Reedel Sirp koos Keele Infolehega
Sirbis:
– Mari Saat kirjanduses ja kirjandusest.
– Korras rahandus tõotab pahandust.
– Uue kultuuripoliitika tulekul: kultuur kui probleem, mitte lahendus; poliitika sõnastamise teoreetilised lähtekohad; kultuuripoliitika uurimine ja teised teemad, mille läbimõtlemiseta pole mõtet poliitikateoga pihta hakatagi.
– Tartu kunstikuu näitused, eriti aga Abramovic.
– Mismoodi Tartus arhitektuurivõistlust tehti ja kuidas selle peale kaevati.
– Maria Arusoo kontinuum.
– Tagasivaade arhitektuuribienaalile…
– Mari Saat kirjanduses ja kirjandusest.
– Korras rahandus tõotab pahandust.
– Uue kultuuripoliitika tulekul: kultuur kui probleem, mitte lahendus; poliitika sõnastamise teoreetilised lähtekohad; kultuuripoliitika uurimine ja teised teemad, mille läbimõtlemiseta pole mõtet poliitikateoga pihta hakatagi.
– Tartu kunstikuu näitused, eriti aga Abramovic.
– Mismoodi Tartus arhitektuurivõistlust tehti ja kuidas selle peale kaevati.
– Maria Arusoo kontinuum.
– Tagasivaade arhitektuuribienaalile…
1 minut
Õnnetud nälgivad ületoidetud Eesti lapsed
Sellest, et Eesti trükimeedia peamine funktsioon on paanika õhutamine, tõi uusi suurepäraseid näiteid Tervise Arengu Instituudi uuring koolilaste toitumise kohta. Näiteks „Häbene, Eesti, sinu lapsed nälgivad!” (ÄP 5. IV). „Sotsiaalkaitsepoliitika on täielikult ebaõnnestunud, läbikukkunud,” leiab selle autor. Või „Eestis nälgivad kümned tuhanded lapsed” (ÕL 12. VIII).
Lugeja ilmselt ei eeldagi enam, et nende…
Lugeja ilmselt ei eeldagi enam, et nende…
2 minutit
Kolm filmi katkisest Maast
Muljeid kolmest filmist lõppenud Matsalu loodusfilmide festivalilt
Selleks korraks on siis Matsalu loodusfilmide festival taas läbi. Ja nagu ikka, oli mitmeid häid filme. Üks väga hea film sai ka peaauhinna. Sedapuhku ei taha ma siiski kõnelda peavõitjast, vaid kolmest väga heast filmist, mis ka kõik žürii tähelepanu pälvisid. Need kolm filmi on väga erinevad, ent moodustavad…
Selleks korraks on siis Matsalu loodusfilmide festival taas läbi. Ja nagu ikka, oli mitmeid häid filme. Üks väga hea film sai ka peaauhinna. Sedapuhku ei taha ma siiski kõnelda peavõitjast, vaid kolmest väga heast filmist, mis ka kõik žürii tähelepanu pälvisid. Need kolm filmi on väga erinevad, ent moodustavad…
5 minutit
Looduse rikkus on meie eneste rikkus
Lihulas peeti 14. – 18. septembrini Matsalu IX loodusfilmide festivali.
Film on meedium, mille puhul läheb tulemuseni jõudmiseks paratamatult rohkem aega kui mõnede muude kunstiliste väljendusvormidega. Erinevalt luuletusest ei jõua seda, mis juhtus täna, homme kinolinal kajastada. Sedasi toimib ka filmi ajakajalisus enamasti tagasivaatena või üldistusena, vahel aga ka prohvetliku ettenägelikkusena. Julgen arvata, et…
Film on meedium, mille puhul läheb tulemuseni jõudmiseks paratamatult rohkem aega kui mõnede muude kunstiliste väljendusvormidega. Erinevalt luuletusest ei jõua seda, mis juhtus täna, homme kinolinal kajastada. Sedasi toimib ka filmi ajakajalisus enamasti tagasivaatena või üldistusena, vahel aga ka prohvetliku ettenägelikkusena. Julgen arvata, et…
5 minutit
Sadamalinna tuled
Kaurismäki filmil „Le Havre – sadamalinn” on jalas pehme tallaga kingad, mis astuvad ühiskonna foobiate varvastele.
Mängufilm „Le Havre – sadamalinn” („Le Havre”, Soome-Prantsusmaa-Saksamaa 2011, 103 min), režissöör, stsenarist ja produtsent Aki Kaurismäki, operaator Timo Salminen. Osades André Wilms, Kati Outinen, Jean-Pierre Darroussin, Blondin Miguel, Elina Salo, Evelyne Dieli jt. Linastub kinodes Sõprus ja Artis.
Prantsuse sadamalinna Le Havre’i,…
Mängufilm „Le Havre – sadamalinn” („Le Havre”, Soome-Prantsusmaa-Saksamaa 2011, 103 min), režissöör, stsenarist ja produtsent Aki Kaurismäki, operaator Timo Salminen. Osades André Wilms, Kati Outinen, Jean-Pierre Darroussin, Blondin Miguel, Elina Salo, Evelyne Dieli jt. Linastub kinodes Sõprus ja Artis.
Prantsuse sadamalinna Le Havre’i,…
5 minutit
Kas teadusagentuur pakib senise vaid uude vormi?
Eesti Teadusagentuuri tegevuse ja põhimõtted paneb esialgse projektijuhina kokku Tartu Ülikooli professor ja teaduskompetentsi nõukogu juht Volli Kalm. Sirbis oleme käsitlenud nii teaduse finantseerimise kui ka teaduse hindamise küsimusi mitme kandi pealt. Siinkohal siis Volli Kalmu vastused teadusagentuuri tööpõhimõtete kohta. Moel-teisel puudutab teaduse uus finantseerimise kord vahetult 6000 inimest ja kaude…
4 minutit
Kõikvõimsa teaduse ristilöömine
Lombitagustest uudisest oleme kuulnud, kuidas seal kandis evolutsiooniteooriaga kohut käiakse. Maailma loomise müüti on puuderdatud ja töödeldud kreatsionismi erivormidega. „Intelligentne disain” on religioosse maailmapildi osaks saanud rööbiti tehisintellekti teema esindatuse kõrgpunkti ületamisega kirjanduses. Moodsasse vormi pannakse ju muidugi muistseid lugusid. Ameerika Ühendriikide kohtukäsitlused Darwini evolutsiooniõpetuse meelevaldsusest on tagasihoidlikud selle kõrval, mis sünnib Itaalias.…
2 minutit
Enne mulla alla minekut tuleks mullaga paremini toime tulla
Eestis on taas huviorbiiti sattunud fosforiit ja selle kaevandamine.
Viru Keemia Grupp, kes on ettevõtte missiooniks sättinud eelkõige eduka tegelemise põlevkiviga, ilmutab nüüd ka aktiivset huvi fosforiidi vastu. Kuigi jutt käib esialgu alles selle maavara kasutamise uurimise faasist, püsib meie kultuurilises ja poliitilises mälus fosforiidisõda. Selle sõja algtõukeks oli Nõukogude…
Viru Keemia Grupp, kes on ettevõtte missiooniks sättinud eelkõige eduka tegelemise põlevkiviga, ilmutab nüüd ka aktiivset huvi fosforiidi vastu. Kuigi jutt käib esialgu alles selle maavara kasutamise uurimise faasist, püsib meie kultuurilises ja poliitilises mälus fosforiidisõda. Selle sõja algtõukeks oli Nõukogude…
4 minutit
Valgusfestival Tallinnas
Wikipedias on üles loetud 24 liiki festivale. Sealhulgas ei ole mainitud valgusfestivali, aga see on olemas. Euroopas viib vanim teadaolev küünlatulede süütamisega seotud tava meid Prantsusmaale, aastasse 1643, katkuepideemiast haaratud Lyoni, kus linnajuhid pühendasid selleks, et pääseda katkust, linna neitsi Maarjale. Selle mälestuseks püstitati 1852. aastal Neitsi Maarja kuju, mille avamise puhul toimunud ülelinnalisest küünlasüütamisest sai…
4 minutit
Uutmoodi!
Disainifestival „Disainiöö” ja Euroopa innovatsioonifestival IF avati 16. septembril disaininäitusega „Uutmoodi” Eesti tarbekunsti ja disainimuuseumis. Sirp palus näitust kommenteerda selle kuraatoril Ene Läkil
Milline on näituse kontseptsioon – mis ajast ja mille alusel on siia objektid välja valitud?
Ene Läkk: Näitusel „Uutmoodi” on XX ja XXI sajandi Eesti disaini innovatsiooninäited. Väljas on kogu Eesti disaini kahurvägi – nii vanem kui noorem…
Milline on näituse kontseptsioon – mis ajast ja mille alusel on siia objektid välja valitud?
Ene Läkk: Näitusel „Uutmoodi” on XX ja XXI sajandi Eesti disaini innovatsiooninäited. Väljas on kogu Eesti disaini kahurvägi – nii vanem kui noorem…
4 minutit
Tants masuudipüttide vahel
Erki Aule lavastajatöö piirdus näidendi Adamsoni kunagise ateljee väikesesse aeda mahutamisega.
Pärimusteatri Loomine „Adamson: kujud ja killud”, autor Loone Ots, lavastaja Erki Aule, kunstnik Riina Vanhanen, tantsujuht Kati Kivitar. Mängivad Marilyn Jurman, Külli Reinumägi ja Maarius Pärn. Esietendus 11. VIII Paldiskis Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi aias.
Eluloolisi näidendeid-lavastusi ei ole sugugi kerge luua. Nagu näitas ka lõppenud…
Pärimusteatri Loomine „Adamson: kujud ja killud”, autor Loone Ots, lavastaja Erki Aule, kunstnik Riina Vanhanen, tantsujuht Kati Kivitar. Mängivad Marilyn Jurman, Külli Reinumägi ja Maarius Pärn. Esietendus 11. VIII Paldiskis Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi aias.
Eluloolisi näidendeid-lavastusi ei ole sugugi kerge luua. Nagu näitas ka lõppenud…
2 minutit
Nüüdistantsuteater koodide rägastikus
„Draama” tänavuse kuraatori Priit Raua meel ja maitse liikus, teadagi, ka nüüdistantsu maastikul.
Igasugune teater tegutseb koodide ehk kokkulepete märgisüsteemis. Ooper ja ballett või tinglik metafoorirohke lavakunstivorm eriti. Nüüdistantsu vallas on palju teooriaid ja allsüsteemirikkaid tõekspidamisi, millest paljusid teab vaid tantsija või kunstnik ise, aga publik võib kokkuleppeid teadmata lihtsalt vaadata ja osa…
Igasugune teater tegutseb koodide ehk kokkulepete märgisüsteemis. Ooper ja ballett või tinglik metafoorirohke lavakunstivorm eriti. Nüüdistantsu vallas on palju teooriaid ja allsüsteemirikkaid tõekspidamisi, millest paljusid teab vaid tantsija või kunstnik ise, aga publik võib kokkuleppeid teadmata lihtsalt vaadata ja osa…
2 minutit
Mööndustega teater
Eestlased on palju raskeid aegu üle elanud, küllap elavad ka iga-aastase kuraatorifestivali.
Teatrifestival „Draama” 5.–11. IX Tartus.
Kui mullu sügisel, pärast pikka vaheaega, korraldati Tartus festival „Draama” taas kuraatori, tookord Madis Kolgi valiku põhjal, kandis see pealkirja „Mööndusteta teater”. Mõtlesin siis: ega mööndusi tehes festivalile ju nagunii pääse. Eksisin. Tänavuse, Priit Raua kureeritud teatripeo pealkiri oli „Allkirjaga teater”:…
Teatrifestival „Draama” 5.–11. IX Tartus.
Kui mullu sügisel, pärast pikka vaheaega, korraldati Tartus festival „Draama” taas kuraatori, tookord Madis Kolgi valiku põhjal, kandis see pealkirja „Mööndusteta teater”. Mõtlesin siis: ega mööndusi tehes festivalile ju nagunii pääse. Eksisin. Tänavuse, Priit Raua kureeritud teatripeo pealkiri oli „Allkirjaga teater”:…
7 minutit
Pruutide kool ja eesti doomino
Ajalugu lisab „Pruutide kooli” esmapilgul lihtsale kooliloole mitu tähenduskihti.
R.A.A.A.Mi ja Tõstamaa valla „Pruutide kool”, autorid Gerda Kordemets ja Margit Keerdo, lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Liina Tepand. Mängivad Triin Tenso, Laine Mägi (Eesti Draamateater), Kersti Tombak, Ülle Tamm, Markus Robam, Liisa Saaremäel, Mirjam Mesak, Saara Kadak, Brita Kikas, Signe Heindla, Maret Palusalu, Liis Leerimaa, Andrus…
R.A.A.A.Mi ja Tõstamaa valla „Pruutide kool”, autorid Gerda Kordemets ja Margit Keerdo, lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Liina Tepand. Mängivad Triin Tenso, Laine Mägi (Eesti Draamateater), Kersti Tombak, Ülle Tamm, Markus Robam, Liisa Saaremäel, Mirjam Mesak, Saara Kadak, Brita Kikas, Signe Heindla, Maret Palusalu, Liis Leerimaa, Andrus…
5 minutit
Rougon-Macquart’id ja meie
Mõtteid Émile Zola epopöa teise köite ilmumise puhul eesti keeles
Émile Zola, Saak. Tõlkinud Kaja Riesen, Eesti Raamat, 2011. 240 lk.
Umbes viisteistkümmend aastat tagasi veetsin ühe terve talve, lugedes Zola „RougonMacquart’e”. Lugeda tuli vene keeles, sest prantsuse keelt ma nii hästi ei oska, eesti keelde oli aga tolleks hetkeks tõlgitud kõigest kolm köidet kahekümnest. Sulgenud viimase…
Émile Zola, Saak. Tõlkinud Kaja Riesen, Eesti Raamat, 2011. 240 lk.
Umbes viisteistkümmend aastat tagasi veetsin ühe terve talve, lugedes Zola „RougonMacquart’e”. Lugeda tuli vene keeles, sest prantsuse keelt ma nii hästi ei oska, eesti keelde oli aga tolleks hetkeks tõlgitud kõigest kolm köidet kahekümnest. Sulgenud viimase…
6 minutit
Seitse vaprat küsimust vastsele Siugja Sulepea omanikule Urmas Vadile
Žürii otsustas Sirbi palvel laureaati kiirel tööajal tülitada ning talle vastamiseks mõned kiired ja sügavavoolulised küsimused teele sülitada.
Indrek Koff: Urmas, mis on juhtunud? Oled viimase aasta jooksul võitnud enam-vähem kõik auhinnad, mida üks kirjanik võita saab. Viimati oled täiskuuneljapäeval käinud kolme tee ristil retsepti otsimas, mis…
Indrek Koff: Urmas, mis on juhtunud? Oled viimase aasta jooksul võitnud enam-vähem kõik auhinnad, mida üks kirjanik võita saab. Viimati oled täiskuuneljapäeval käinud kolme tee ristil retsepti otsimas, mis…
6 minutit
Luulesõit
Tänavu 27. augustist 2. septembrini toimus viiendat korda Lätit, Eestit, Soomet ja Rootsit ühendav kirjandusüritus „Luulesõit”, mille üks korraldajaid on Soome Instituut. Sellega seoses mõned küsimused Soome Instituudi kultuurisekretärile Jenni Kallionsivule.
Mida seekordne Luulesõit endast kujutas?
Tegemist on mitmekeelse luuleturneega, millel peale traditsiooniliste osavõtjate Eesti, Soome ja Läti osales sel aastal esimest korda ka Rootsi. Selle aasta teemaks oli vähemuskeeltes …
Mida seekordne Luulesõit endast kujutas?
Tegemist on mitmekeelse luuleturneega, millel peale traditsiooniliste osavõtjate Eesti, Soome ja Läti osales sel aastal esimest korda ka Rootsi. Selle aasta teemaks oli vähemuskeeltes …
3 minutit
Sõnalemb ja täherähk
Karl Martin Sinijärv, Krümitor 0671. Näo kirik, 2011. 199 lk.
Karl Martin Sinijärve viimasel valikkogul ei ole rotimürgiga midagi pistmist. Hiir on juba ammu läinud ja „krümitor” peaks jääma ka tagurpidi lugedes oma krüptiliste liistude juurde. Sinijärve poeetiliseks kreedoks ei ole ju kunagi olnud keele tasapindseks tõmmatav ühemõttelisus, vaid hoopis polüsemantiline kõikvõimalikkus. See seitsmekümne esimese aasta…
Karl Martin Sinijärve viimasel valikkogul ei ole rotimürgiga midagi pistmist. Hiir on juba ammu läinud ja „krümitor” peaks jääma ka tagurpidi lugedes oma krüptiliste liistude juurde. Sinijärve poeetiliseks kreedoks ei ole ju kunagi olnud keele tasapindseks tõmmatav ühemõttelisus, vaid hoopis polüsemantiline kõikvõimalikkus. See seitsmekümne esimese aasta…
4 minutit
Pidulik, sentimentaalne, traagiline.
ERSO sari „Meistriklass” I, „Pathétique”: solistid Arvo Leibur ja Mihhail Zemtsov, dirigent Nikolai Aleksejev. 16. IX Estonia kontserdisaalis.
Pidulik, sentimentaalne, traagiline – nii see kõlas kava järjekorras ER SO kontserdil, kui eelmisel reedel juhatas orkestrit hea vana tuttav Nikolai Aleksejev. On väga hea, et sidemed Aleksejeviga pole katkenud, aga kahju, et sel hooajal sai…
Pidulik, sentimentaalne, traagiline – nii see kõlas kava järjekorras ER SO kontserdil, kui eelmisel reedel juhatas orkestrit hea vana tuttav Nikolai Aleksejev. On väga hea, et sidemed Aleksejeviga pole katkenud, aga kahju, et sel hooajal sai…
3 minutit
Sünnipäevast ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorist
EFK hooaja avakontsert 12. IX Nigulistes, kunstiline juht ja peadirigent Daniel Reuss.
Kui inimene saab 30aastaseks, siis teeb ta ühe korraliku pralle või veedab aega lähemate sõpradega. Sünnipäevalaps paistab puhanud ja elevil, ehkki tegelikult on ettevalmistused ja peod mitmel pool sugulaste juures võtnud oma osa. Kõik sõbrad ja tuttavad rõõmustavad, et…
Kui inimene saab 30aastaseks, siis teeb ta ühe korraliku pralle või veedab aega lähemate sõpradega. Sünnipäevalaps paistab puhanud ja elevil, ehkki tegelikult on ettevalmistused ja peod mitmel pool sugulaste juures võtnud oma osa. Kõik sõbrad ja tuttavad rõõmustavad, et…
3 minutit
Algas Beethoveni akadeemia
„Beethoveni sonaadid” I: Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (haamerklaver) 11. IX Kadrioru lossis.
XVIII-XIX sajandi vahetusel Viinis oli Beethoven 30aastane populaarne klaverivirtuoos ja helilooja, esinedes aadlipaleedes valitud seltskonna kontsertidel ehk Akademie’del, nagu neid tollal nimetati. Selliste vabas vormis kontsertide jaoks on loodud ka Beethoveni sonaadid klaverile ja viiulile, millest kahte (nr 2 A-duur op. 12…
XVIII-XIX sajandi vahetusel Viinis oli Beethoven 30aastane populaarne klaverivirtuoos ja helilooja, esinedes aadlipaleedes valitud seltskonna kontsertidel ehk Akademie’del, nagu neid tollal nimetati. Selliste vabas vormis kontsertide jaoks on loodud ka Beethoveni sonaadid klaverile ja viiulile, millest kahte (nr 2 A-duur op. 12…
1 minut
Ainult südamega laulad hästi
Kammerkoor Collegium Musicale on Eesti mõistes täiesti tavaline kammerkoor: seal laulavad mitmete eluvaldkondade esindajad ja teevad seda oma vabast ajast ja tahtest. Seejuures on see koor saatnud korda midagi üsna erilist, osalenud esimese tegutsemisaasta jooksul kolmel rahvusvahelisel koorikonkursil – Tallinnas, Gorizias ja Arezzos. Ja mitte lihtsalt osalenud, vaid naasnud auhinnaliste kohtadega, mille üle on…
2 minutit
Kahest nüüdismuusika neljapäevast
Audiovisuaalne bareljeef
Festivali „Plektrum” audiovisuaalne avakontsert „Kujundid ja helid. Bareljeef” – Nathani kvartett (Saksamaa), NYYDkvartett, Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) ja Emer Värk (visuaalid) 8. I X Estonia kontserdisaalis.
Juba üheksandat korda toimunud rahvusvahelise festivali „Plektrum” (8. – 18. IX) ideeks on lõimida kunsti, muusikat ja tehnoloogiat uusimate mõtteviisidega nüüdisaegse kultuuri kokkupuutealadelt. See tähendab ebakonventsionaalseid uue muusika…
Festivali „Plektrum” audiovisuaalne avakontsert „Kujundid ja helid. Bareljeef” – Nathani kvartett (Saksamaa), NYYDkvartett, Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) ja Emer Värk (visuaalid) 8. I X Estonia kontserdisaalis.
Juba üheksandat korda toimunud rahvusvahelise festivali „Plektrum” (8. – 18. IX) ideeks on lõimida kunsti, muusikat ja tehnoloogiat uusimate mõtteviisidega nüüdisaegse kultuuri kokkupuutealadelt. See tähendab ebakonventsionaalseid uue muusika…
5 minutit
Dido ja Saatus
VII Tallinna kammermuusika festival: Henry Purcelli ooper „Dido ja Aeneas” 14. IX Kaarli kirikus.
Tundub, et Eestis armastatakse barokkooperit, viimased kuud on olnud selles vallas eriti viljakad. Mais-juunis etendusid Händeli „Rinaldo” ja Mederi „Kindlameelne Argenia” ning nüüd kõlas Tallinna kammermuusika festivali raames inglise barokkhelilooja Henry Purcelli ooper „Dido ja Aeneas”, nimiosades Helen Lokuta ja Simo Breede, saateks kammerkoor Voces…
Tundub, et Eestis armastatakse barokkooperit, viimased kuud on olnud selles vallas eriti viljakad. Mais-juunis etendusid Händeli „Rinaldo” ja Mederi „Kindlameelne Argenia” ning nüüd kõlas Tallinna kammermuusika festivali raames inglise barokkhelilooja Henry Purcelli ooper „Dido ja Aeneas”, nimiosades Helen Lokuta ja Simo Breede, saateks kammerkoor Voces…
2 minutit
Kas saatus või koht aegruumis?
Galakontsert „Tiit Kuusik 100” 17. IX Estonia teatris: lavastaja Arne Mikk, dirigent Arvo Volmer, kunstnik Kustav-Agu Püüman.
Mis on see, mis määrab ühe inimelu käekäigu? Meenuvad leheküljed Erika Auliku väga põnevast tõsielulisest teosest „Viru tänav ja teised”, kus kirjas järgmine situatsioon: meie Läänemaa ühes kalurikülas istuvad 1944 septembrikuu, vist juba 22. kuupäeval oma pakkidega paadi…
Mis on see, mis määrab ühe inimelu käekäigu? Meenuvad leheküljed Erika Auliku väga põnevast tõsielulisest teosest „Viru tänav ja teised”, kus kirjas järgmine situatsioon: meie Läänemaa ühes kalurikülas istuvad 1944 septembrikuu, vist juba 22. kuupäeval oma pakkidega paadi…
2 minutit
Viis pilku kultuurikorraldusele – Tööandja pilk
Kultuurikorraldaja kui kaunite kunstide loojate (sh muidugi ka interpreetide) ja publiku kokkuviija objektiks on teised inimesed. Korraldaja (produtsendi, kuraatori, intendandi – nende ametite nimekiri kultuurivaldkonniti on pikk) ülesanne on keegi midagi tegema saada ja tänapäeval on selleks peamiselt kaks juriidilist vormi: töö- või võlaõigussuhe. Tänane pilk vaatab esimesele ehk kultuurikorraldaja …
3 minutit
Pealelend
Milles näete IV maailma muusikafoorumi tähtsust ja tähendust Eesti kultuurielule?
Eesti Muusikanõukogu president Peep Lassma nn: Vaieldamatult on maailma muusikafoorumi korraldamine Tallinnas tunnustus Eesti aktiivsele ja mitmekesisele muusikaelule ning annab meile võimaluse seda üle maailma kokku sõitvatele delegaatidele lähemalt tutvustada. Ülemaailmset muusikafoorumi korraldatakse üle kahe aasta ja eelmised kolm on toimunud eri kontinentide suurlinnades: Los Angeleses, Pekingis ja Tunises. Eestis…
Eesti Muusikanõukogu president Peep Lassma nn: Vaieldamatult on maailma muusikafoorumi korraldamine Tallinnas tunnustus Eesti aktiivsele ja mitmekesisele muusikaelule ning annab meile võimaluse seda üle maailma kokku sõitvatele delegaatidele lähemalt tutvustada. Ülemaailmset muusikafoorumi korraldatakse üle kahe aasta ja eelmised kolm on toimunud eri kontinentide suurlinnades: Los Angeleses, Pekingis ja Tunises. Eestis…
1 minut
Muusika ja sotsiaalsed muutused
Kuidas on seotud muusika ja sotsiaalsed muutused? Kuidas muusika mõjutab sotsiaalseid muutusi ning kuidas muutused ühiskonnas omakorda mõjutavad muusikat, muusika tegijaid ja kuulajaid? Kuidas saavad vähekindlustatud lapsed ja noored, olles ise suurte ühiskondlike muutuste keskel, tunda ja kuulda positiivsete sotsiaalsete muutuste muusikat? Kas on põhjust kahelda, et muusika on üks mõjuvõimsamaid vahendeid positiivsete sotsiaalsete…
4 minutit
Ärge uskuge tõde!
Tartu Kunstimuuseumile saabusid närvilised ajad 12. septembril, kui EV kultuuriminster Rein Lang sõnas Vikerraadio „Reporteritunnis”, et ei saa välistada muuseumi sulgemist. Esialgu keerles teema viltuse maja üüri tõstmise ümber (see kuulub Tartu linna bilanssi). Eelnevalt oli ministeerium väitnud, et lisaraha muuseum seoses üüritõusuga ei saa. Probleemi lahendusena kerkis üles ministeeriumi bilansis Vallikraavi tänava maja, kui oma aja…
2 minutit
PEALELEND
13. septembril tuli kultuuriministeeriumist pressiteade, et Tartu Kunstimuuseumist saab Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Kas see on mõistlik samm? Mida see tähendab Eesti kunsti(kultuuri)kontekstis? Mida toob see kaasa Eesti Kunstimuuseumile, Tartu Kunstimuuseumile?
Rein Lang, Eesti kultuuriminister
Tegu on haldusala korrastamisega. Tartu Kunstimuuseumi liitmist Eesti Kunstimuuseumiga üheks asutuseks on plaanitud aastaid. Kui ma ei eksi, siis algasid sellekohased diskussioonid juba kümme aastat tagasi. Ühel…
Rein Lang, Eesti kultuuriminister
Tegu on haldusala korrastamisega. Tartu Kunstimuuseumi liitmist Eesti Kunstimuuseumiga üheks asutuseks on plaanitud aastaid. Kui ma ei eksi, siis algasid sellekohased diskussioonid juba kümme aastat tagasi. Ühel…
3 minutit
Austatud kultuurirahvas
Tartu Kunstimuuseum on talletanud, kogunud, tutvustanud Eesti Vabariigi kunstivarasid nii kodumaal kui ka väljaspool juba üle 70 aasta. Me oleme kõiki neid ülesandeid täitnud endast maksimumi andes, hoolimata majanduslikest ja reaalsetest takistustest.
Muuseumis hoiustatavad kunstiteosed on Tartus Vallikraavi 14 hoones asunud juba 1940. aastatest peale ja nende eest on hoolt kantud kõrgel professionaalsel tasemel.
Muuseumis hoiustatavad kunstiteosed on Tartus Vallikraavi 14 hoones asunud juba 1940. aastatest peale ja nende eest on hoolt kantud kõrgel professionaalsel tasemel.
2 minutit
Tartu muuseumid minu elus
Eesti Rahva Muuseum
Minu tõsisem tutvus Tartu muuseumidega algas 1959. aasta suvel. Eredalt on meeles käik Eesti Rahva Muuseumi fondidesse, kus tulevastele ajaloolastele andis selgitusi Kalju Konsin. Nende fondide rikkus jahmatas. Asjatundjana rahvusliku tekstiili alal (tema 1960. ja 1970. aastatel välja antud raamatud on siiamaani nõutud müügiartikkel antikvariaatides) rääkis Konsin eriti huvitavalt vaipadest, seelikutest, sukkadest, tehnikatest…
Minu tõsisem tutvus Tartu muuseumidega algas 1959. aasta suvel. Eredalt on meeles käik Eesti Rahva Muuseumi fondidesse, kus tulevastele ajaloolastele andis selgitusi Kalju Konsin. Nende fondide rikkus jahmatas. Asjatundjana rahvusliku tekstiili alal (tema 1960. ja 1970. aastatel välja antud raamatud on siiamaani nõutud müügiartikkel antikvariaatides) rääkis Konsin eriti huvitavalt vaipadest, seelikutest, sukkadest, tehnikatest…
3 minutit
Siiralt õigel ajal õiges kohas
Mart Vainre isikunäitus „Õigel ajal õiges kohas, alati” Hobusepea galeriis 7. – 19. IX.
Ka tegemist on kunstniku esimese isikunäitusega, on oluline märkida, et näitusetervik oli silmapaistvalt hästi komponeeritud. Mart Vainre loomingut iseloomustab optimism, julgus, noortepärane esteetika ja atraktiivsus. Liialdamata üleliigse trenditeadlikkusega, hoiab Vainre pigem püsivate ja sügavate küsimuste poole. Otsides võrdlusi, võib märgata Vainre…
Ka tegemist on kunstniku esimese isikunäitusega, on oluline märkida, et näitusetervik oli silmapaistvalt hästi komponeeritud. Mart Vainre loomingut iseloomustab optimism, julgus, noortepärane esteetika ja atraktiivsus. Liialdamata üleliigse trenditeadlikkusega, hoiab Vainre pigem püsivate ja sügavate küsimuste poole. Otsides võrdlusi, võib märgata Vainre…
2 minutit
Kullast ja mullast
Marje Taska näitus „X (loe: iks) kilo kulda” Vaala galeriis kuni 30. IX.
Nahakunstniku ja graafikuna tuntud eestirootsi kunstnik Marje Taska on viimastel aastatel jäänud silma mitme jõulise installatsioonitööga. Ennekõike meenub tema köitekunstnikust vanaisale Eduard Taskale pühendatud väljapanek tarbekunsti- ja disainimuuseumis 2010. aasta kevadel. Kulla ja mulla teema oli tegelikult läbiv juba sealgi, ehkki mitte nii otseselt sõnastatult.…
Nahakunstniku ja graafikuna tuntud eestirootsi kunstnik Marje Taska on viimastel aastatel jäänud silma mitme jõulise installatsioonitööga. Ennekõike meenub tema köitekunstnikust vanaisale Eduard Taskale pühendatud väljapanek tarbekunsti- ja disainimuuseumis 2010. aasta kevadel. Kulla ja mulla teema oli tegelikult läbiv juba sealgi, ehkki mitte nii otseselt sõnastatult.…
4 minutit
Kes kardab Jacques Lacani?
Maire Jaanus, Kirg ja kirjandus. Esseid Eesti ja Euroopa kirjandusest ja psühhoanalüüsist. Koostanud ja toimetanud Märt Väljataga. Vikerkaar, 2011.
Raamatusse „Kirg ja kirjandus” on koondatud väliseestlasest kirjandusteadlase ja mõtteloolase Maire Jaanuse varem eesti keelde tõlgitud ja peamiselt Vikerkaares ilmunud kirjutised. Omaette ilmumina kehastab see teos midagi sellist, mida mul on suur kiusatus võrrelda sümptomiga psühhoanalüütilises tähenduses…
Raamatusse „Kirg ja kirjandus” on koondatud väliseestlasest kirjandusteadlase ja mõtteloolase Maire Jaanuse varem eesti keelde tõlgitud ja peamiselt Vikerkaares ilmunud kirjutised. Omaette ilmumina kehastab see teos midagi sellist, mida mul on suur kiusatus võrrelda sümptomiga psühhoanalüütilises tähenduses…
8 minutit
Raha umbisikulises hinnasüsteemis
Uut majanduskasvu ei takista seega niivõrd füüsikaseadused, vaid hinnasüsteemi koordineerimismehhanismi puudumine mitmetes valdkondades ning hindades sisalduva teabe ulatuslik moonutatus.
Viimase paarikümne aastaga on suuremate riikide rahandussüsteem ja ülemaailmne pangandussüsteem omavahel sedavõrd põimunud, et probleemide esilekerkimisel pole lihtsaid ja kõigile aktsepteeritavaid lahendusi enam kuskilt võtta. Neid pole juba mõnda aega olnud. Igal potentsiaalsel lahendusel on omad…
Viimase paarikümne aastaga on suuremate riikide rahandussüsteem ja ülemaailmne pangandussüsteem omavahel sedavõrd põimunud, et probleemide esilekerkimisel pole lihtsaid ja kõigile aktsepteeritavaid lahendusi enam kuskilt võtta. Neid pole juba mõnda aega olnud. Igal potentsiaalsel lahendusel on omad…
8 minutit
Kommentaar: Kas parteide siseelu oleks võimalik ja tuleks kuidagi reguleerida?
Jüri Adams: Halbu ning õiguse- ja kultuurivastaseid nähtusi, mis aga siiski on JOKK-vormis, on mitmetes Eesti erakondades praktiseeritud juba aastaid. Kõigis niisugustes erakondades on liikmeid, kes on seda vastustanud, kuid nende arvamus on jäänud alla. Seepärast ei oleks sugugi vale, kui n-ö viimase abinõuna tuleks…
3 minutit
Kelle mure on partei siseelu?
Kui näiteks keegi tunnistaks avalikult üles partei sisevalimistel manipuleerimise, mille üks resultaate on praegune riigikogu koosseis, siis on väga raske näha viisi, kuidas probleem õiguslikes raamides mõistlikult lahendada.
Valimistevahelistel perioodidel vaibub reeglina arutelu paljude põhimõtteliste poliitilise tegevusega seotud küsimuste üle. Teemasid, mis puudutavad sügavalt kõiki siinseid inimesi, aga jagub. Paljude probleemide otsese põhjusena tuleks osata näha…
Valimistevahelistel perioodidel vaibub reeglina arutelu paljude põhimõtteliste poliitilise tegevusega seotud küsimuste üle. Teemasid, mis puudutavad sügavalt kõiki siinseid inimesi, aga jagub. Paljude probleemide otsese põhjusena tuleks osata näha…
4 minutit
Küsimuste esitamise päevad
Ehkki välja vahetatud on kogu lavakujundus ja samuti osatäitjad, kehtib Eduard Vilde sajanditagune Mahtra sõja põhjuste kohta kirja pandud üldistus (vt esikülge) osaliselt tänapäevani. Kehtiv seadus ja kord on ajale jalgu jäänud ega rahulda enam paljusid. Õhus on kuulujuttu ja ootust, et millalgi ja kuskil hakkavad kehtima riigi kultuuripoliitika uued põhisuunad. Et see, mis teoksil…
3 minutit
Uus seadus tulekul
Eestimaa talupoeg oli nelikümmend aastat vabadust maitsenud, aga ta oli vaesem ja viletsam kui pärispõlves. Vabadus oli talle õiguse andnud kinnisvara omandada, aga mitte ainuski peremees kogu Tallinnamaal polnud veel nii kaugele kosunud, et endale oleks jõudnud talu osta. Ja talupoja kosutamiseks oli see vabadus ometi antud. Mis ime siis, et praegune teoori uut päästvat seadust kirglikumal …
1 minut
