Sõbralik Eesti
Keegi meist ei sünni vihasena, seega peab kuskil vihastamist õpetatama. Kodus? Koolis? Meedias? Ilmselt on oma roll neil kõigil.
Viha on inimlik emotsioon, aga viimase kahe aasta möll avalikus ruumis kõigepealt kooseluseaduse ja nüüd pagulaste vastuvõtmise üle jätab mulje, nagu oleks eestlased kõik muud emotsioonid peale viha talveunne pagendanud. On aeg äratuseks, ütleb algatus Sõbralik Eesti, mis soovib…
Viha on inimlik emotsioon, aga viimase kahe aasta möll avalikus ruumis kõigepealt kooseluseaduse ja nüüd pagulaste vastuvõtmise üle jätab mulje, nagu oleks eestlased kõik muud emotsioonid peale viha talveunne pagendanud. On aeg äratuseks, ütleb algatus Sõbralik Eesti, mis soovib…
1 minut
Lauri Leesi annab teada, et turumüüjaid ja taksojuhte tema koolist ei tule. Kaader Madli Lääne dokumentaalfilmist „Tähelepanu, start!“ (2006), mis räägib esimesse klassi astumise katsetest.
Koolisüsteem kui eliitperede taastootja
Erinevalt Eestist Euroopas õpilasi esimestes klassides ehk algkoolis ei selekteerita, paljudes riikides, sh Lätis ja Venemaal on see seadusega keelatud.
7 minutit
Põhiharidussüsteemi lahendamata probleemid
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumisest 2010. aasta 1. septembril on seadust peaaegu igal aastal korduvalt muudetud ja muuta üritatud, ent kõigile kohustusliku põhihariduse osas on ilmnenud aastaid samad probleemid. Vanematelt oodatakse rahamaksmist kooli õppekavajärgse töö läbiviimiseks, koolid ei tule toime erinevate vajaduste ja eeldustega laste potentsiaalile vastava õppe korraldamisega ja leiab aset hariduse…
4 minutit
Avatud kool ühendab uut ja vana
Praegu alustavad kooliteed lapsed, kelle vanemad käisid koolis enamasti 1990. aastatel. Meie kunagised õpetajad said oma väljaõppe 1980ndatel või isegi varem. Mõeldes oma kogemusele, milline on hea õpetamine, siis see jääb mitmekümne aasta taha. Lapsed, kes on praegu kuue-seitsme aastased, alustavad iseseisvat elu 10–15 aasta pärast. Seega peaksimegi küsima: mil määral meie isiklik kogemus…
5 minutit
Kunstiakadeemia ametlike ettekannete ja liitmiste küüsis
Mart Kalm: „Me ei valmista kunstnikke ainult Padavere vallale, vaid kogu maailmale.“
Kunstiteadlane, akadeemik Mart Kalm on olnud kunstiakadeemiaga seotud alates 1992. aastast. Ta on olnud kunstiteaduse instituudi ja (kunsti)teaduslike projektide eesotsas, töötanud dekaani ja prorektorina, tänavu kevadest juhib Kalm kunstiakadeemiat rektorina.
Merle Karro-Kalberg: Alustame päevakajalise teemaga Gunnar Oki kõrgharidusalase…
Merle Karro-Kalberg: Alustame päevakajalise teemaga Gunnar Oki kõrgharidusalase…
9 minutit
Kohandatav kool
Tänapäeval uuendatakse kõiki eluvaldkondi pidevalt. Haridusreform, koolivõrgu ümberkorraldamine ja muutunud õpikäsitus mõjutavad kõiki Eesti koole. Seejuures on oluline mõista ja arvestada muutustega kaasnevate ruumiliste tagajärgede, õppekeskkonna ülesehituse ja ka regionaalpoliitiliste aspektidega.
Keskendun siinkohal just maakoolidele, sest ühel vallakoolil on piirkonna arengus kanda märksa suurem roll, kui linnakoolil. Linnades on elanikkond suur ja ümberkorraldusi mõnevõrra lihtsam läbi viia, maal,…
Keskendun siinkohal just maakoolidele, sest ühel vallakoolil on piirkonna arengus kanda märksa suurem roll, kui linnakoolil. Linnades on elanikkond suur ja ümberkorraldusi mõnevõrra lihtsam läbi viia, maal,…
3 minutit
August Künnapu. Tulemuslik köievedu 2. Akrüül lõuendil, 2012.
Eliitkoolid soosivad vanemate uhkust, mitte andekaid
Õiguskantsler Ülle Madise, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, psühholoog Angela Jakobson ja õpetaja Vootele Hansen on arvamusel, et parimate tulemuste nimel tuleb kohati maksta liiga ränka hinda.
12 minutit
„Ah, sina oled ju erand!“
Vaidluse matistamiseks on mitmeid viise. Kõige tulusam on tropistada vastase suu mõne õhatusega, millele polegi võimalik vastata muu kui vaikimise või silmapööritamisega. Mind on enim vihastanud – ja seda on ka mu vastu sageli kasutatud – komplimenti rüütatud alanduse ratsukäik „Ah, sina oled ju erand!“.
Peaaegu alati lõpetatakse nii mu vaidlused haridusele võrdse ligipääsu ja selle suhte…
Peaaegu alati lõpetatakse nii mu vaidlused haridusele võrdse ligipääsu ja selle suhte…
4 minutit
Paitab ja painab
Põhjamaade Sümfooniaorkester Anu Tali juhatamisel 24. VIII Estonia kontserdisaalis. Kavas Erkki-Sven Tüüri „Elamata elu paine“ („Le poids des vies non vécues“), Pēteris Vasksi viiulikontsert „Kauge valgus“ („Distant Light“) Sergei Dogadini soleerimisel ja Dmitri Šostakovitši X sümfoonia (1953).
Põhjamaade Sümfooniaorkestri 24. augustil mängitud kava oli üsnagi süngetes toonides. Erkki-Sven Tüüri „Elamata elu paine“ on loodud Vabadussõjas ja I maailmasõjas hukkunute mälestuseks…
Põhjamaade Sümfooniaorkestri 24. augustil mängitud kava oli üsnagi süngetes toonides. Erkki-Sven Tüüri „Elamata elu paine“ on loodud Vabadussõjas ja I maailmasõjas hukkunute mälestuseks…
4 minutit
Ulvi Haagenseni „Pesunöör“ pakub minimalistlikus ruumilisuses tasapinnaliste teostega harjunud vaatajasilmale vaheldust.
Teadvuse hämarala ja kehamotoorika joonerägastik
Kõik triennaali kunstnikud on demokraatlikult eksponeeritud, kuid vaataja ei jõua kõigile väärilist tähelepanu pöörata.
4 minutit
„Pingviin ja raisakass“ on Jan Uuspõllu seni nähtud püstijalakomöödiatest parim.
Pingviin, raisakass ja hamburger
Jan Uuspõllu näitlejameisterlikkust toetab Mihkel Muti värvikas, sarkastiline, kohati irreaalne ja seejuures nii eluline ja mõtlemapanev tekst.
4 minutit
Haritlastest ja õpetlastest
Ääremärkusi humanitaarse kõrghariduse tulevikule mõeldes
2015. aasta suvi lõpeb humanitaariale ja ilmselt kogu kõrgharidusele omajagu mõtlemisainet pakkuvalt. Juulis selgus, et Tallinna ülikooli humanitaarinstituut ei ava sel aastal huviliste vähesuse tõttu filosoofia ja kultuuriteaduste magistriõpet.1 Tartu ülikoolis stardivad SAISi andmetel nii kirjanduse ja teatriteaduse, semiootika ja kultuuriteooria kui ka filosoofia magistriõppe kavad, ehkki…
5 minutit
Magistriõppe roll tuleks uuesti mõtestada
Liina Lukas: „Kunagi pole humanitaarne magistriõpe olnud nii põnev ja võimalusterohke kui praegu Tartus.“
Humanitaarteadustes mullitab. Ülikoolid üritavad kohaneda nn Bologna süsteemile (3+2 õppeaastat) ja tasuta kõrgharidusele ülemineku tagajärgedega. Potentsiaalsete tudengite arv väheneb. Mõne eriala spetsiifikat ei näi mõistvat haridus- ja teadusministeerium, mõnel erialal napib huvilisi.1 Möödunud nädalal esitletud…
7 minutit
„Soovitan kõigile teismelistele!“
Kriitikaarutelude juurde käib paratamatult küsimus põlvkonnavahetuse ja järelkasvu kohta. Peale ülikoolide muretsevad järelkasvu pärast ka aktiivsed kirjandusõpetajad. Algselt küll huvitava loovülesandena algatatud arvustusvõistlus annab hea ülevaate õpetajate sellealasest ettevalmistusest, kriitikažanrite äratundmisest ja juhendamisoskusest.
Alates 2002. aastast korraldatud põhikooli 7.–9. klasside ja gümnaasiumiõpilaste arvustusvõistlus, algselt „Virtuaalkassi“ arvustustevõistluse, hiljem „Ulakassi“ nimetuse all on juba andnud järelkasvu,…
Alates 2002. aastast korraldatud põhikooli 7.–9. klasside ja gümnaasiumiõpilaste arvustusvõistlus, algselt „Virtuaalkassi“ arvustustevõistluse, hiljem „Ulakassi“ nimetuse all on juba andnud järelkasvu,…
5 minutit
Teadusfilosoofia hariduselu kavandamisel
Kas Bloomi taksonoomia suunab meid pelgalt teadmiste juurde või piisab sellest tarkuseni jõudmiseks?
Teadusfilosoofide diskussioonid keskenduvad traditsiooniliselt küsimusele: mis on teadus? Iga vähegi tuntud teadusfilosoof on sellele küsimusele ka kuidagi vastanud, kas otse või kaude, pikalt või lühemalt. Haridusküsimustega teadusfilosoofid üldjuhul ei tegele, vähemalt otseselt mitte. Õnneks on siiski erandeid.…
4 minutit
„Krüptoniit“ („La kryptonite nella borsa“, Ivan Cotroneo, 2011).
Kaader filmist
Itaalia uuema filmikunsti leiunurk
Giampietro Balia: „Itaalia filmitööstuses on algamas üleminekuaeg.“
4 minutit
Hilissuvised jutud
Ingrid Kõrvits: „Tüdrukud seda ootavadki, et töö ei jääks poolikuks, et viimistlus oleks põhjalik.“
Mind kummitavad iga suve lõpus Veljo Tormise naiskooritsüklist „Sügismaastikud“ Viivi Luige read „Ja lõhnab angervaks ja tulilill ja ohakas. On hilissuvi, on hilissuvi ja pihlapuus on marjakobar ja männikus on kanarbik. Ja seda suve ei tule enam, ei tule…
5 minutit
Sildid tehtud, arutelu lukus
Millalgi kevade lõpus algas arutelu pagulaste üle, mis vältas terve suve. Olin äsja naasnud kaitseväe suurõppuselt „Siil 2015“ ja märkasin poes ajalehte suure pealkirjaga pagulaste kohta. Olin päris üllatunud, et olin nädal aega metsas – ja ikka veel see arutelu käib. Mida seal küll rääkida on? Veerand aastat hiljem pole kära selle küsimuse üle endiselt vaibunud. 1000…
3 minutit
Arhitektuurikooli ja fotograaf Tõnu Tunneli juhendatud töötoas uurisid Viljandi gümnaasiumi õpilased oma koolimaja läbi kaamerasilma.
Arhitektuurikool / Ingeri-Helena Kakko
(T)uus kool
10 tähelepanekut Viljandi riigigümnaasiumis
5 minutit
Ülikoolide ja teadusasutuste võrk ja tegevussuunad
Mõtteid Gunnar Oki ettekannet lugedes
Kõigepealt heast – selleks on ettekande pikkus ja formaat. Meil armastatakse ikka veel liiga palju strateegiadokumente ja tegevuskavu koostades rõhutada dokumendi pikkust ja paksust, ikka nii, et mida mahukam, seda toekam. Ei ole. Ma ei tea ühtegi asutust, ettevõtet ega riiki, mille olulisimaid eesmärke…
6 minutit
Valglinnastumise problemaatika avatakse räppvideoga.
Kaader filmist
Groteskne keskkonnaharidus
Rasmus Merivoo: „Pärast „Buratinot“ käed värisesid ja hirm filmi ja kogu selle süsteemi ees oli suur.“
5 minutit
Kandev kont ja nahk on Kokkugia töös üheks saanud ning tulemuseks on põhjendatud, eesmärgiga ornament. Kolme millimeetri paksune materjal on kui nahk, mida saab kasutada suurte pinnalaotustega objektide tootmiseks.
Studio Roland Snooks
Arhitektuuri homne päev TABi peanäitusel
Näitus „Keha ehitus. Body Building“ arhitektuurimuuseumis 11. IX kuni 11. X, kuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Näitusel osalevad Atelier Bruno Juricic, Tom Wiscombe Architecture, Kokkugia (Roland Snooks,…
3 minutit
Must saal valges kuubis
Mare Pedanik: „Uskuge mind, Kumu on imeline koht!“
Eesti Kunstimuuseum (EKM), eelkõige selle peahoone Kumu on ikka pildil olnud: küll seoses Euroopa muuseumi auhinnaga, küll mõne rahvusvahelise näitusega, küll konverentsiga. Kumus on aga üks allüksus, kus on käinud ilmselt kõik, kes kunstist või filmist või ka teatrist huvitatud, kuid millest pole eraldi just kõneldud. See on…
5 minutit
Postkaart hubasest maailmast
On naeruväärne ja näitab suurt piiratust, kui Tartust kõneldes seostatakse sellega karusid, hunte, nuute ja muud sarnast. Inimesed näevad tonte seal, kus neid pole.
Friedemann Goebel 6. I 1829
Tartu linnamuuseum on välja andnud Tartu ülikooli keemia- ja farmaatsiaprofessori Friedemann Goebeli kirjad, mis ta on kirjutanud oma naisele 1828. ja 1829. aastal, kui Goebel sõitis Tartu, et astuda uude…
Friedemann Goebel 6. I 1829
Tartu linnamuuseum on välja andnud Tartu ülikooli keemia- ja farmaatsiaprofessori Friedemann Goebeli kirjad, mis ta on kirjutanud oma naisele 1828. ja 1829. aastal, kui Goebel sõitis Tartu, et astuda uude…
4 minutit
Need, kes ujuvad residentuurist residentuuri
Kunstiresidentuur MoKS ei ole toiminud mitte ainult Mooste ja Liivimaa, vaid lausa rahvusvahelise kultuurikeskusena.
Milleks meile residentuur? Ja milleks neile residentuur? Näiteks võib tuua selle, et nemad, kes elasid MoKSi residentuuris Mooste mõisas, tegid meile, kes me külastame Y-galeriid Tartus, näituse „Need, kes ujuvad metsa(s)“. Kuid milleks seda tarvis? Kunst on inimtegevuse…
4 minutit
Pealelend – Peep Lassmann, Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor
Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade ettekannet ette valmistava küsitluse kohaselt leidis 56 % vastanuist, et Eesti ülikoolide ja teadusasutuste vahel puudub selge, põhjendatud ja omavahel kooskõlastatud tööjaotus. 67% oli nõus väitega, et Eesti ülikoolide ja teadusasutuste tegevussuunad on liialt hajutatud ja/või konkureerivad üksteisega.…
2 minutit
Pealelend – Olev Muska, multimeediakunstnik
Sydneys sündinud multimeediakunstnik, elektrooniliste helide looja, pedagoog ning loominguline produtsent Olev Muska propageerib enda sõnul innovatsiooni, oivalisust ja lõbu. Seadmata kunstide vahele piire, on ta võrdselt pädev graafilise ja veebidisainerina, kirjaniku, kirjastaja ja filmitegijana. Mitmekesisus toidab ta kujutlusvõimet ja hõlbustab ainulaadset lähenemist multimeediale.
Muska muusikukarjääri trajektoor vastab populaarse elektroonilise muusika arenguetappidele. Elektrikitarr,…
Muska muusikukarjääri trajektoor vastab populaarse elektroonilise muusika arenguetappidele. Elektrikitarr,…
2 minutit
August Künnapu. Hääl publiku seast. Akrüül lõuendil, 2009.
Ühtsus ja mitmekesisus ühte patta
Eesti teatriharidus peab käima kaasas teatris toimuvaga, kuid mitte moevoolude, vaid sügavamate suundumustega.
9 minutit
Keskkond loeb
IV Pühalepa muusikafestivali vanamuusikakontsert „Arvo Haasma ja sõbrad“ 16. VIII Pühalepa kirikus.
Ettepanek kirjutada Pühalepa festivalist tuli kohe, kui olin kitsamas ringis rääkinud oma plaanist emigreeruda mõneks ajaks perega suvise Hiiumaa rüppe. Kuupäevade poolest oleksid sobinud vaid Helitroop ja In Spe lood ning vanamuusikakontsert „Arvo Haasma ja sõbrad“. Kontserte kuulata tundus tore plaan, kuid kirjutada pigem mitte. Meil leviv…
Ettepanek kirjutada Pühalepa festivalist tuli kohe, kui olin kitsamas ringis rääkinud oma plaanist emigreeruda mõneks ajaks perega suvise Hiiumaa rüppe. Kuupäevade poolest oleksid sobinud vaid Helitroop ja In Spe lood ning vanamuusikakontsert „Arvo Haasma ja sõbrad“. Kontserte kuulata tundus tore plaan, kuid kirjutada pigem mitte. Meil leviv…
3 minutit
Inimene mõtleb, jumal naerab, laps ja loomake kogeb
Kui Ameerika Ühendriigid on maailm, siis on Hilda Taba (1902–1967) maailmanimi. Järelsõnast võib lugeda: „[v]ähesed teavad, et ta sündis, kasvas üles ja sai hariduse Eestis. Kuuludes 20. sajandi tuntuimate pedagoogikateadlaste hulka, jäi ta aga oma kodumaal aastakümneteks tundmatuks“ (lk 353).
See võib kõlada vääritult ja tänamatult, aga ma ei loeks seda…
See võib kõlada vääritult ja tänamatult, aga ma ei loeks seda…
6 minutit
Nüüdiskunsti prillidega teater Kiasmas
Soome nüüdiskunstimuuseumis Kiasma tegutseva teatri juht ja etenduskunstide kuraator on 2012. aastast Jonna Strandberg, kes vahetas selles ametis välja Austraaliasse siirdunud Riitta Aarniokoski. Strandberg on õppinud Turu ülikoolis kultuuriajalugu ning töötanud põgusalt Soome Tantsuinfokeskuses ja festivali „Liikumine novembris“ toimkonnas. Kiasmasse tuli Strandberg 2004. aastal kõigepealt praktikale, tegi alguses kommunikatsiooni- ja seejärel produtsenditööd.…
5 minutit
August Künnapu. Maria Petrova ja ženja Ruhmanov geomeetriatunnis. Akrüül lõuendil, 2013.
Üliõpilase koht ühiskonnas
On nad vanematest sõltuvad lapsed või iseseisvad täiskasvanud?
6 minutit
Missioon juhtida tähelepanu püsiväärtuslikule
Muusikaloo ainest, õpetamisest ja õpilastest, aga eelkõige õpetajast
Poolteist aastat tagasi arutlesime 70 muusikaajalooõpetajaga Viljandis selle üle, milline võiks olla muusikaloo koht ja roll tänases koolihariduses (vt Kadri Steinbachi ülevaadet Sirp 20. III 2014). Tõin oma tollases ettekandes välja selle mitmekihilise valdkonna kolm peaosalist ehk õpilase, õpetaja ja muusikaloo aine…
4 minutit
Ram
RAMi haaravad kõlailmad
Sarja „Tormis üle maa“ kontsert 22. VIII Türi Püha Martini kirikus, esines Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja, kaastegevad olid Katrin Targo (sopran) ja Pipilota Neostus (flööt).
Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) kontserdid Veljo Tormise 85.…
Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) kontserdid Veljo Tormise 85.…
3 minutit
