Reedel Sirbiga kaasas Diplomaatia
Sirbis:
– Eesti inimarengu aruande head ja vead. Arvavad Kaarel Tarand, Anvar Samost, Mati Heidmets, Juhan Kivirähk, Veronika Kalmus; ja eriti olukorrast Lätis Alari Purju.
– Meister Rein Maran 80.
– Kaksiktornide huku aastapäev – kes kardab 11. septembrit?
– TAB ehk arhitektuuribiennaal Tallinnas, näitused ja meeleolud. Viini Eksiilid.
– Kirjutavad: Jim Ashilevi ja Albert Trapeež.
– Sirje Kiini Kotkajärve…
– Eesti inimarengu aruande head ja vead. Arvavad Kaarel Tarand, Anvar Samost, Mati Heidmets, Juhan Kivirähk, Veronika Kalmus; ja eriti olukorrast Lätis Alari Purju.
– Meister Rein Maran 80.
– Kaksiktornide huku aastapäev – kes kardab 11. septembrit?
– TAB ehk arhitektuuribiennaal Tallinnas, näitused ja meeleolud. Viini Eksiilid.
– Kirjutavad: Jim Ashilevi ja Albert Trapeež.
– Sirje Kiini Kotkajärve…
1 minut
Tarand, laama ja Hiina veduriviles
Presidendivalimiste kampaania järgnes Eesti meedias vahetult dalai-laama külaskäigu kampaaniale. Nende vahele mahtus pealtnäha väheütlev teade 16 Hiina manööverveduri ostmisest.
Tegelikult on otse hämmastav, kuidas need kaks konfliktsituatsiooni, s.t Indrek Tarand versus Toomas Hendrik Ilves ja laama versus vedurid, teineteisega sarnanevad. Peamine on muidugi see, et nii dalai-laama ja Hiina vedur kui Ilves ja Tarand on…
Tegelikult on otse hämmastav, kuidas need kaks konfliktsituatsiooni, s.t Indrek Tarand versus Toomas Hendrik Ilves ja laama versus vedurid, teineteisega sarnanevad. Peamine on muidugi see, et nii dalai-laama ja Hiina vedur kui Ilves ja Tarand on…
3 minutit
Ameerikalik Eesti
Tarand, laama ja Hiina veduriviles President on järgmiseks viieks aastaks valitud. Kommentaatorid on jõudnud nii nuriseda kui ka rõõmustada erakondade koostöövõime üle. Vähem on olnud juttu, et oskus kokkuleppele jõuda on olnud pigem tavapärane kui harukordne. Nii oli see 1999.
aasta eelarve kärpimise ajal, viimaste aastate kulude vähendamisel ning, mis kõige tähtsam, ka kakskümmend aastat tagasi. Valimistulemus…
aasta eelarve kärpimise ajal, viimaste aastate kulude vähendamisel ning, mis kõige tähtsam, ka kakskümmend aastat tagasi. Valimistulemus…
2 minutit
Yoshihiro Ito: „Hakkasin filme tegema innustatuna Bertolucci ja Jarmuschi teostest.”
Möödunud nädalal võisid huvilised näha jaapani režissööri viiest lühifilmist koosnevat põnevat programmi, mida EVA festivalil tutvustati nii: „Yoshihiro Ito on üks sõltumatu underground’i ehk jishu iga põnevamaid režissööre. Tema kaunilt vormistatud lühifilmid on unenäolaadsed, ilusad, humoorikad ja grotesksed”. Tallinnas peetud festival oli kuraatori…
4 minutit
Segaselt sõltumatu kohtumine Aasia filmiga
Läinud nädala neljapäevast pühapäevani sai Eesti publik minifestivali EVA raames kohtuda Aasia sõltumatu filmikultuuriga. Kuigi varasemalt on ida iseseisvat filmitoodangut Eestis hajusalt linastatud, meenutagem butō-tantsija Masaki Iwana eksperimentaalfilme PÖFFil või Jaapani nukufilmi suurkuju Kihachirô Kawamoto eriprogrammi animafestivalil „Animeeritud unelmad” („Animated Dreams”), on need kohtumised olnud pigem põgusat ning kaootilist laadi. Sestap on…
4 minutit
Leiutajateküla Lotte reisib jälle
Nagu eelmisteski on ka filmis „Lotte ja kuukivi saladus” vastandid ühendatud loomuliku ja rõõmsa elegantsiga: Lotte maailm on ühtaegu absurdne ja praktiline, üllatav ja tuttav, turvaline ja põnev
Mängufilm „Lotte ja kuukivi saladus” (Eesti-Läti 2011, 76 min), režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits, stsenaristid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk, helilooja Sven Grünberg.…
Mängufilm „Lotte ja kuukivi saladus” (Eesti-Läti 2011, 76 min), režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits, stsenaristid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk, helilooja Sven Grünberg.…
6 minutit
Mõtlemise pillerkaar
Toomas Raudam, Essee sõprusest. Toimetanud Külli Habicht, kujundanud Sirje Ratso. Kirjastus Tallinna Ülikool, 2011. 240 lk.
Sõprusest on euroopalikus traditsioonis kirjutatud kaheti. Kõigepealt kokkuvõte kaugminevikulisest hindamisviisist: Küll on see tunne ilus ja suur! Teisena mainime romantismiajastule iseloomulikku, üksinduse üle kurtvat suhtumist, mille klassikaline koondesitus pärineb Nietzschelt: „Sõbrad! Kuhu jääte? Tulge! Aeg on käes!”
Sõprusest on euroopalikus traditsioonis kirjutatud kaheti. Kõigepealt kokkuvõte kaugminevikulisest hindamisviisist: Küll on see tunne ilus ja suur! Teisena mainime romantismiajastule iseloomulikku, üksinduse üle kurtvat suhtumist, mille klassikaline koondesitus pärineb Nietzschelt: „Sõbrad! Kuhu jääte? Tulge! Aeg on käes!”
4 minutit
Kõne üleilmse luulepreemia Tiibeti Kuldne Antiloop puhul
Kallid komisjoni liikmed, kallid sõbrad luuletajad!
Mul on väga hea meel, et olen ära teeninud kirjandusauhinna Tiibeti Kuldne Antiloop. Avaldan tänu kõigile, kes otsustasid selle auhinna määrata või mind soovitada. Eriti tänan tuntud hiina poeeti Jidi Majiat, komisjoni esimeest ja festivali presidenti. Samuti väljendan parimaid tundeid käesoleva koosolemise osalistele. Rõõmule…
Mul on väga hea meel, et olen ära teeninud kirjandusauhinna Tiibeti Kuldne Antiloop. Avaldan tänu kõigile, kes otsustasid selle auhinna määrata või mind soovitada. Eriti tänan tuntud hiina poeeti Jidi Majiat, komisjoni esimeest ja festivali presidenti. Samuti väljendan parimaid tundeid käesoleva koosolemise osalistele. Rõõmule…
5 minutit
Kohtumine maailma katusel
Hiina on suur. Ja ettevõtmised mastaapsed. 8. – 11. augustil toimus Hiinas kolmas Qinghai järve rahvusvaheline luulefestival, üks maailma seitsmest suurimast, kuhu seekord oli 58 riigi seas kutsutud ka Eesti. Kohal oli üle paarisaja luuletaja ja festivali avas provintsi pealinnas Xiningis suurejooneline konverents pealkirjaga „Keelte mitmekesisus ja loov luuletõlkimine rahvusvahelise suhtluse taustal”. Kuigi festival pidi…
6 minutit
Tänavakunsti järeleaitamistunnid
Tänavakunsti üritus „Kont” Tallinnas Kalarannas toimus 8.–21. augustini, kuni 5. septembrini saab vaadata valmis töid. Korraldajad kunstnik Jaanika Okk, disainerid Uku-Kristjan Küttis, Carl Robert Kagge, Uku Sepsivart ja Kumu kunstimuuseumi kuraator Maria-Kristiina Soomre, arhitektuurse kujunduse autor arhitekt Ott Kadarik.
Ametnikud väidavad, et see tingib kuritegevuse kasvu. End kultuurseks pidav kodanik ähvardab selle eest anda tänaval…
Ametnikud väidavad, et see tingib kuritegevuse kasvu. End kultuurseks pidav kodanik ähvardab selle eest anda tänaval…
4 minutit
Teatris valitseb surmarahu
Jälle hakkavad meil ilmuma Stanislavski raamatud, selle äraaetud hobuse teosekesed. Eesti pealinnas baseerub kogu lavakunsti kool Stanislavski õpetusel, pole siis ime, et kõik näitlejad tahavad olla laval hirmsasti loomulikud ja mängida „nagu elus”. Kuid see „nagu elus” pole teater. Isegi Tšehhov polnud Stanislavskiga ühel nõul, vaid püüdis teda veenda, et teater on tinglik ning naturalism…
2 minutit
Kaks armukolmnurka – petlikud embused, ausad kõrvakiilud
Intrigeeriva kokkusattumusena mahtus teatrisuvesse Pinteri „Petmise” kaks tõlgendust.
Kuressaare Linnateatri „Petmine”, autor Harold Pinter, lavastaja Heiti Pakk (Juhtimisteater), kunstnik Reet Aus. Mängivad Piret Laurimaa (Endla), Raivo E. Tamm ja Sepo Seeman (Endla). Esietendus 17. VII Kuressaare Linnateatris.
Õisu mõisa „Petmine”, autor Harold Pinter, lavastus valmis rühmatööna. Mängivad Andres Lepik, Janek…
Kuressaare Linnateatri „Petmine”, autor Harold Pinter, lavastaja Heiti Pakk (Juhtimisteater), kunstnik Reet Aus. Mängivad Piret Laurimaa (Endla), Raivo E. Tamm ja Sepo Seeman (Endla). Esietendus 17. VII Kuressaare Linnateatris.
Õisu mõisa „Petmine”, autor Harold Pinter, lavastus valmis rühmatööna. Mängivad Andres Lepik, Janek…
2 minutit
Kahe peaga kapsas Võru moodi
„Kapsapea” polegi oma sisemuses ehk komöödia või paroodia, hoopis ohudraama.
Võru Linnateatri „Kapsapea”, autor Oskar Luts, autor, lavastaja ja kunstnik AlexSander Kasak, muusikaline kujundaja Jaan Pehk. Mängivad Jaan Pehk, Maive Käos, Mairi Jõgi, Helgur Rosental, Marianne Kütt ja Gertrud Kinna. Esietendus 10. VIII Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi õuel.
„Meie Nunnu! Meie Nunnu!” ahastab väike saunaMaali, kui kapsapea ahne…
Võru Linnateatri „Kapsapea”, autor Oskar Luts, autor, lavastaja ja kunstnik AlexSander Kasak, muusikaline kujundaja Jaan Pehk. Mängivad Jaan Pehk, Maive Käos, Mairi Jõgi, Helgur Rosental, Marianne Kütt ja Gertrud Kinna. Esietendus 10. VIII Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi õuel.
„Meie Nunnu! Meie Nunnu!” ahastab väike saunaMaali, kui kapsapea ahne…
3 minutit
Deemonlik nüüdisaegse inimese allegooria
Christian Römer lavastab Aare Toikka kunstiliselt juhitavas VAT-teatris Tom Waitsi muusikaga loo „The Black Rider”.
VAT -teater esietendab 8. septembril Tallinnas Kultuurikatla katelde ruumis muusikalavastuse „The Black Rider” („Must ratsanik” või „Must hobune”). Tom Waitsi muusikaga lavalugu on deemonlik ja jabur nüüdisaegse inimese allegooria – tema võõrandumisest, ebasiirusest ja suhtest kurjaga. Lavastab selle…
VAT -teater esietendab 8. septembril Tallinnas Kultuurikatla katelde ruumis muusikalavastuse „The Black Rider” („Must ratsanik” või „Must hobune”). Tom Waitsi muusikaga lavalugu on deemonlik ja jabur nüüdisaegse inimese allegooria – tema võõrandumisest, ebasiirusest ja suhtest kurjaga. Lavastab selle…
7 minutit
Modern Stalking
Kaasaegsete muinaslugude festivali „Stalker” kontserdiprogramm 26. VIII Katlas.
„Stalkeri” filmis on üks erandlik stseen: osas, kus eksistentsiaalne ja lüüriline kaotsiminek on juba oma täispööretesse jõudnud, vaatab Stalker sinust natuke läbi ja toob kuuldavale üsna ratsionaalse mõttekäigu. Võtame näiteks muusika. See on kõigest kõige vähem reaalsusega ühenduses, või kui ongi, siis sünnib see mehaaniliselt, mitte idee jõul, vaid lihtsalt…
„Stalkeri” filmis on üks erandlik stseen: osas, kus eksistentsiaalne ja lüüriline kaotsiminek on juba oma täispööretesse jõudnud, vaatab Stalker sinust natuke läbi ja toob kuuldavale üsna ratsionaalse mõttekäigu. Võtame näiteks muusika. See on kõigest kõige vähem reaalsusega ühenduses, või kui ongi, siis sünnib see mehaaniliselt, mitte idee jõul, vaid lihtsalt…
3 minutit
Olukord on suurepärane, kuid mitte lootusetu
Kõrgkooli esimese kursuse kitarritudeng, kel puudub õpetajakogemus, on väga haruldane nähtus.
Mis suunas liigub Eesti klassikaline kitarr? Eesti Kitarriseltsi entusiaste ja asjaajajaid paneb muretsema tohutu kitarriõppepüramiidi põhja (lastest ja täiskasvanutest harrastajad) ja tipu (sel erialal kõrgkooli lõpetanud) kontrast. Kitarrihariduse olukorra kõrval teeb nukraks seegi, et küsimärgi all on Eesti esimese klassikalise kitarri…
Mis suunas liigub Eesti klassikaline kitarr? Eesti Kitarriseltsi entusiaste ja asjaajajaid paneb muretsema tohutu kitarriõppepüramiidi põhja (lastest ja täiskasvanutest harrastajad) ja tipu (sel erialal kõrgkooli lõpetanud) kontrast. Kitarrihariduse olukorra kõrval teeb nukraks seegi, et küsimärgi all on Eesti esimese klassikalise kitarri…
5 minutit
Festivalide tagatubadest
Muusikafestivalide suvi hakkab lõpule jõudma. Ilmselt üks eredamaid ja omanäolisemaid oli seekord Järvi suvefestival, mida Toomas Velmet ka kenasti kajastas 12. augustil selle ajalehe veergudel. Ometigi ajendas just see artikkel mind omakorda sõna võtma.
Võõrsõnade leksikoni järgi tähendab festival perioodilist pidulikku kunstisaavutuste esitamist muusika, teatri jm alal. Jagaksin meil toimuvad muusikafestivalid tinglikult kaheks. Esimestel keskendutakse läbivalt kontsertidele…
Võõrsõnade leksikoni järgi tähendab festival perioodilist pidulikku kunstisaavutuste esitamist muusika, teatri jm alal. Jagaksin meil toimuvad muusikafestivalid tinglikult kaheks. Esimestel keskendutakse läbivalt kontsertidele…
5 minutit
KLPRist ja koraalimaratonist
23. – 25. VIII toimus Haapsalu toomkirikus koraalimaraton. Selle sisuks oli Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK ) käibiva lauluraamatu „Kiriku laulu- ja palveraamatu” (KLPR ) terviklik läbilaulmine. Koraalimaraton oli üks paljudest EELK s 2011. aastaks välja kuulutatud lauluraamatuaastale pühendatud üritustest. Lauluraamatuaasta osutab KLPR i ilmumise 20. aastapäevale: see raamat õnnistati Tallinna toomkirikus kasutusse 1991. aasta…
5 minutit
Tallinna helisevad tornid
Augusti viimasel nädalalõpul agentuuri Corelli Music korraldatud festival „Tallinna tornid” oli uskumatult mitmepalgeline muusikapidu, mistõttu järgnev on vaid põgus pilguheit mõnele sündmusele ega pretendeeri universaalsele kajastusele ja tervikpildi illusioonile. Luban endale siiski katse anda mõningane ettekujutus festivali ulatusest, visandades kas või selle kontuuridki.
Festival andis oma reklaamitekstides värvika märksõnade rea: muusika/arhitektuur/ ühislaulmised/lillefestival/muinastulede öö.
Festival andis oma reklaamitekstides värvika märksõnade rea: muusika/arhitektuur/ ühislaulmised/lillefestival/muinastulede öö.
3 minutit
Läänemere festivali avakontsert Baltikumi aastal
Käesolev aasta on Rootsis kuulutatud Baltikumi aastaks. Seetõttu oli ka tänavuse 27. VIII – 4. IX toimuva Läänemere festivali (Östersjöfestivalen) pidulik avakontsert pühendatud Baltimaade iseseisvuse taastamise kahekümnendale aastapäevale. Kontsert Stockholmis toimus ka samal kuupäeval – 27. augustil, mil Rootsi oli omal ajal Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumist tunnustanud. Sel puhul…
2 minutit
Kui kunsti üle otsustasid professionaalid
Ideoloogilisele survele vaatamata, olid 1960ndad–1980ndad meie monumentalistikale edukad.
17. VI 2010 võttis riigikogu vastu kunstiteoste tellimise seaduse. See sundis ka mind vaatama tagasi aastatele 1964–1983, mil mul tuli ENSV Kultuuriministeeriumi kunstiosakonna juhatajana analoogsete probleemidega tegelda. 1950ndate monumendid olid enamikus standardsed, nn postamentmonumendid.
Kunstilised õnnestumised kuuluvad harvade erandite hulka. Žüriid ja komisjonid koosnesid peamiselt…
17. VI 2010 võttis riigikogu vastu kunstiteoste tellimise seaduse. See sundis ka mind vaatama tagasi aastatele 1964–1983, mil mul tuli ENSV Kultuuriministeeriumi kunstiosakonna juhatajana analoogsete probleemidega tegelda. 1950ndate monumendid olid enamikus standardsed, nn postamentmonumendid.
Kunstilised õnnestumised kuuluvad harvade erandite hulka. Žüriid ja komisjonid koosnesid peamiselt…
6 minutit
Õpetada, mitte õpetada!
Tartu kunstikool 60aastane
Visioon üle kooliõue sammuvast jumalannast sunnib pead pöörama, tagasi vaatama. Üllatav vormitäius ja lihtsus, loomulikkus nagu saatuse kingitus! Pole pingeid, mis viitaksid mitme põlvkonna meistrite tööle ja vaevale kujundi loomisel.
Tartu koolkonna kunstihariduse traditsiooni juurde ei kuulu õpetamise meetodite üle toimunud arutelude viimine ajakirjandusse. Kunstikooli 60. sünnipäeva puhul võiks teha erandi: koolis on viidud…
Visioon üle kooliõue sammuvast jumalannast sunnib pead pöörama, tagasi vaatama. Üllatav vormitäius ja lihtsus, loomulikkus nagu saatuse kingitus! Pole pingeid, mis viitaksid mitme põlvkonna meistrite tööle ja vaevale kujundi loomisel.
Tartu koolkonna kunstihariduse traditsiooni juurde ei kuulu õpetamise meetodite üle toimunud arutelude viimine ajakirjandusse. Kunstikooli 60. sünnipäeva puhul võiks teha erandi: koolis on viidud…
6 minutit
Mis kunsti mõttest sai?
August Saia näitus „1+2+3+4=10” Draakoni galeriis kuni 3. IX.
Võtame alustuseks ühe. Siis lisame ta kõrvale kahe, siis kolme, siis nelja. Millega võrdub selle rea viies liige? Viiega, loomulikult, ehk kui kasutada arvuti klaviatuuril leitud lisamise ja võrdumise märke ning numbriklahve, näeb see arutluskäik välja nii: 1+2+3+4=5. Aga August Sai, alles veel maalikunsti magistrant, sai 1+2+3+4=10. Osutub,…
Võtame alustuseks ühe. Siis lisame ta kõrvale kahe, siis kolme, siis nelja. Millega võrdub selle rea viies liige? Viiega, loomulikult, ehk kui kasutada arvuti klaviatuuril leitud lisamise ja võrdumise märke ning numbriklahve, näeb see arutluskäik välja nii: 1+2+3+4=5. Aga August Sai, alles veel maalikunsti magistrant, sai 1+2+3+4=10. Osutub,…
2 minutit
Vorm on kolmedimensioonilise kunsti pärisosa
Mare Mikoffit küsitleb Reet Varblane
Su viimase, arhitektuurimuuseumi näituse pealkiri on „Linnaskulptuur”. Kuidas määratled linnaskulptuuri? Milline on monumendi ja linnaskulptuuri suhe? Kas ja kuivõrd mõjutab linnaskulptuur linnakeskkonda?
Mingil määral tingis selle teema arhitektuurimuuseum, selle kohaspetsiifika. Iseenesest on näitus minu avalikku ruumi tehtud tööde kokkuvõtlik ülevaade: valikuliselt on väljas viie, aastatel 1977–2010 tehtud…
Su viimase, arhitektuurimuuseumi näituse pealkiri on „Linnaskulptuur”. Kuidas määratled linnaskulptuuri? Milline on monumendi ja linnaskulptuuri suhe? Kas ja kuivõrd mõjutab linnaskulptuur linnakeskkonda?
Mingil määral tingis selle teema arhitektuurimuuseum, selle kohaspetsiifika. Iseenesest on näitus minu avalikku ruumi tehtud tööde kokkuvõtlik ülevaade: valikuliselt on väljas viie, aastatel 1977–2010 tehtud…
4 minutit
Mare Mikoffi kolmainsus arhitektuurimuuseumis
Näitus on poliitiline, morbiidne, oludest ja oskusest oma saatusest üle olla.
Mare Mikoffi näitus „Linnaskulptuur” arhitektuurimuuseumis kuni 11. IX.
Vaid kaks ja pool nädalat on Rotermanni soolalaos vaadata Mare Mikoffi isikunäitus „Linnaskulptuur”. Pole mõtet salatseda, miks Mare Mikoff on korraldanud oma juubelisünnipäeva tähistava näituse Eesti Arhitektuurimuuseumi ruumides: nii Eesti Kunstimuuseumi kui Tallinna Kunstihoone…
Mare Mikoffi näitus „Linnaskulptuur” arhitektuurimuuseumis kuni 11. IX.
Vaid kaks ja pool nädalat on Rotermanni soolalaos vaadata Mare Mikoffi isikunäitus „Linnaskulptuur”. Pole mõtet salatseda, miks Mare Mikoff on korraldanud oma juubelisünnipäeva tähistava näituse Eesti Arhitektuurimuuseumi ruumides: nii Eesti Kunstimuuseumi kui Tallinna Kunstihoone…
3 minutit
Vool ja keel
Eesti Elektritööstuse Liidu tellimusel koostatud energeetikasektori tööjõuuuringust selgus peamiste asjaoludena, et energeetikasektori täiendav tööjõuvajadus järgneva kümne aasta jooksul on vahemikus 4900–7400 töötajat. Kõrgharitud asjatundjaist on puudu, samal ajal kui kutsehariduse saanuid on rohkem, kui ses valdkonnas rakendust leiab.
4 minutit
Teadususu asemel vajame arusaama teaduse meetodist
Teaduselu korraldav uue seadusega jäetakse vanad mured lahendamata.
Uus, 01.01.2012 kehtima hakkav teadus- ja arenduskorralduse seadus (TAKS ) on üks neist seadustest, mille eelmine parlament enne laialiminekut küllaltki kiires korras vastu võttis. Uus TAKS muudab täielikult teaduse finantseerimist, luues teadusagentuuri ning kaotades sihtfinantseerimise ja teadusfondi (senised finantseerijad). K õik see on…
Uus, 01.01.2012 kehtima hakkav teadus- ja arenduskorralduse seadus (TAKS ) on üks neist seadustest, mille eelmine parlament enne laialiminekut küllaltki kiires korras vastu võttis. Uus TAKS muudab täielikult teaduse finantseerimist, luues teadusagentuuri ning kaotades sihtfinantseerimise ja teadusfondi (senised finantseerijad). K õik see on…
8 minutit
Vikipeedia täiendab seda, mis kahjuks üldse puudub
24. augustil sai eestikeelne Vikipeedia üheksa-aastaseks. Juba kolmandat aastat on olemas ka võrokeelne Vikipeediä. Ülemaailmne vikisüsteem sai aasta algul kümneaastaseks. Vaieldamatult on viki muutnud võrkkirjutamise ja võrkmõtlemise iseloomu ning teinud tekstide paindliku seostamise kultuuri loomulikumaks osaks. Vikipeedia väitel on selle nimi tuletatud Honolulu rahvusvahelise lennujaama terminalide vahel kulgeva wiki-wikisüstikbussi nimest.…
6 minutit
Entsüklopeediale sobib digiajastu
Vikipeedia meediana on teadmiste kogumise ja kasvatamise koht, mis ei välista aga vajadust kontsenteeritud ja aega säästva võrguentsüklopeedia järele.
Palju on räägitud ja vaieldud Vikipeedia ja entsüklopeedia vahekorra üle tänapäeval ja tulevikus. Tegemist on erinevate kultuurinähtustega. Mõlemal on praegu ja ka tulevikus koht päikese all, nad suurendavad meid ümbritseva maailma mitmekesisust. Segadus on tekkinud paljuski…
Palju on räägitud ja vaieldud Vikipeedia ja entsüklopeedia vahekorra üle tänapäeval ja tulevikus. Tegemist on erinevate kultuurinähtustega. Mõlemal on praegu ja ka tulevikus koht päikese all, nad suurendavad meid ümbritseva maailma mitmekesisust. Segadus on tekkinud paljuski…
4 minutit
Teadus tarviline vara
Teadus on kultuuri loomupärane osa. Teaduslik meetod kui üks viis tõde tabada on kultuuris sama oluline nagu riimide kirjapanek või nende kogemine ja mõistmine, nagu muusikaline või visuaalne harmoonia. Meile meeldib loota, et me usume teadusse, kuigi teadus pole mu meelest mitte niivõrd küsimus usust kui just usaldusest ühe meetodi suhtes, mis segastes oludes võimaldab parimal…
2 minutit
Eestlase uurimus sumeri religioonist ja ideoloogiast
Sumeri religiooni ja mütoloogia mõju hilisematele Vahemere regiooni kultustele ja religioonidele (hetiidi, assüüria-babüloonia religioon, zoroastrism, judaism, kristlus jne) on vägagi märgatav.
Peeter Espak, The God Enki in Sumerian Royal Ideology and Mythology. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010. 284 lk.
Eesti orientalistika traditsioon on üllatavalt vana. Juba 1632. aastal, kui Tartus rajati Academia…
Peeter Espak, The God Enki in Sumerian Royal Ideology and Mythology. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010. 284 lk.
Eesti orientalistika traditsioon on üllatavalt vana. Juba 1632. aastal, kui Tartus rajati Academia…
7 minutit
Kommentaar
Esmaspäeval esitletakse rahvusraamatukogus Eesti Inimarengu Aruannet 2010/2011.
Nüüdseks juba 16 aastat ilmunud Eesti inimarengu aruanne (EIA) on Eesti avalikus ruumis üsna hästi „kodustatud”. Kui seda 1995. aastal UN DP egiidi all välja andma hakati, oli põhirõhk Eesti kohal inimarengu pingereas ja teadlaste artiklid pakkusid pigem välislugejale mõeldud tausta-analüüsi. Praeguseks on välja kujunenud tava (mis loodetavasti jätkub), et EIAs tõstatud…
Nüüdseks juba 16 aastat ilmunud Eesti inimarengu aruanne (EIA) on Eesti avalikus ruumis üsna hästi „kodustatud”. Kui seda 1995. aastal UN DP egiidi all välja andma hakati, oli põhirõhk Eesti kohal inimarengu pingereas ja teadlaste artiklid pakkusid pigem välislugejale mõeldud tausta-analüüsi. Praeguseks on välja kujunenud tava (mis loodetavasti jätkub), et EIAs tõstatud…
1 minut
Poliitikuid tõsiseltvõetavat juttu rääkima sundida ei ole lootusetu
Erik Terk: kohati vaatavad poliitikud inimarengu aruande majanduspeatükkide peale teatud hirmu ja ettevaatusega, et äkki tullakse jälle mingile pühale lehmale kallale.
Jüri Sepa tõlgitud Karl Homanni ja Andreas Suchaneki „Sissejuhatuses majandusteadusesse” öeldakse, et majandusteadus pöördub tagasi Smithi ja Milli juurde, kes polnud puhtad majandusteadlased, vaid püstitasid ka…
Jüri Sepa tõlgitud Karl Homanni ja Andreas Suchaneki „Sissejuhatuses majandusteadusesse” öeldakse, et majandusteadus pöördub tagasi Smithi ja Milli juurde, kes polnud puhtad majandusteadlased, vaid püstitasid ka…
10 minutit
Kuidas saaks veel paremini?
Seoses presidendi valimistega juhtus paar olulist asja. Esiteks muidugi valiti Eestile president. Teiseks õnnestus see riigikogus ja kohe esimeses hääletusvoorus, mille eest sai riigikogu ka mitmelt poolt tublisti kiita. Edasiminek, võiks öelda. Jah ja ei. Igal juhul peab vaba ja tervemõistuslik organism (nagu meie ühiskond seda on) tegelema pideva eneseanalüüsiga ning tegevuse käigus ilmnenud puudujääkide…
3 minutit
Linn kui maastik
Intervjuu Eva Castroga
Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) üks peakülalisi on Eva Castro, kes esineb 9. septembril Kultuurikatlas sümpoosionil, kus käsitletakse maastiku-urbanistikat kui hübriiddistsipliini, mis ühendab maastikuökoloogia, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonna. Eva Castro on rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekt, kes juhatab Londoni Arhitektuuriühingu arhitektuurikoolis (Architectural Association School of Architecture) 2003. aastast peale maastikuurbanismi teemalist magistriprogrammi. Programm on kaheteistkuuline stuudiopõhine magistrikursus, mis hõlmab…
Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) üks peakülalisi on Eva Castro, kes esineb 9. septembril Kultuurikatlas sümpoosionil, kus käsitletakse maastiku-urbanistikat kui hübriiddistsipliini, mis ühendab maastikuökoloogia, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonna. Eva Castro on rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekt, kes juhatab Londoni Arhitektuuriühingu arhitektuurikoolis (Architectural Association School of Architecture) 2003. aastast peale maastikuurbanismi teemalist magistriprogrammi. Programm on kaheteistkuuline stuudiopõhine magistrikursus, mis hõlmab…
7 minutit
