Selle aasta 41. Sirp
* Bernard Kangro kui oma põlvkonna harituim võromaine kirjanik
* Mis mõtet on poliitreklaamil?
* Valitsusega tuleb suhelda kui silmamoondaja või maagiga
* Tõhusad põnevikud – Sinijärv nagistab eesti kolekirjanduse kallal
* Muinsuskaitseseadus: kui enne oli mitu väikest lõhkist küna, siis nüüd ehitatakse ühte suurt ja seda augulisemat
* Mowgli kui Interneti-ajastu tantsulavastus
* Klišeedest oled sa võetud ja klišeeks pead sa…
* Mis mõtet on poliitreklaamil?
* Valitsusega tuleb suhelda kui silmamoondaja või maagiga
* Tõhusad põnevikud – Sinijärv nagistab eesti kolekirjanduse kallal
* Muinsuskaitseseadus: kui enne oli mitu väikest lõhkist küna, siis nüüd ehitatakse ühte suurt ja seda augulisemat
* Mowgli kui Interneti-ajastu tantsulavastus
* Klišeedest oled sa võetud ja klišeeks pead sa…
1 minut
Indrek Hirve uus luule hingedepäeva suurteoses
Indrek Hirve seniavaldamata ja just hingedepäevaks tellitud luule kõlab 2. novembril Jaani kirikus uue kirikumuusika sarjas “Viva oratorio! Hingedepäev hingelinnud I” , see on pühendatud ETV lastekooridele.
1 minut
Mentori pilguga
Kui kirjutasin aasta eest Keele Infolehes (25. IX 2009) projekti „Individuaalne keeleõpe mentori toel” algusest, ootustest ja lootustest, ei osanud ma tegelikult ette kujutada, et see kolmteist kuud pakub nii huvitavaid kohtumisi, pikki jutuajamisi elust, keelest ja kultuurist ning väga palju rõõmu mentii silmanähtavate edusammude üle. Ka oma siinse eespool publitseeritud artikli kirjutas ta eesti keeles täiesti…
3 minutit
Aasta eesti keelega
„Üks vastane peaks igale jõukohane olema – ta ise.”
Arvo Valton
Tihtilugu on kuulda pahaseid hääli: „Aastakümneid elavad Eestis, aga keelt selgeks ei saa . . . .”. On arusaadav, et kui kellegi poole pöördutakse mingi küsimusega, siis loodetakse ka saada selget vastust, kui seda vastust aga eesti keeles ei tule, siis ollakse kindel, et vestluskaaslane ei oska üldse eesti keelt. Tegelikult…
Arvo Valton
Tihtilugu on kuulda pahaseid hääli: „Aastakümneid elavad Eestis, aga keelt selgeks ei saa . . . .”. On arusaadav, et kui kellegi poole pöördutakse mingi küsimusega, siis loodetakse ka saada selget vastust, kui seda vastust aga eesti keeles ei tule, siis ollakse kindel, et vestluskaaslane ei oska üldse eesti keelt. Tegelikult…
2 minutit
Balti koostöö teaduses toimib jätkuvalt
Äsja toimus Tallinna Tehnikaülikoolis järjekorras juba XXIV rahvusvaheline Balti teadusajaloo konverents. Traditsioon sai alguse 1958. aasta juunis nn Hruštšovi sula ajal Riias arstiteaduse professori ja meditsiiniajaloolase Pauls Stradiņši (1896–1958) initsiatiivil. Samal aastal asutati Läti Teadusajaloo Ühendus, mis esilagu kandis nime Loodusteaduse ja Tehnika Ajaloolaste Rahvuslik Ühing. Konverentsi on peetud vaheldumisi Riias, Tartus…
4 minutit
Taimelava lõi lokkama
Viimastel nädalatel on ekraanile paisatud vähemalt 13 uut eesti lühimängufilmi.
Lühimängufilm „Näkilugu”, režissöör Heleri Saarik, stsenaristid Heleri Saarik ja Andero Uusberg, operaator Meelis Veeremets, kunstnikud Ronald Kolmann, Pille-Maris Arro, Jaagup Roomet ja Mari-L iis Raudjärv. Kostüümikunstnikud Elo Soode ja Helina Risti, heli Horret Kuus, Tiit Kikase muusika, monteerija Jaak Ollino jr. Osades Kaisa Mallene, Anne Türnpu,…
Lühimängufilm „Näkilugu”, režissöör Heleri Saarik, stsenaristid Heleri Saarik ja Andero Uusberg, operaator Meelis Veeremets, kunstnikud Ronald Kolmann, Pille-Maris Arro, Jaagup Roomet ja Mari-L iis Raudjärv. Kostüümikunstnikud Elo Soode ja Helina Risti, heli Horret Kuus, Tiit Kikase muusika, monteerija Jaak Ollino jr. Osades Kaisa Mallene, Anne Türnpu,…
2 minutit
Tuhkatriinu päästab Barbie’
Kaks banaalset lugu, aga täitsa hea film!
Lühimängufilm „Vahetus” (Luxfilm, 2010, 15 min), režissöör ja stsenarist Anu Aun. Osades Mari Abel, Katariina Lauk, Mait Malmsten, Indrek Sammul, Aleksander Eelmaa, Helena Merzin, Andres Puustusmaa, Juhan Ulfsak, Hilje Murel jt. Operaator Mart Taniel, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Piret Sootla, produtsendid Laura Talvet, Margo Siimon ja Anu…
Lühimängufilm „Vahetus” (Luxfilm, 2010, 15 min), režissöör ja stsenarist Anu Aun. Osades Mari Abel, Katariina Lauk, Mait Malmsten, Indrek Sammul, Aleksander Eelmaa, Helena Merzin, Andres Puustusmaa, Juhan Ulfsak, Hilje Murel jt. Operaator Mart Taniel, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Piret Sootla, produtsendid Laura Talvet, Margo Siimon ja Anu…
2 minutit
Film, mis film, pealegi selge looga
Jaan Toomiku „Oleg” on väljenduslaadilt lapidaarne, spartalik, tehtud kuidagi telegrammistiilis ja võetud kaameraga.
Lühimängufilm „Oleg” (20 min), režissöör ja stsenarist Jaan Toomik, operaator Mait Mäekivi, heli Ivo Felt, kunstnikud Maiu Rõõmus ja Jaan Toomik, helilooja Mihkel Kleis. Osades Pärt Uusberg, Valter Uusberg, Dmitri Sobolevski, Sulev Teppart jt. Produtsent Ivo Felt. Esilinastus kinos Sõpruses…
Lühimängufilm „Oleg” (20 min), režissöör ja stsenarist Jaan Toomik, operaator Mait Mäekivi, heli Ivo Felt, kunstnikud Maiu Rõõmus ja Jaan Toomik, helilooja Mihkel Kleis. Osades Pärt Uusberg, Valter Uusberg, Dmitri Sobolevski, Sulev Teppart jt. Produtsent Ivo Felt. Esilinastus kinos Sõpruses…
4 minutit
Kaheksa uut tegijat ja nende heidetud kangelased
Seansi „Ootamatu vabadus” raames näidati kinos Sõprus Balti filmi- ja meediakooli kolmanda kursuse filmiosakonna kaheksat verivärsket lühimängufilmi.
1.
Minu käsutusse anti kaheksa Balti filmi- ja meediakooli lühimängufilmi: „Minu laialdased teadmised liblikapüüdmisest” (Kaur Kokk), „Kes siis teab” (Hardi Keerutaja), „Järjekordne nädalavahetus” (Inga Eelmäe), „Jope” (Jaan Penjam), „Protsess” (Vallo Toomla), „Üksi kaks” (Eik Tammemäe), „Viimane…
1.
Minu käsutusse anti kaheksa Balti filmi- ja meediakooli lühimängufilmi: „Minu laialdased teadmised liblikapüüdmisest” (Kaur Kokk), „Kes siis teab” (Hardi Keerutaja), „Järjekordne nädalavahetus” (Inga Eelmäe), „Jope” (Jaan Penjam), „Protsess” (Vallo Toomla), „Üksi kaks” (Eik Tammemäe), „Viimane…
5 minutit
Throbbing Gristle ja surnud punktid popkultuuris
Kui Genesis P-Orridge, Chris Carter, Cosey Fanni Tutti ja Peter „Sleazy” Christopherson moodustasid 1975. aasta sügisel ansambli Throbbing Gristle, ei muutunud muusikamaailmas kuigi palju. Nende nelja loodud helid – ehkki minu kõrvale jõulised ja mõjuvad – polnud üldse kõige tähtsamad. Nad olid mõeldud kontsentreerima kogu rühmituse ideid maailmast ja neist enestest…
3 minutit
COUM ba ya, my lord
18. oktoobril möödus 34 aastat briti kunstirühmituse COUM Transmissionsi skandaalse näituse „Prostitutsioon” avamisest.
18. – 26. oktoobrini 1976. aastal toimus Londoni Kaasaja Kunsti Instituudis (Institute of Contemporary Art) rühmituse COU M Transmissionsi näitus „Prostitutsioon”. Sellest näitusest kujunes 1970ndate briti kunsti üks suuremaid skandaale. Näituse avamisel pakuti konventsionaalse veini asemel õlut, esinesid stripparid ning muuhulgas ka rühmituse liikmetest…
18. – 26. oktoobrini 1976. aastal toimus Londoni Kaasaja Kunsti Instituudis (Institute of Contemporary Art) rühmituse COU M Transmissionsi näitus „Prostitutsioon”. Sellest näitusest kujunes 1970ndate briti kunsti üks suuremaid skandaale. Näituse avamisel pakuti konventsionaalse veini asemel õlut, esinesid stripparid ning muuhulgas ka rühmituse liikmetest…
7 minutit
Ega Eesti värvid ehk pisut liiga tuhmid ole?
Eesti kunsti sõbrana sai ehk liigagi läbematult oodatud suurärimees Enn Kunila kunstikogu saabumist Helsingisse, seda enam, et kuigi Tallinna Kunstihoones suure publikumenu osaliseks saanud väljapanek jäi mul nägemata, kostis ka minuni selle menu järelkaja.
Pettumus oli aga suur, kui näitus osutus üsnagi keskpäraseks ja halvasti eksponeerituks. Helsingi Taidehalli on eesti maalikunsti nii…
Pettumus oli aga suur, kui näitus osutus üsnagi keskpäraseks ja halvasti eksponeerituks. Helsingi Taidehalli on eesti maalikunsti nii…
2 minutit
Kunstikogumise võim
Näitus „Eesti värvid – 150 aastat eesti maalikunsti Enn Kunila kollektsioonis” Helsingi Taidehallis kuni 24. XI, kuraator Harry Liivrand, kujundaja Olev Subbi; näitus „Itaalia joon. Itaalia XX sajandi kunst Pieraccini kogust” Ateneumis kuni 16. I 2011, kuraator Heikki Valme; näitus „Mant. Damien Hirst ja kaasaegsed” Kiasmas kuni 7. XI, kuraatorid Arja Miller ja Satu Metsola.
Helsingis…
Helsingis…
5 minutit
Omadramaturgia Balti kett
Balti teatrifestivalil tõusid esile tugevad lavastajatööd, aga jätkuvalt jäid silma ka kitsaskohad.
Auhinnad
Parim lavastus: „Keskööpäike”, lavastaja Anu Lamp, Tallinna Linnateater.
Parim lavastaja: Rimas Tuminas lavastusega „Meister”, Vilniuse Riiklik Väiketeater.
Parim kujundus: Ene-Liis Semper, „Keskööpäike”, Tallinna Linnateater.
Parim meespeaosa: Jokūbas Bareikis (Adam Mickiewicz) lavastuses „Meister”, Vilniuse Riiklik Väiketeater.
Parim naispeaosa: Gintarė Latvėnaitė (Celina Mickiewiczowa) lavastuses „Meister”, Vilniuse Riiklik Väiketeater.
Parim meeskõrvaosa:…
Auhinnad
Parim lavastus: „Keskööpäike”, lavastaja Anu Lamp, Tallinna Linnateater.
Parim lavastaja: Rimas Tuminas lavastusega „Meister”, Vilniuse Riiklik Väiketeater.
Parim kujundus: Ene-Liis Semper, „Keskööpäike”, Tallinna Linnateater.
Parim meespeaosa: Jokūbas Bareikis (Adam Mickiewicz) lavastuses „Meister”, Vilniuse Riiklik Väiketeater.
Parim naispeaosa: Gintarė Latvėnaitė (Celina Mickiewiczowa) lavastuses „Meister”, Vilniuse Riiklik Väiketeater.
Parim meeskõrvaosa:…
4 minutit
Pärmi Jaagu uljas unenägu
Pärmi Jaak on tüüpiline eskapist – põrutab reaalsusest ära sedamaid, kui raskeks läheb.
Tartu Uue teatri „Pärmi Jaagu unenägu”, autorid Johann Woldemar Jannsen ja Juss Haasma, lavastaja Juss Haasma, kunstnik Kristiina Põllu. Mängivad Robert Annus (Vanemuine), Kersti Heinloo (Eesti Draamateater), Laura Peterson (Theatrum), Markus Luik (Vanemuine), Ain Mäeots (Vanemuine). Esietendus 30. IX Genialistide klubis.
Juss…
Tartu Uue teatri „Pärmi Jaagu unenägu”, autorid Johann Woldemar Jannsen ja Juss Haasma, lavastaja Juss Haasma, kunstnik Kristiina Põllu. Mängivad Robert Annus (Vanemuine), Kersti Heinloo (Eesti Draamateater), Laura Peterson (Theatrum), Markus Luik (Vanemuine), Ain Mäeots (Vanemuine). Esietendus 30. IX Genialistide klubis.
Juss…
3 minutit
Kümme aastat targemad
Eesti teatriajaloos pole vist varem nii juhtunud, et näitekirjanik (Andrus Kivirähk) lavastab ise oma näidendi ja kunagi (täpsemalt kümme aastat) hiljem teeb üks selles lavastuses mänginud näitleja (Sulev Teppart) omakorda selle teksti alusel lavastuse. „Papagoide päevadele” on langenud osaks just selline saatus: 2000. aastal lavastati see Eesti Draamateatris ja äsja uuesti Rakvere teatris. Kuidas nii läks…
3 minutit
Tuulte pöörisest uurimise alla
Kaduviku nimel on Rakvere teater toonud alanud hooajal publiku ette juba kolm uuslavastust: septembrikuus August Kitzbergi kiredraama „Tuulte pöörises” (lavastaja Andres Noormets), oktoobris Andrus Kiviräha antikomöödia „Papagoide päevad” (lavastaja Sulev Teppart) ning teatri noore kaardiväe ühistööna valminud lavastuse „Kunstveri ja -pisarad” (lavastaja Kertu Moppel).
2 minutit
Kui puur kinni katta, jäävad papagoid vait
Arlekiin ja Colombina on liiga sümpaatsed ega anna ülejäänud tegelastele võimalustki esile tõusta.
Rakvere teatri „Papagoide päevad”, autor Andrus Kivirähk, lavastaja Sulev Teppart, lavakunstnik Airi Eras, kostüümikunstnik Reet Aus, muusikaline kujundaja Roald Jürlau. Mängivad Tarvo Sõmer, Ülle Lichtfeldt, Margus Grosnõi, Eduard Salmistu, Liisa Aibel, Velvo Väli, Natali Lohk ja Maarika Mesipuu. Esietendus…
Rakvere teatri „Papagoide päevad”, autor Andrus Kivirähk, lavastaja Sulev Teppart, lavakunstnik Airi Eras, kostüümikunstnik Reet Aus, muusikaline kujundaja Roald Jürlau. Mängivad Tarvo Sõmer, Ülle Lichtfeldt, Margus Grosnõi, Eduard Salmistu, Liisa Aibel, Velvo Väli, Natali Lohk ja Maarika Mesipuu. Esietendus…
4 minutit
Tingitud arhitektuur
Veiko Klemmeri, Martiini ja Urmo Metsa ühisnäitus „Objekt/Subjekt” Tartu Y-galeriis 8. – 23. X.
Galerist Kaisa Eiche ütleb, et Y-galerii on koht, kus teha harjutusi iseseisvaks eluks, ehk noorte loominguline laboratoorium. Külastajatelt piletiraha ei küsita, nad annavad end vabatahtlikult üles laboratooriumirottide, lühidalt labrottidena. Kui esimene pesakond ehk autorite Veiko Klemmeri, Martiini ja Urmo Metsa sõbrad avamise…
Galerist Kaisa Eiche ütleb, et Y-galerii on koht, kus teha harjutusi iseseisvaks eluks, ehk noorte loominguline laboratoorium. Külastajatelt piletiraha ei küsita, nad annavad end vabatahtlikult üles laboratooriumirottide, lühidalt labrottidena. Kui esimene pesakond ehk autorite Veiko Klemmeri, Martiini ja Urmo Metsa sõbrad avamise…
3 minutit
Arhitektidest ja avalikkusest
„Arhitektuur pole olnud kunagi nii atraktiivne kui praegu ja nii sisutühi kui praegu,” ütles eakas, kuid heas vormis Hollandi arhitektuuriklassik Herman Hertzberger nädala eest arhitektuurisümpoosionil Rotterdamis Berlage Instituudis. „See arhitektuur on hingemattev, kuid . . . . me vajaksime pigem hapnikku.” Pjedestaalil pole mitte majad, vaid ikoonid, hooned on muutunud turistlikuks atraktsiooniks, mis ei vääri arhitektuuri nime. Ka…
4 minutit
Tänavast. Sotsiaalselt
Kui arutasime eelmisel talvel koos urbanistika õppetooli professori Panu Lehtovuoriga, mis võiks olla see urbanistika ja linnamaastiku ühisosa, mida kevadisel konverentsil käsitleda, leidsime, et kõige huvitavam ja samas vähe käsitletud linnaruumi osa on tavaline tänav. Meile tundus, et tänavast kui sotsiaalsest objektist peaks rääkima just Tallinnas, kus selle tervislik seisund ei ole just kõige parem. Mida…
5 minutit
Tartu Heino Elleri nimelise muusikakooli arhitektuurivõistlusest
Üle hulga aja näib Tartu poolt Eesti arhitektuuriellu jälle positiivseid uudiseid tulevat. Alles see oli, kui Emajõe luhal tehti algust Eesti ühe kõige innovatiivsema elamukompleksiga. Nüüd on Vanemuise kõrvale kerkinud esimene sõjaeelset linnakudet tõsisel moel taastav hoonemaht; hakka või unustama sealsamas kõrval asuvast omaaegsest kaubahallist alanud linnaehituslikku…
3 minutit
MUUSIKAMAAILM
BBC Sümfooniaorkester 80
Orkestri asutas 1930. aastal dirigent Adrian Boult eesmärgiga edendada uue muusika ettekandeid. Nüüdse õhtu 22. X Barbican Hallis avas Wagneri „Lendava hollandlase” avamäng, mis kõlas ka orkestri esimesel kontserdil; seejärel Stephen McNeffi tellimusteos „Concerto Duo” löökpilliduole (solistid Owen Gunnell ja Oliver Cox) orkestriga maailma esiettekandes. Üllatuslikult esitati nii tähtsal õhtul ka soomlanna Kaija Saariaho uus klarnetikontsert…
Orkestri asutas 1930. aastal dirigent Adrian Boult eesmärgiga edendada uue muusika ettekandeid. Nüüdse õhtu 22. X Barbican Hallis avas Wagneri „Lendava hollandlase” avamäng, mis kõlas ka orkestri esimesel kontserdil; seejärel Stephen McNeffi tellimusteos „Concerto Duo” löökpilliduole (solistid Owen Gunnell ja Oliver Cox) orkestriga maailma esiettekandes. Üllatuslikult esitati nii tähtsal õhtul ka soomlanna Kaija Saariaho uus klarnetikontsert…
11 minutit
Trompetilegend traditsioonide lainel
„KontsertJazz”: Ted Curson ja Toivo Undi trio 21. X Vanemuise kontserdimajas.
Vanemuise kontserdimajas esines trompetist Ted Curson, saatjaks Toivo Unt Trio: Brian Melvin trummikomplektil ja löökriistadel, Tõnu Naissoo klaveril ja Toivo Unt kontrabassil. Saali olid toodud baar ja lauad, mis muutsid õhustiku informaalsemaks, lähendades seda džässiklubi omale.
Cursonile viidatakse enamasti kui Charles Minguse bändi liikmele –…
Vanemuise kontserdimajas esines trompetist Ted Curson, saatjaks Toivo Unt Trio: Brian Melvin trummikomplektil ja löökriistadel, Tõnu Naissoo klaveril ja Toivo Unt kontrabassil. Saali olid toodud baar ja lauad, mis muutsid õhustiku informaalsemaks, lähendades seda džässiklubi omale.
Cursonile viidatakse enamasti kui Charles Minguse bändi liikmele –…
2 minutit
Bassimängu meistriklass
Marcus Milleri „Tutu Revisited” 18. X Nokia kontserdimajas.
Need, kes võivad end nimetada Miles Davise õpilasteks, n-ö Milesi poegadeks, on õnnelikud. Päris mitmed muusikud on saanud oma karjäärile tuule tiibadesse just koostöö tõttu kõigi aegade suurimaks džässartistiks peetava Davisega. Nii ka lõpuks kauaoodatult Eestisse jõudnud bassimees Marcus Miller. Miller mängis siin oma tuuri „Tutu Revisited” raames,…
Need, kes võivad end nimetada Miles Davise õpilasteks, n-ö Milesi poegadeks, on õnnelikud. Päris mitmed muusikud on saanud oma karjäärile tuule tiibadesse just koostöö tõttu kõigi aegade suurimaks džässartistiks peetava Davisega. Nii ka lõpuks kauaoodatult Eestisse jõudnud bassimees Marcus Miller. Miller mängis siin oma tuuri „Tutu Revisited” raames,…
2 minutit
Üks Tubinale pühendatud päev
105 aastat helilooja sünnist pole iseenesest juubelihõnguline, kuid ühenduses Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu 10. sünnipäevaga oli see piisav ajend, et ETÜ koos Eesti muusika-ja teatriakadeemiaga korraldasid 20. oktoobril EMTA kammersaalis Eduard Tubina päeva. Hommikusel konverentsil oli kolm ettekannet, õhtusele kontserdile, mille EM TA sidus oma kontserdisarjaga „Jubilate”, järgnes kolmanda sündmusena Tubina „Kogutud teoste” äsja…
3 minutit
„ … sest nende teod lähevad nendega kaasa!”
„Peeter Lilje 60”: ERSO , solistid Kalle Randalu (klaver), Janice Watson (sopran, Suurbritannia) ja Rauno Elp (bariton), dirigent Neeme Järvi 22. X Estonia kontserdisaalis.
Sel kuul möödus 60 aastat dirigent Peeter Lilje sünnist ja kahjuks juba 17 aastat tema ebaõiglaselt vara katkenud elust. Vägev töömees, kes ei eputanud, kuid tõusis…
Sel kuul möödus 60 aastat dirigent Peeter Lilje sünnist ja kahjuks juba 17 aastat tema ebaõiglaselt vara katkenud elust. Vägev töömees, kes ei eputanud, kuid tõusis…
3 minutit
Arvo Pärdi muusika kultuurilised lätted
Pärdi seminar 15. – 17. X EMTA doktorikoolis
Ilmselt pole ühelegi Eesti teaduses ja kõrghariduses töötavale inimesele jäänud märkamatuks viimastel aastatel sellesse valdkonda Euroopa Liidu tõukefondidest voolav raha. Selle raha kasutamine on seotud mitmete piirangute ja tihti üsnagi komplitseeritud asjaajamisega, ent kokkuvõttes oleks vale jätta tunnustamata teadus- ja arendustegevuse võimaluste avardumist, mida…
Ilmselt pole ühelegi Eesti teaduses ja kõrghariduses töötavale inimesele jäänud märkamatuks viimastel aastatel sellesse valdkonda Euroopa Liidu tõukefondidest voolav raha. Selle raha kasutamine on seotud mitmete piirangute ja tihti üsnagi komplitseeritud asjaajamisega, ent kokkuvõttes oleks vale jätta tunnustamata teadus- ja arendustegevuse võimaluste avardumist, mida…
2 minutit
Hando Runneli „elavad pildid”
Teekonnal pildi sisse sunnib Runnel lugejat alatasa mõistatama.
Hando Runnel, Reebuse rahvas ehk Piltlaulud ehk Sõnad kadunud. Koostanud Kadri Asmer. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 160 lk.
Märtsikuu Loomingus mulluse aasta eesti luulet üle vaadates pole maininud Märt Väljataga Runneli „Videvikku”, vaatamata raamatu hästi komponeeritud sisule ja pilkupüüdvale välisilmele. Põhjus peitub ilmselt asjaolus, et…
Hando Runnel, Reebuse rahvas ehk Piltlaulud ehk Sõnad kadunud. Koostanud Kadri Asmer. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2010. 160 lk.
Märtsikuu Loomingus mulluse aasta eesti luulet üle vaadates pole maininud Märt Väljataga Runneli „Videvikku”, vaatamata raamatu hästi komponeeritud sisule ja pilkupüüdvale välisilmele. Põhjus peitub ilmselt asjaolus, et…
4 minutit
Kirjutaski endale elu pileti
Fernando Pessoal on klassikalist tühjuse-avastuse luulet, mis on ikka lugejas vastukaja äratanud.
Fernando Pessoa, Sõnum. Valik loomingut. Tõlkinud Ain Kaalep, Maarja Kaplinski, Jüri Talvet ja Anneli Tuulik. Koostanud Ain Kaalep ja Jüri Talvet. Eessõna kirjutanud Jüri Talvet. Sarja „Maailmakirjanduse tõlkevaramu” kujundanud Aita Linnas. Tartu Ülikooli kirjastus, 2010. 240 lk.
Päris mitu aastat tagasi Torinos õppides…
Fernando Pessoa, Sõnum. Valik loomingut. Tõlkinud Ain Kaalep, Maarja Kaplinski, Jüri Talvet ja Anneli Tuulik. Koostanud Ain Kaalep ja Jüri Talvet. Eessõna kirjutanud Jüri Talvet. Sarja „Maailmakirjanduse tõlkevaramu” kujundanud Aita Linnas. Tartu Ülikooli kirjastus, 2010. 240 lk.
Päris mitu aastat tagasi Torinos õppides…
8 minutit
Täna sööb Eskimot, homme reedab isamaa
Nostalgia ei ole tänaste punaste salarelv, vaid turumajanduse lahutamatu osa.
Ma mõistatan juba pikemat aega, miks A Le Coqi taaselustatud kollaseid kaljavaate kiidetakse taevani kui vaata et rahvuslikku uhkust, aga rahvusringhäälingu nostalgiafarss „EN SV” liigitatakse üksmeelselt inimsusevastaste kuritegude hulka. Halltoonide eristamise asemel märgistatakse kõnealune küsimus, näiteks nõukogude kultuuri imiteerimine, kõigepealt kui „hea” või…
Ma mõistatan juba pikemat aega, miks A Le Coqi taaselustatud kollaseid kaljavaate kiidetakse taevani kui vaata et rahvuslikku uhkust, aga rahvusringhäälingu nostalgiafarss „EN SV” liigitatakse üksmeelselt inimsusevastaste kuritegude hulka. Halltoonide eristamise asemel märgistatakse kõnealune küsimus, näiteks nõukogude kultuuri imiteerimine, kõigepealt kui „hea” või…
5 minutit
Haridus kui eestlase kutsumus
Kauaoodatud suurteos Eesti kooli ajaloost
Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul, toimetaja Veronika Varik. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. 774 lk.
Eestlaste mütoloogias on haridus rahvuslik ülesanne, missioon, kutsumus saada vaimselt suureks. Hurdal oli idee luua eestlastest eriline vaimselt kõrgseisuslik…
Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul, toimetaja Veronika Varik. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. 774 lk.
Eestlaste mütoloogias on haridus rahvuslik ülesanne, missioon, kutsumus saada vaimselt suureks. Hurdal oli idee luua eestlastest eriline vaimselt kõrgseisuslik…
8 minutit
Eesti ajaloost kirjeldavalt ja marksistlikult
Kuigi Eesti ajalookirjutuses ei tarvitse sotsialistliku liikumise teema kõlada enam atraktiivselt, on sotsialistlike ideede näol siiski tegemist kunagise väga mõjusa ideoloogiaga kogu Euroopa ajaloos.
Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad Toomas Karjahärm ja Tiit Rosenberg. Ilmamaa, Tartu 2010. 503 lk.
Viimaseks eestlaste kirjutatud mahukamaks ülevaateteoseks Eesti XIX…
Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad Toomas Karjahärm ja Tiit Rosenberg. Ilmamaa, Tartu 2010. 503 lk.
Viimaseks eestlaste kirjutatud mahukamaks ülevaateteoseks Eesti XIX…
7 minutit
Kus vaim on?
Suurte vaimsete sihtide nimel on palju põrguteil käidud. Selles mõttes on Smithi ja Hayeki suureks nimetatud ja suurepäraseks kiidetud turu juhitud ühiskond (great society), kus igaüks tegeleb sellega, mis on talle jõukohaseim ja pakub huvi kõige rohkem, ning kus ei seata erilisi indiviidiüleseid sihte, kahtlemata tore. Valitsegu parem müügi- kui KGB agendid. Seda peab ikka silmas pidama, kui…
3 minutit
Ja järgmises riigikogus mängime kõik loomi
Valitsuserakond saatis mulle kirja, kus märgiti, et „me soovime oma ideid arutada laiemalt” (see tähendab, ka minuga!), küsiti ettepanekuid ja rõhutati, et kui mõne saadan, siis on need „meile programmi arenduseks, mitte avalikustamiseks”. Mu jaoks on arusaamatu võimatus „laiem arutelu”, mille sisu jäetakse avalikustamata, seega käib see salajases vormis. Arutelu aineks…
2 minutit
Ran Arthur Braun: „… kunst toob meid kokku”
Täna esietendub „Boheemi” kümnes lavastus Estonias.
Giacomo Puccini täna esietenduv „Boheem” („La bohème”) on ooperi kümnes lavastus Estonias. Kõik varasemad on sündinud meie endi lavastajate käe…
Giacomo Puccini täna esietenduv „Boheem” („La bohème”) on ooperi kümnes lavastus Estonias. Kõik varasemad on sündinud meie endi lavastajate käe…
7 minutit
