“Meie lugu 1969-2014”
Näitus “Meie lugu 1969-2014” avatud 5.-23. augustini galeriis Noorus kuraator Mari Nõmmela. Teisipäevast, 5. augustist on galeriis Noorus avatud näitus “Meie lugu”, mis annab ülevaate n-ö kuumadel kuuekümnendatel kunsti õppinud ning 1969. a Tartu Kunstikooli lõpetanute loomingust. See on „lugu“ kunsti õppinud ning vaimselt kokkukasvanud, üheks sõpruskonnaks jäänud inimeste töödest, kes endi sõnul kannavad endas…
1 minut
Vägi
„Mu meelest ei saa sõna jõudu või jõuetust lahutada sõna ütlejast või kirjutajast ning tema vaimujõust,” ütleb „Keele-elu” rubriigis Mikk Sarv.
Seda on vaja meeles pidada, sest nagu viitab siinse Sirbi avaessees Margus Ott,…
Seda on vaja meeles pidada, sest nagu viitab siinse Sirbi avaessees Margus Ott,…
1 minut
Teretulnud toetav triibumuster
21. juulil avaldas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper pressiteate, milles kutsutakse erakondi üles suurendama valimisnimekirjades naiste osakaalu, et nende positsioon häälte püüdmisel oleks parem ja naiste arv riigikogus kasvaks. Sepper tuletas meelde, et riigikogu moodustavad erakonnad on juba kahe aasta eest allkirjastanud koostöömemorandumi, milles poliitikud pakuvad naiste madala esindatuse probleemi lahendusena n-ö triibulisi nimekirju, s.t valimisnimekirju,…
3 minutit
Väemõte
Vägi jõuab alati kätte, kujustub, toodab kujusid
1. Vägi ja muundus
„Vägi” on tihedalt seotud muundumise ja uuendustega. Kuidas mõtelda uute ja keerukamate olemisviiside tekkest? Mõtelgem kõigepealt loomingulistele momentidele omaenda kogemuses –
olgu tegemist luuletuse või muusikapala kirjutamisega või hoopis mõne varjatuma ja igapäevasema leidurlusega. Sageli käib asi niimoodi, et meil on mingi aimdus, ähmane idee, alge või idu, mis tundub paljulubav.…
1. Vägi ja muundus
„Vägi” on tihedalt seotud muundumise ja uuendustega. Kuidas mõtelda uute ja keerukamate olemisviiside tekkest? Mõtelgem kõigepealt loomingulistele momentidele omaenda kogemuses –
olgu tegemist luuletuse või muusikapala kirjutamisega või hoopis mõne varjatuma ja igapäevasema leidurlusega. Sageli käib asi niimoodi, et meil on mingi aimdus, ähmane idee, alge või idu, mis tundub paljulubav.…
10 minutit
Kriitilise lingua franca ajastu
Hunter Braithwaite: „Kunstiteos tuleb lahti seletada, aga mitte välja vabandada.”
Hunter Braithwaite on kirjanik, toimetaja ja kuraator, alates 2012. aastast ajalehe Miami Rail peatoimetaja. Ta on õppinud kirjandust ja kultuuriteooriat, töötanud National Geographicu reisiraamatute osakonnas ning kirjutanud nüüdiskunstist paljudele väljaannetele, sh Time Out Shanghai, Asian Art News, Wall Street Journal, Artforum Online, ArtSlant ja…
Hunter Braithwaite on kirjanik, toimetaja ja kuraator, alates 2012. aastast ajalehe Miami Rail peatoimetaja. Ta on õppinud kirjandust ja kultuuriteooriat, töötanud National Geographicu reisiraamatute osakonnas ning kirjutanud nüüdiskunstist paljudele väljaannetele, sh Time Out Shanghai, Asian Art News, Wall Street Journal, Artforum Online, ArtSlant ja…
7 minutit
Tartu lugu Suumanni kunstis
Iga Imat Suumanni maal on nagu Tartu poole tuhande aastase ajaloo läbilõige.
Imat Suumanni näitus „Ma tulen üle Toome” Tartu Kunstimajas kuni 27. VII.
Imat Suumanni näitus „Ma tulen üle Toome” Tartu Kunstimajas kuni 27. VII.
2 minutit
Veneetsia päevik VII: Vaba ruumi ulatus
Eesti ekspositsioon „Vaba ruum” („Interspace”) on saanud endale e-riigi väärilise täienduse aadressil www.enterinterspace.ee, kus saab paviljoni külastada Veneetsiasse minemata. Veebikeskkond lubab näituseruumis toimuvaga reaalajas interaktsiooni astuda – iga selle külastaja muutub Eesti ekspositsiooni osaks ja aitab teadvustada digitaalse ja füüsilise keskkonna koosmõju avaliku ruumi kujundamisel.
2 minutit
Avastamas, uue energiaga
Energia avastuskeskust Tallinnas on külastanud juba üle 10 000 inimese.
13. juunil taasavati Tallinnas Põhja puiesteel hoone, kus kuni 1979. aastani toodeti elektrit ja mille püsinäitused kutsuvad nüüd igas vanuses uudistajaid energeetika ja elektri, aga ka astronoomia, heli ja optika maailma. Kolmemeetriseid välgunooli demonstreeriva Energia avastuskeskuse rekonstrueerimisprojekti ja näituste kujunduse autoriteks on KAOS Arhitektid Margit Aule, Margit…
13. juunil taasavati Tallinnas Põhja puiesteel hoone, kus kuni 1979. aastani toodeti elektrit ja mille püsinäitused kutsuvad nüüd igas vanuses uudistajaid energeetika ja elektri, aga ka astronoomia, heli ja optika maailma. Kolmemeetriseid välgunooli demonstreeriva Energia avastuskeskuse rekonstrueerimisprojekti ja näituste kujunduse autoriteks on KAOS Arhitektid Margit Aule, Margit…
5 minutit
Seostaja lõpmatus
„Dialoogide” ülesehitus nõuab terviku nägemist, aga see on Meele loomingu kontekstis raske.
Raul Meele näitus „Dialoogid lõpmatusega” Kumus kuni 12. X. Kuraatorid Eha Komissarov ja Raivo Kelomees, kujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja, näituse ja raamatu graafiline kujundaja Tuuli Aule.
Raul Meele näitus „Dialoogid lõpmatusega” Kumus kuni 12. X. Kuraatorid Eha Komissarov ja Raivo Kelomees, kujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja, näituse ja raamatu graafiline kujundaja Tuuli Aule.
5 minutit
Marju Mutsu ofordis jäädvustatud hetked ja mõistukõned
Mutsu valis nagu ka teised anklased mitteosalemise eetika, loomingulise positsiooni, mis distantseerus totalitaarse režiimi ühiskonnast.
Näitus „Marju Mutsu. Ofordis tabatud hetk” Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis 15. V – 21. IX 2014, kuraatorid Anne Untera ja Elisa-Johanna Udde.
Näitus „Marju Mutsu. Ofordis tabatud hetk” Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis 15. V – 21. IX 2014, kuraatorid Anne Untera ja Elisa-Johanna Udde.
3 minutit
Jodorowsky aeglane valss
Mängufilm „Reaalsuse tants” („La danza de la realidad”, Tšiili-Prantsusmaa 2013, 130 min). Režissöör-stsenarist Alejandro Jodorowsky, operaator Jean-Marie Dreujou. Osades Brontis Jodorowsky, Adan Jodorowsky, Jeremías Herskovits, Pamela Flores, Cristóbal Jodorowsky. Linastub kinodes Sõprus ja Cinamon.
Alguses oli pealkiri. Nagu kohalikus kinolevis pahatihti ette tuleb, on pealkiri tõlkes osalt kaduma läinud. Mingil arusaamatul põhjusel sattus juba mullu PÖFFi kavva…
Alguses oli pealkiri. Nagu kohalikus kinolevis pahatihti ette tuleb, on pealkiri tõlkes osalt kaduma läinud. Mingil arusaamatul põhjusel sattus juba mullu PÖFFi kavva…
4 minutit
Ühiskondlik vigade parandus
Intervjuu filmi „Parandusklass” režissööri Ivan Tverdovskiga.
Teie film „Parandusklass” („Класс коррекций”) võitis Venemaa kõige olulisemal kohalike filmide festivalil „Kinotavr” parima debüüdi auhinna ja Karlovy Varys võistlusprogrammis „East of the West” peaauhinna. Kas on märgata erinevust Vene meedia ja rahvusvahelise meedia vastuvõtu vahel? Kas seda filmi mõistetakse ühtemoodi kõikjal või nähakse rahvusvahelisel tasandil filmis karmimat Venemaa olustiku…
Teie film „Parandusklass” („Класс коррекций”) võitis Venemaa kõige olulisemal kohalike filmide festivalil „Kinotavr” parima debüüdi auhinna ja Karlovy Varys võistlusprogrammis „East of the West” peaauhinna. Kas on märgata erinevust Vene meedia ja rahvusvahelise meedia vastuvõtu vahel? Kas seda filmi mõistetakse ühtemoodi kõikjal või nähakse rahvusvahelisel tasandil filmis karmimat Venemaa olustiku…
4 minutit
Pilk Eesti poliitika peeglisse
Kadri Paas, Katariina Krjutškova: Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss. Vaba Kiri 2014. 351 lk.
Iga ühiskond vajab põhimõttelisi diskussioone. Kas need kuhugi välja jõuavad, see polegi nii tähtis kui teemade orbiidil hoidmine. Muidu alustatakse ikka ja jälle liivakastis Nokia otsimist (mõni Eesti Nokia – näiteks Saaremaa süvasadam või Estonian Airi Soome väikelinnadele orienteeritud…
Iga ühiskond vajab põhimõttelisi diskussioone. Kas need kuhugi välja jõuavad, see polegi nii tähtis kui teemade orbiidil hoidmine. Muidu alustatakse ikka ja jälle liivakastis Nokia otsimist (mõni Eesti Nokia – näiteks Saaremaa süvasadam või Estonian Airi Soome väikelinnadele orienteeritud…
8 minutit
Mälumaastike mosaiik
Lauri Sommer, Sealpool sood. Toimetanud Liina Smolin, kujundanud Mari Ainso. Menu, 2014. 270 lk.
Lauri Sommeri kolmanda proosaraamatu „Sealpool sood” esimeste lehekülgede võtmelauseist üks sedastab: „Alustan oma kaardi joonistamist veest” (lk 12). Raamat ongi üks elukaardistamine, kodukoha topograafia kirjeldamine läbi mälestuste, emotsioonide, uneluste, igapäevaelu, iseenda ja lähikondsete mõtteilma.
Lauri Sommeri kolmanda proosaraamatu „Sealpool sood” esimeste lehekülgede võtmelauseist üks sedastab: „Alustan oma kaardi joonistamist veest” (lk 12). Raamat ongi üks elukaardistamine, kodukoha topograafia kirjeldamine läbi mälestuste, emotsioonide, uneluste, igapäevaelu, iseenda ja lähikondsete mõtteilma.
5 minutit
Perifeeria vägi
Teooria ja kogemus tänavustes kirjanduslikes suvekoolides.
Sel suvel on Lõuna-Eestis toimunud kaks üritust, kus arutleti kirjanduse üle: 20.–21. juunini kirjandusmuuseumi suvekool „Pulbitsev perifeeria” Nüplis Gustav Wulff-Õie majamuuseumis ja 9.–11. juulini NAKi seminar „Lätete pääl” teemal „Juhan Liiv, liivilikkus ja liigirikkus” Liivi muuseumis Rupsil. Järgnev on põgus ülevaade ja tõlgendus sellest, mis üht osalejat enim kõnetas.
Sel suvel on Lõuna-Eestis toimunud kaks üritust, kus arutleti kirjanduse üle: 20.–21. juunini kirjandusmuuseumi suvekool „Pulbitsev perifeeria” Nüplis Gustav Wulff-Õie majamuuseumis ja 9.–11. juulini NAKi seminar „Lätete pääl” teemal „Juhan Liiv, liivilikkus ja liigirikkus” Liivi muuseumis Rupsil. Järgnev on põgus ülevaade ja tõlgendus sellest, mis üht osalejat enim kõnetas.
3 minutit
Aafrikast Pirita kloostrini
Risto Joost on Eesti mobiilseima orkestri dirigent.
Risto Joostil sai läbi esimene aasta Tallinna Kammerorkestri (omade seas „kammer”), esimese päris oma orkestri peadirigendina. Orkester on ainuüksi sel kevadsuvel esinenud mais USA olulisemates saalides, juunis Hiinas ja juulis Tuneesias, viimasel kahel turneel Joosti taktikepi all. Nii geograafiline haare (kolm kontinenti – Ameerika, Aasia, Aafrika) kui ka muusikastiilide…
Risto Joostil sai läbi esimene aasta Tallinna Kammerorkestri (omade seas „kammer”), esimese päris oma orkestri peadirigendina. Orkester on ainuüksi sel kevadsuvel esinenud mais USA olulisemates saalides, juunis Hiinas ja juulis Tuneesias, viimasel kahel turneel Joosti taktikepi all. Nii geograafiline haare (kolm kontinenti – Ameerika, Aasia, Aafrika) kui ka muusikastiilide…
9 minutit
Tippmuusikanädal Eesti suvepealinnas
Pärnu muusikafestival ja Järvi akadeemia 14. – 20. VII Pärnu Kontserdimajas jm
Kui Pärnu muusikafestivali lõppkontserdilt tagasi maakoju sõitsin, tuli Läti poolt vastu pikk autodevoor – Salatsis oli samal ööl lõppenud meie regiooni suurim levimuusikafestival „Positivus”. Suvi on tõepoolest kõige erinevama muusikaga festivale täis. Paavo Järvi kunstilisel nõustamisel toimuv Pärnu festival on nelja aastaga…
Kui Pärnu muusikafestivali lõppkontserdilt tagasi maakoju sõitsin, tuli Läti poolt vastu pikk autodevoor – Salatsis oli samal ööl lõppenud meie regiooni suurim levimuusikafestival „Positivus”. Suvi on tõepoolest kõige erinevama muusikaga festivale täis. Paavo Järvi kunstilisel nõustamisel toimuv Pärnu festival on nelja aastaga…
5 minutit
Ortodoks, tugeva traditsiooni uuenemine muusikas
Õigeusu helitraditsiooni arendamine – kas eelistada professionaalsust või vaimulikku sisu?
2 minutit
Reformitud muusikal
Mängufilm „Cherbourgi vihmavarjud” („Les parapluies de Cherbourg”, Prantsusmaa, 1964), 91 min. Režissöör-stsenarist Jacques Demy, operaator Jean Rabier, muusika Michel Legrand. Osades Catherine Deneuve, Nico Castelnuovo jt. Film linastub filmifestivali „tARTuFF” raames teisipäeval, 5. augustil Tartus Raekoja platsil.
3 minutit
Sadism kui psühhoteraapia
Mängufilm „Veenus karusnahas” („La Vénus à la fourrure”, Prantsusmaa-Poola, 2013), 96 min. Režissöör Roman Polanski, stsenaristid Roman Polanski ja David Ives, operaator Pawel Edelman, muusika Alexandre Desplat. Põhineb David Ivesi samanimelisel näidendil ja Leopold von Sacher-Masochi samanimelisel raamatul. Osades Emmanuelle Seigner ja Mathieu Amalric. Linastub kinodes Sõprus ja Artis.
5 minutit
Laulupeo pausi mõtestamine Karepal
Nali ja naer on ikkagi ja alati kuulunud ellu, aidanud eluga edasi minna ka raskel ja keerulisel ajal.
„Karistai ja Lorelei”, autor Toomas Kall, lavastaja Üllar Saaremäe ja kunstnik Kristi Leppik. Mängivad Liisa Aibel, Erik Ruus, Alo Kurvits, Marge Niller jt. Esietendus 10. VII Karepal Sagritsa muuseumis.
„Karistai ja Lorelei”, autor Toomas Kall, lavastaja Üllar Saaremäe ja kunstnik Kristi Leppik. Mängivad Liisa Aibel, Erik Ruus, Alo Kurvits, Marge Niller jt. Esietendus 10. VII Karepal Sagritsa muuseumis.
3 minutit
Keskpärane ja sellega leppinud
Polegi ammu näinud lavastust, mis suhtuks oma lavakujundusse nii ükskõikselt.
Vanemuise „Kajakas”, autor Anton Tšehhov, tõlkija Paul-Eerik Rummo, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, kostüümikunstnik Maarja Meeru, valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski, Ragne Pekarev ja Ott Kilusk. Esietendus…
Vanemuise „Kajakas”, autor Anton Tšehhov, tõlkija Paul-Eerik Rummo, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, kostüümikunstnik Maarja Meeru, valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski, Ragne Pekarev ja Ott Kilusk. Esietendus…
4 minutit
Marginaliseerumise spiraal
Meie Galaktika keskmes on must auk. Meie Päikesesüsteem, mis asub Galaktika serval, on selle suhtes väga marginaalne. Päikese suhtes on marginaalne Maa. Ameerikast vaadates on marginaalne Euroopa. Euroopas on marginaalne Eesti. Tallinnast vaadates on marginaalne Tartu. Tartust vaadates on marginaalne Alatskivi. Alatskivilt vaadates on marginaalne Rupsi. Rupsil asub Juhan Liivi talumuuseum. Kui vaadata talumuuseumi teise…
3 minutit
Juhan Liivi uus tulemine
Hando Runnel on öelnud: „Juhan Liivist võib alati kõnelda. Isegi kui temast midagi uut ütelda pole. Nagu ilmast.”1 Saati siis juubeliaastal – kevadel tähistati 150 aasta möödumist Juhan Liivi sünnist. Vestlus kirjaniku pärandi hoidjate ja uurijatega kinnitab, et Liivi looming ja isik võluvad ja intrigeerivad siiani. Ka on viimased aastad toonud uudseid käsitlusi.
5 minutit
Kuidas eristada elu ja teatrit?
Enim intellektuaalset pinget pakub see küsimus siis, kui elu oma näilises üheplaanilisuses ja autentsuses seatakse kahtluse alla.
8 minutit
Paar üldisemat folgimõtet
Midagi ei ole katki, kui Viljandi pärimusmuusika festival muutub väiksemaks, elitaarsemaks, kammerlikumaks, intellektuaalsemaks.
7 minutit
Saja aasta eest algas Esimene maailmasõda
Alljärgnev väike tsitaadivalik ei esinda küll uuematele teemakohastele uurimustele omast nüansiteadlikkust ja kõige moodsamaid uurimisperspektiive, kuid pakub fragmente meie kaasaja suurimate monumentaalajaloolaste üldistavast vaatest 1914. aasta suvel alanud kohutavale ajajärgule.
1 minut
Eesti vajab ka kolkateadust
Kas keegi on suuteline hindama, mida tähendab üks teadlane maakonnalinnale?
Eestile ei ole teadust vaja selleks ja ainuüksi selleks, et üle maailma kuulsaks saada ja seeläbi rikkamalt elada. Eestile on teadust vaja selleks, et meil oleks oma teadmine, nii nagu mu meelest peaks see ju olema ühe iseoleva riigi iseenestest mõistetav osis.
Mitte keegi ei tule meile…
Eestile ei ole teadust vaja selleks ja ainuüksi selleks, et üle maailma kuulsaks saada ja seeläbi rikkamalt elada. Eestile on teadust vaja selleks, et meil oleks oma teadmine, nii nagu mu meelest peaks see ju olema ühe iseoleva riigi iseenestest mõistetav osis.
Mitte keegi ei tule meile…
6 minutit
Sten Lassmann ja Elleri klaverilooming
Heino Eller. Complete Piano Music, Volumes. I−V. Sten Lassmann (piano). London: Toccata Classics, 2011−2014. Salvestatud Steinway klaveril Vana-Granary stuudios (The Old Granary) Suffolkis. Projekti on toetanud Alexander Kelly mälestusauhind (2007), Harold Wingate’i stipendium, Eesti kultuurkapital ja teatri- ja muusikamuuseum. Ilmunud on
I (2011), II (2012), III ja IV (2013) ning V plaat (2014),…
I (2011), II (2012), III ja IV (2013) ning V plaat (2014),…
5 minutit
Lumepalliefekt
Peter Murray: „Mõtle välja parem maailm ja veena inimesi, et see on see maailm, kus nad elada tahavad.”
4 minutit
Riik on (energiamajandus)ruum
Keskkonnaamet kiitis juuli alguses heaks energiamajanduse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi 2030 aastani.
4 minutit
Viadukti alt parki
Pealinna esimene betoonist rulamaastik võib peatselt koha leida rahvusraamatukogu taga.
2 minutit
Oi, kui hästi mõjus! ehk Sõna jõu taga on inimene
Aili Künstler: Kuu aja eest kogesime laulupeol laulu väge. See puudutas seekord sadu tuhandeid. Luuletaja Mathura kirjutab kirjandusfestivali „Head read” mõttekust vaagides: „Kirjandus on elus asi ja tema elususe pant on sõna vägi – vägi, mille hääl valla päästab.”[1] Sama festivali külaline John Banville on veendunud, et romaan ei käivitu…
4 minutit
