohhomov, ERMi asedirektor
Koos Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoonega saab Tartu juurde ka uue black box’i tüüpi teatrisaali. 15. oktoobril esietendub seal Tartu Uue teatri ja muuseumi koostöös esimene uuslavastus „Vägi“, mille autor ja lavastaja on Ivar Põllu.
Miks otsustati, et ERMi uues hoones läheb tarvis ka black box’i tüüpi teatrisaali? Kas Tartus on…
Miks otsustati, et ERMi uues hoones läheb tarvis ka black box’i tüüpi teatrisaali? Kas Tartus on…
2 minutit
Lühendavad teed ja leevendavad väsimust
2016. aasta kevadeks ilmus üsna lähestikku kolm täiesti uut muinasjuturaamatut, mida ühendab koostajate ring. Selle ringi keskseks ja ühendavaks liikmeks on Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleteadlane Risto Järv, veel kuuluvad sinna tema juhitud muinasjuttude töörühma liikmed ja lõpuks ka mõni rühmaga juhuslikumalt seotud inimene. Järve töörühm on üldse olnud tähelepanuväärselt viljakas. Selle teaduslikud saavutused…
5 minutit
Olemisest mitte klaasi all
Eesti Rahva Muuseumi oma kodu sunnib ilmselt paljusid muuseume muutma oma püsiekspositsiooni ja tutvustuspoliitikat.
Kõige põnevamad on asjad siis, kui nad on igapäevases kasutuses ega mitte klaasi taga, ja kõige kurvemad siis, kui nad on teel muuseumi. See tee – nimelt just tee, mitte muuseum ise – ei ole ühelegi esemele õige koht. Lõikas hinge, kui…
6 minutit
Hollandlase meeskonna moodustavad seitse surmapattu (vastavate loomasümbolitega tantsijad), nende keskel Ain Anger Dalandina.
Režiihukk „Lendavas hollandlases“
Lavastuses ei ole usaldatud Wagneri teose muusikalist põhikonflikti.
4 minutit
Kuhu küll kõik munad jäid?
Kas „sugu: M“ jookseb lavastusena teadlikult ja eesmärgipäraselt sirge seljaga lati alt läbi?
Vaba lava „sugu: M“, lavastaja Jürgen Rooste, dramaturg Sveta Grigorjeva, helilooja ja helikunstnik Siim Aimla. Mängivad Jürgen Rooste, Kaur Riismaa, Ivar Sild, Marko Martinson, Siim Aimla ja Meelis Tasur. Esietendus 19. IX Vaba Lava teatrikeskuses.
Aastake tagasi Vabal Laval esietendunud…
Aastake tagasi Vabal Laval esietendunud…
7 minutit
Üks pilt on parem kui tuhat sõna. Liikuv pilt on veel parem!
Eesti Rahva Muuseumis on tallel ainulaadne kogu etnograafilist filmimaterjali.
Etnograafilise ainese ja argielu salvestamisel filmilindile on ERMis pikaajalised traditsioonid, mis ulatuvad sõjaeelsesse aega.1 Süstemaatilisemalt hakati muuseumis etnograafilise filmiga tegelema alates 1960ndatest. See tegevus oli poolametlik, toimus väljaspool meie filmiajaloo pealiini ning on tänini jäänud üsna tundmatuks. Näiteks ei…
4 minutit
Auhind – Toimetajaauhinna pälvis Triin Kaalep
Euroopa keeltepäeval, 26. septembril kuulutati taas välja Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna võitja. Kandidaate oli seitse: Linda Targo, Maire Raadik, Katre Õim, Aili Künstler, Anu Saluäär, Triin Kaalep ja Kajar Pruul. Auhinna sai neist ajakirja Akadeemia keeletoimetaja Triin Kaalep.
Kaalep on Akadeemiat keeletoimetanud alates selle esimesest numbrist 1989. aastal. Lisaks on Kaalep toimetanud arvukalt teaduslikke, filosoofilisi ning ilukirjandusteoseid. Kaalepi esitasid toimetajaauhinna kandidaadiks…
Kaalep on Akadeemiat keeletoimetanud alates selle esimesest numbrist 1989. aastal. Lisaks on Kaalep toimetanud arvukalt teaduslikke, filosoofilisi ning ilukirjandusteoseid. Kaalepi esitasid toimetajaauhinna kandidaadiks…
1 minut
Hübriidne loometeadus
Kunsti ja teaduse ühenduskohti otsides
Teaduse ja kunsti teineteist rikastav mõju on teada. Kunsti viljelemine kui uutmoodi loovate küsimuste püstitamine on töös edasi aidanud paljusid teadlasi ja teadus on pakkunud ainest paljudele kunstnikele. Teadust kunstiliste vahendite abil mõtestades kaitses kunstiakadeemias loometeadlasena oma doktoritöö Piibe Piirma, keda juhendas füüsik Andi Hektor KBFIst. Piirma eestvedamisel korraldati 2014. aastal…
2 minutit
Esemed räägivad
Muuseumid tegelevad süstemaatilise ja korrastatud informatsiooni loomisega kogu materiaalse maailma kohta.
Esemed ümbritsevad meid kõikjal. Suur osa teabest – mitte ainult mineviku, vaid ka oleviku kohta – on seotud kõikvõimalike objektidega. Esemed ehk asjad on ju tegelikult need, millega inimesed otseselt kokku puuduvad nii igapäevaelus kui ka ajaloo uurimisel. Muuseumid on organisatsioonid, kes tegelevad peamiselt objektide…
7 minutit
Kunstnik Toomas Haava staatiline intensiivsus on Martin Millile väärt proovikivi ja paras laugas.
Gabriela Liivamägi
Klaashelmestega fuuga soos
Eva Kolditsa dramatiseering ja lavastus Oskar Lutsu jutustuse „Soo“ alusel on kujunditiine unenägu, kuigi tekstitasandil hämmastavalt autoritruu.
5 minutit
