Marko Mäetamm. Me – supernatural. 1999, akrüül lõuendil.
Seeriasse kuulub 10 tööd, igaüks on 1,5 x 2 m.
Mis on Eesti riigi mõte?
Lõpuks ometi oleme niikaugel, et võime tõstatada küsimuse riigi mõttest. Ju siis „elu mõte” ja muud sügavama kõlaga tähised kuuluvad nii aegunud jäänukite hulka, et neid ei vaevuta meenutama. Arvan…
10 minutit
Kulka kaos ja kord
Ott Karulin
Täna on kulka tähtaeg. Oli ikka meeles? Kindlasti oli, sest kulka toetuseta saavad endale äraelamist lubada vähesed kultuuriasutused ja -loojad. Aga kas seda ka teatakse, et sellest aastast kehtib uus kulka „Preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmise alused, taotlemise ja taotluste menetlemise ning toetuste tagasinõudmise kord“? Ilmselt mitte, sest ametlikult juba selle aasta 1. jaanuarist kehtima…
4 minutit
Psühhootiline kaitse
Kinodes pidavat jooksma üks naiste alandamist ja sadomasohhismi õilistav linateos. Maha võtta! Ära põletada kõik need 50 halli varjundit!
Võiks parafraseerida Stalinit – pole näinud, pole probleemi, kui ei teaks, et lause „Surm lahendab kõik mured – pole inimest, pole probleemi“ mõtles välja kirjanik. Et see on kujund.
Riik näeb aga kõike. Näeb, et kunstnik kannab näitusel politseiembleemidega pikka sinist…
Võiks parafraseerida Stalinit – pole näinud, pole probleemi, kui ei teaks, et lause „Surm lahendab kõik mured – pole inimest, pole probleemi“ mõtles välja kirjanik. Et see on kujund.
Riik näeb aga kõike. Näeb, et kunstnik kannab näitusel politseiembleemidega pikka sinist…
1 minut
Ühe vangistuse lugu
Mängufilm „Ameerika snaiper“ („American Sniper“, USA 2014, 132 min), režissöör Clint Eastwood, stsenarist Jason Hall, operaator Tom Stern, põhineb Chris Kyle’i samanimelisel raamatul. Osades Bradley Cooper ja teised. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Cinamon, Ekraan ja Solaris.
„Lennuki meeskond tõstis mu pardale ja kinnitas mu väikesele istmele. Turvavöö oli nii pingul, et ma ei saanud hingata. [—] Mu…
„Lennuki meeskond tõstis mu pardale ja kinnitas mu väikesele istmele. Turvavöö oli nii pingul, et ma ei saanud hingata. [—] Mu…
6 minutit
Elu on komöödia, mida tuleb võtta tõsiselt
VAT-teatri „Mirandolina“, autor Carlo Goldoni, lavastaja Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu. Mängivad Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar, Liisa Saaremäel ja Meelis Põdersoo. Esietendus 2. II Kumu auditooriumis.
Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni sündis seitse aastat pärast XVIII sajandi algust ja suri sama palju…
Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni sündis seitse aastat pärast XVIII sajandi algust ja suri sama palju…
4 minutit
„Mul on sulle üks jutt …“ on saanud tõuke kooseluseadusest ja selle ümber käinud trallist. Geiaktivist Elgar – Elgar Lepp.
Marko Kivimäe
Peaasi et kirge jaguks
Tegemist on harrastusnäitlejatega, ent kohati harrastatakse ikka väga võluvalt.
3 minutit
Holokaustikunst ja kontekst
Kuraator oleks võinud konteksti puudulikkust ette näha, kuid kellegi tahtlikus solvamises ei tohi teda küll süüdistada.
Näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ Tartu kunstimuuseumis kuni 29. III.
Kuraator Rael Artel, kunstnikud
Yael Bartana, Zbigniew Libera,
Joanna Rajkowska, John Smith (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnal, Art Spiegelman ja Artur Żmijewski.
Kui…
Kuraator Rael Artel, kunstnikud
Yael Bartana, Zbigniew Libera,
Joanna Rajkowska, John Smith (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnal, Art Spiegelman ja Artur Żmijewski.
Kui…
3 minutit
Tundmatu eesti meistri harmoonium XX sajandi algusest.
Alo Põldmäe
Mis saab eesti harmooniumist?
Eesti rahvusliku klaverimuuseumi, Tartu laulupeomuuseumi ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi koostööna sai Tartus teoks näitus „Eesti harmoonium“ (koostaja Alo Põldmäe), mis on pühendatud muusika-aastale ja harmooniumi leiutamise 205. aastapäevale. Laulupeomuuseumis…
2 minutit
Statuut vajab täpsustamist
Raske on mitte nõustuda Andrei Hvostovi arvamusega, et kirjanikust on saanud sümbol1 – seda nii kodakondsuse andmise kui ka auhindamise kontekstis.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade tänavuste kandidaatide seas ei ole paljudele üllatuslikult Andrei Ivanovi teost „Bizarre“. Põhižürii liige Heili Sibrits kirjutab, et teose nomineerimise üle küll arutleti pikalt, kuid otsustati, et selleks ei sobi teosed, mis…
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade tänavuste kandidaatide seas ei ole paljudele üllatuslikult Andrei Ivanovi teost „Bizarre“. Põhižürii liige Heili Sibrits kirjutab, et teose nomineerimise üle küll arutleti pikalt, kuid otsustati, et selleks ei sobi teosed, mis…
3 minutit
Eesti muusik ja eesti muusika
„Eliitkontserdid“: Peep Lassmann (klaver) 10. II Estonia kontserdisaalis.
Meil on palju häid ja erilisi heliloojaid. Vähem on võib-olla teadvustatud, kui palju on Eestis sisukaid ja eriilmelisi muusikuid-esitajaid. On ikka justkui mure, kuidas jätkub neile esinemiskohti ja eneseväljendusvõimalusi. Interpreetide liidu ja Eesti Kontserdi „Eliitkontsertide“ sarja üks väärtusi on asjaolu, et see annab läbilõike meie eriilmelistest esitajatest ja…
Meil on palju häid ja erilisi heliloojaid. Vähem on võib-olla teadvustatud, kui palju on Eestis sisukaid ja eriilmelisi muusikuid-esitajaid. On ikka justkui mure, kuidas jätkub neile esinemiskohti ja eneseväljendusvõimalusi. Interpreetide liidu ja Eesti Kontserdi „Eliitkontsertide“ sarja üks väärtusi on asjaolu, et see annab läbilõike meie eriilmelistest esitajatest ja…
2 minutit
Fassaadivalgustuse omaloomingu musternäide.
Risto Kozer
Tallinna linnaruumi valgusreostus
Valgusreostuse problemaatika on Eestis aastaid kõneaineks. Esmasel vaatlusel on jagunetud kahte leeri: üks osa peab seda naeruväärseks pseudoprobleemiks, mis ei peaks olema riiklike prioriteetide seas, teine aga peamiselt Eesti…
4 minutit
Kuigi üks Põlva võistluse põhilisi eesmärke oli inimkeskse kvaliteetruumi loomine, et linnasüda elustuks just jalakäija-kergliikleja vaatepunktist, olid töö „Uus energia“ autorid pidanud vajalikuks jalakäija õigused vaata et olematuks kärpida.
„Uus energia“ autorid
Arhitektuur kingipakis*
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks istutatakse tammeparke ja korrastatakse linnade avalikku ruumi.
8 minutit
Tulumaksuvaba miinimumi ükskõik kui suur tõstmine ei paranda väikesepalgaliste elujärge, kui raha võetakse neilt tagasi kõrgemate aktsiisidega, nigelamate avalike teenuste, väiksemate subsiidiumide ja toetuste kujul vms viisil.
Eric Pouhier / Wikipedia
Vajame progressiivsemat maksustamist
Maks kapitalilt oli 2012. aastal vaid 7,1% kogu Eesti maksutulust, kõige vähem Euroopa Liidus. Viimasel kohal olime nii kapitali ja ettevõtluse tulude kui ka kapitali varu ehk rikkuse maksustamisel.
5 minutit
Malle Leis. Õhtuvalgus. (Autoportree). 1972–1984/85, õli, lõuend.
Stanislav Stepaško
Lootusetult loomulik Malle Leis*
Malle Leis on jäägitult kunsti ruumis, vaimus, hinges ja mateerias.
7 minutit
Minu Lapin
Üks mu sõbranna mängib aeg-ajalt lõbusas tujus olles mõttega kirjutada raamat „Minu Lapin“ ja avaldada see Petrone Prindi „Minu . . . .“ sarjas. Kiiduväärt mõte, kuid natuke tundub, et vanameister on selle triki mingis mõttes nüüd juba ise ära teinud. Muidugi ainult mingis mõttes, sest esiteks pole Leonhard Lapin inimene, kes ammenduks ühe raamatuga, ja teiseks on teise pilk ikkagi…
4 minutit
Spiraaltorukestest põimitud mustreid Lõhavere linnamäelt leitud vakast (XIII sajandi algus).
Joonistas Jaana Ratas.
Killud pikast traditsioonist. Spiraaltorud rõivastel
Ligi tuhat aastat on katkematult edasi antud teadmisi spiraaltorukestest mustrite tegemisest.
7 minutit
Heli ja keel. Üllatusi ja äratundmisi
Topelt-CD „Heli ja keel“ esitleb luulet ja muusikat siduvas kontserdisarjas (või selle eelloos) kõlanud muusikat, kaheksat teost kuuelt autorilt. Kolmandat hooaega kestvas ja tuntust koguvas sarjas on esindatud ka nüüdisautorid, kuid CD kava hõlmab ainult lahkunud heliloojate teoseid. Luulet plaadilt ei kuule ja siin puudub sõna- ja muusikakunsti kokkupuutest sündiv topeltnõidus. Aga CD-l…
2 minutit
Budapest, rahvuslus, Tormis
Nende kolme sõna vahel on mitmesuguseid seoseid. Alustan kaugelt, aastast 1962, kui noor helilooja Veljo Tormis käis üleliidulise heliloojate liidu grupiga Budapestis Zoltán Kodály 80. sünnipäeva tähistamise üritustel, kuulis palju ja tõi kaasa noote, peale Kodály ka Bartóki noote ning huvi nende kirjutiste vastu. Just Kodály koorilaulude kuulmist on ta nimetanud oma ohhoo-elamuseks, mis aitas…
4 minutit
Palju õnne, Eesti!
Mõne päeva pärast täitub Eesti Vabariigil üheksakümne seitsmes aasta. Minu vanaema suri selles vanuses. Inimese kohta võib seda pidada pikaks elueaks. Riigina tunneme end, ehk tänu vahepealt ära lõigatud suurele tükile ikka veel noorukieas. Aga see annab ka lootust, et tegude aastad on alles ees.
Kui hetkeks veel vanaema meenutada, siis mitmele üle elatud ilmasõjale ja paljudele eluraskustele…
Kui hetkeks veel vanaema meenutada, siis mitmele üle elatud ilmasõjale ja paljudele eluraskustele…
3 minutit
Kütioru tillukesed saladused
Kui käisin hiljuti raamatukogus uuemat kirjandust laenutamas, siis oli Leelo Lauritsa raamatuke sealt koju toodud kuhjas kõige väiksem ja õhem. Lugesin selle kiiresti läbi, aga tekkis tunne, et ühest lugemisest jääb väheks ja et tuleks lugeda pigem üksikute lõikude kaupa – natuke nagu laeva logiraamatut, mis koosneb lühikestest sissekannetest selle kohta, mis ilm oli ühel…
7 minutit
Mänguväljak, garaažipealne kiviktaimla või punkri asjalik lahendus Soomes.
Heiki Kalberg
Elanike kaitse protsendiseadus
Soome panustab kuni 2% ehitushanke hinnast varjendite ehitamisse.
3 minutit
Raminagrobis mäletab II
Keldrisse! Keldrisse! Kolmapäeva õhtuti töötasime trükikoja keldris Pikk 54. Siin oli meile eraldatud väike ruum, siin lugesime külgi ja viisime parandusi sisse. Õhku polnud ollagi, valgus oli vilets ja masinad muudkui…
3 minutit
Rael ja Rachel
Ühe kunstiprojekti anatoomia ehk hüpoteetiline mõtisklus
Enneolematult suurt meediakajastust on leidnud Rael Arteli kureeritud holokaustiteemaline näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”, eriti sellel näitusel eksponeeritud Artur Žmijewski kaks videoteost „Kullimäng” ja „80064”. Tuleb au anda Rael Arteli professionaalselt kõrgetasemelisele kuraatoritööle. Seetõttu tasub heita kiirpilk ühe provokatiivse kunstiprojekti tekke- ja toimemehhanismile.
Poola kunstnik Artur Żmijewski viis noore abiõpetajana…
Poola kunstnik Artur Żmijewski viis noore abiõpetajana…
3 minutit
Institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused
Eesti teadusagentuur on avaldanud tänavused teadlaste uurimistoetused.
Millliseid muudatusi võrreldes varasemaga esile toote?
Madis Saluveer, Eesti teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja: Sel aastal toetatakse 34 uut institutsionaalset uurimisteemat kogusummas 3,2 miljonit eurot ning 54 uut personaalset uurimisteemat kogusummas 2,8 miljonit eurot.
Taotlusi on kordades rohkem kui raha, kuid võrreldes varasemaga on pärast haridus- ja…
Millliseid muudatusi võrreldes varasemaga esile toote?
Madis Saluveer, Eesti teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja: Sel aastal toetatakse 34 uut institutsionaalset uurimisteemat kogusummas 3,2 miljonit eurot ning 54 uut personaalset uurimisteemat kogusummas 2,8 miljonit eurot.
Taotlusi on kordades rohkem kui raha, kuid võrreldes varasemaga on pärast haridus- ja…
2 minutit
„EV 100“ on Pärnus käima läinud
Teine näitus „Maal ja graafika kahel pool raudset eesriiet“ sarjas „Eesti Vabariik 100“ Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 2. III. Kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain.
Esimesel näitusel aasta tagasi oli väljas kunsti valik 1918. – 1940. aastani. Küllap oli seda mõnevõrra lihtsam teha. Aastatel 1940–1990 kodus ja väljaspool loodud eesti kunsti on keeruline kõrvuti käsitleda. Ajalukku suhtumine on…
Esimesel näitusel aasta tagasi oli väljas kunsti valik 1918. – 1940. aastani. Küllap oli seda mõnevõrra lihtsam teha. Aastatel 1940–1990 kodus ja väljaspool loodud eesti kunsti on keeruline kõrvuti käsitleda. Ajalukku suhtumine on…
5 minutit
Giorgio Bongiovanni on töötanud nii näitleja kui ka lavastajana.
Siim Vahur
Klassikalt võib saada löögi kõhtu
Giorgio Bongiovanni: „Ainult siis, kui tunned traditsiooni, seda, mis on olnud ja kust pärined, saad seda uuendada ja muuta.“
7 minutit
„Emme“ on noorele Xavier Dolanile juba viies täispikk mängufilm. Debüüdi „Ma tapsin oma ema“ eest sai 20aastane Dolan Cannes’i filmifestivalilt kolm auhinda.
Kaader filmist
Imelaps on suureks saanud
Mängufilm „Emme“ („Mommy“, Kanada 2014, 139 min), režissöör-stsenarist Xavier Dolan, operaator André Turpin, Noia muusika. Osades Antoine-Olivier Pilon, Suzanne Clément, Anne Dorval, Patrick Huard jt. Linastub kinodes Sõprus ja Coca-Cola…
5 minutit
Jüri Reinvere
Erik Berg / Pressifoto
Kultuuripreemia Jüri Reinverele
Reinvere loomingus on siiani olnud kaks lahknevat liini. Üks on modernistlik suund, näiteks tema „Reekviem“ ning muud erilise helitämbriga ja sõnale toetuvad multimeediateosed. Teine on rohkem klassikaline suund, mille…
3 minutit
Sina ja mina maapealses põrgus
1.
Juudi kirjaniku David Grossmani „Maailma otsa“ on üks neid raamatuid, mida ei anna kuidagi kirjeldada väljenditega „meeldis“ või „ei meeldinud“. Kui peaksin valima selle Iisraeli rahutuile ja kaunitele maastikele viiva teose iseloomustamiseks kahe mainitud väljendi vahel, jääksin viimase juurde, kuigi tuleb kohe rõhutada, et kahtlemata on „Maailma otsa“ võimas romaan, mistõttu tuleneb lugemisel tekkinud…
Juudi kirjaniku David Grossmani „Maailma otsa“ on üks neid raamatuid, mida ei anna kuidagi kirjeldada väljenditega „meeldis“ või „ei meeldinud“. Kui peaksin valima selle Iisraeli rahutuile ja kaunitele maastikele viiva teose iseloomustamiseks kahe mainitud väljendi vahel, jääksin viimase juurde, kuigi tuleb kohe rõhutada, et kahtlemata on „Maailma otsa“ võimas romaan, mistõttu tuleneb lugemisel tekkinud…
7 minutit
Muutuste keerises
Eesti Rahvusmeeskoori „Tõmbtuulelaulud“ 12. II Estonia kontserdisaalis, dirigent Ants Soots.
Kas sa hiljuti RAMi oled kuulnud? Seda küsitakse minult viimasel ajal sageli. Tunnistan, et ei ole. RAMiga on midagi juhtunud, nad kõlavad teistmoodi, seal toimub midagi, vastavad inimesed erutatult ise oma küsimusele. Seega lähen kontserdile ootusärevusega hinges, et lõpuks ise veenduda, mis siis toimub.
Eesti Rahvusmeeskooril on käsil juubelihooaeg.…
Kas sa hiljuti RAMi oled kuulnud? Seda küsitakse minult viimasel ajal sageli. Tunnistan, et ei ole. RAMiga on midagi juhtunud, nad kõlavad teistmoodi, seal toimub midagi, vastavad inimesed erutatult ise oma küsimusele. Seega lähen kontserdile ootusärevusega hinges, et lõpuks ise veenduda, mis siis toimub.
Eesti Rahvusmeeskooril on käsil juubelihooaeg.…
3 minutit
Guldi ja Armitage’i ajaloomanifest
„Eesti ajaloo“ II köite ilmumisega kaasnenud arutelu oli muu hulgas märk ajaloolaste kitsast professionaliseerumisest ning ühiskonna ja ülikooli lahkukasvamisest.
5 minutit
Mustvalge ja mustlasvähemuse probleemidest rääkiv ajalooline film „Aferim!“ tõi režissöör Radu Judele parima režissööri Hõbekaru.
Kaader filmist
Veel kord, tundega!
Ülevaade 2015. aasta Berliini filmifestivalist
7 minutit
Äärmusideoloogiatest ja demokraatiast
Kołakowski noorpõlve kommunistlikud ideaalid purustasid lugemus, haridus, mõtlemisvõime ja sotsialismi argipäev.
Kołakowski tekste on eesti keeles Hendrik Lindepuu heas tõlkes avaldatud päris palju. Kõnesoleva esseede ja artiklite kogumiku on tõlkija koostanud Kołakowski viimasel viiel aastal ilmunud viie raamatu põhjal. Tekstid on kirjutatud aastatel 1956–2003. Niisuguste kogumike puhul võib…
5 minutit
Autisti suutmatus mõista teiste emotsioone ja keelemänge, vajadus korra ja rutiini järele, paanika, kui tungitakse tema maailma või territooriumile, emotsioonitus ja soovimatus midagi varjata, seejuures justkui irratsionaalne lõbusus – kõik see oli olemas ja veenev ning loomulikult pani Amaliale (Klaudia Tiitsmaa) kaasa elama..
Jaanus Laagriküll
Teater, millist jääb üha vähemaks
„Amalia“ autor Kati Kaartinen on kirjutanud oma lihtsuses terviklikud ja veenvad kujud, lavastaja on viinud lihtsusse kaasa näitlejad.
5 minutit
Muusikalugu – kas teel vaevuselt vabadusele?
Linnade muusikaelu Põhja-Euroopa ühises kultuuriruumis
Rahvusvaheline (XLIV Balti) muusikateaduse konverents „Linnade muusikaelu Põhja-Euroopa ühises kultuuriruumis“ („Urban Musical Life in North European Common Cultural Space / Städtisches Musikleben im gemeinsamen Kulturraum des nördlichen Europa”) 6. ja 7. II Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Konverentsi korraldas EMTA muusikateaduse osakond eesotsas professor Toomas Siitaniga…
4 minutit
Joondu, valgus, kaamera, action!
Paraadkultuur pole võõras ühelegi rahvusriigile. Riiklik mainekujundus on oluline asi nii siseseks kui väliseks kasutamiseks: kodanikele tuleb aeg-ajalt meelde tuletada, et on veel endiselt millegi üle uhke olla, rahvusvahelise läbimurde korral on meie imidž aga sellise kultuuri vahendusel plekitu ja eepilis-kangelaslikud läbielamised häälestatud tabama sügavamaid hingekeeli.
Eesti rahvusliku kultuuri käilakujusid vaadates tükib paratamatult pähe küsimus:…
Eesti rahvusliku kultuuri käilakujusid vaadates tükib paratamatult pähe küsimus:…
3 minutit
Pealelend – Maria-Kristiina Soomre, kultuuriministeeriumi kunstinõunik
Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli programmi kontseptsioon, ajaline raam (algab peale juba 2017. aastal ja kestab kokku kolm aastat), korraldustoimkond ja töökorralduski on paigas, filmidki välja valitud. Midagi on teatri- ja muusikaüritustest räägitud, kunstist pole aga midagi kuulda olnud. Kas ja millisel viisil lülitatakse kunst juubeli…
2 minutit
