Moskva maskid
Kokkusaamisi teatrifestivalil „Kuldne mask”: parajas doosis avangardi ja traditsiooni, kunsti ja kulissi
Kuldse Maskiga parima režii eest premeeritud Mindaugas Karbauskise lavastus „Lugu õnnelikust Moskvast” jõuab sügisel ka Eesti vaatajani. KULDNE MASK
Kuldse Maskiga parima režii eest premeeritud Mindaugas Karbauskise lavastus „Lugu õnnelikust Moskvast” jõuab sügisel ka Eesti vaatajani. KULDNE MASK
6 minutit
Dmitri Krõmov: „Eriti häid mõtteimpulsse saab praetud kana süües. Ja edasi tuleb juba töö”.
Dmitri Krõmov pälvis lavastusega „Deemon. Vaade ülalt” Kuldse Maski kõige eksperimentaalsema lavastuse eest.
Tänane teatriseis maailmas meenutavat XIX sajandi lõpu XX sajandi alguse mullistusi kujutavas kunstis, kus iga andekas looja on kinnistanud oma stiili kunstiajalukku – teatrikriitik Marina Davõdova mõte.…
Tänane teatriseis maailmas meenutavat XIX sajandi lõpu XX sajandi alguse mullistusi kujutavas kunstis, kus iga andekas looja on kinnistanud oma stiili kunstiajalukku – teatrikriitik Marina Davõdova mõte.…
8 minutit
Kadeduse lõpp, hämmastuse algus
Teiste püsikülastajate hulgas oli Moskva teatrifestivalil „Kuldne mask” ka Viini Festwochen’i teatrifestivali kunstiline juht ja Christoph Marthaleri pikaajaline ihudramaturg Stefanie Carp.
3 minutit
Teateid looduskaitsealalt
Vähesed teatrid Venemaal teevad jõudumööda poliitilist teatrit. Võimudele ei lähe see korda, mistõttu saab kritiseerimisest poliitilise teatri paroodia.
Kriitik Marina Davõdova leiab, et suur osa vene teatrist seisab väljaspool elu. KULDNE MASK
Kriitik Marina Davõdova leiab, et suur osa vene teatrist seisab väljaspool elu. KULDNE MASK
6 minutit
Sündmusteta nädal
Tarvitses vaid nädalavahetusel sündmusteta mööduda, kui parematel nende hulgas ka avalikult piinlik hakkas1. Võimalik, et varjatult oli hakanud palju varem, aga sel juhul olid nad oma toimetuses vähemusse jäänud ning maha hääletatud kui südametud ja ebaprofessionaalsed tegelased, kes vaidlustavad autoriteetide (Eestile hukatust ja kadu hüüdnud teadlaste) ennustusi2. Õigupoolest on vale öelda, et nädalavahetus möödus sündmusteta. Vastupidi, toimus…
6 minutit
Ütle üks õige Makedoonia nimi
Kuusinen üritas juhtida vaid Soomet või Karjala-Soomet, ent mitte kunagi Karjala ANSVd!
Nagu teada, sai NATO viimase tippkohtumise esimeseks tagasilöögiks Balkani poolsaare sisemuses asuva poole Eestimaa suuruse riigi väljajätmine allianssi kutsutavate nimekirjast sel lihtsal põhjusel, et üks NATO liikmesmaadest ei pea teda Makedoonia Vabariigiks, vaid (häda sunnil) endiseks Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiks. Esimese nime kasutamisega on…
Nagu teada, sai NATO viimase tippkohtumise esimeseks tagasilöögiks Balkani poolsaare sisemuses asuva poole Eestimaa suuruse riigi väljajätmine allianssi kutsutavate nimekirjast sel lihtsal põhjusel, et üks NATO liikmesmaadest ei pea teda Makedoonia Vabariigiks, vaid (häda sunnil) endiseks Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiks. Esimese nime kasutamisega on…
4 minutit
Kosmoteismi lubadus
Religioon tekitab tänapäeval ebakindlust. Kõige rängemad ühiskondlikud konfliktid on sageli seotud religiooniga; veel enam, religioonide sobimatusest tahetakse tuletada tervet tsivilisatsioonide konflikti, mis võtab sellisel juhul samuti usulise ilme. Kuigi lääne demokraatia peaks oma eelduste kohaselt olema ilmalik ja ususalliv, armastab ta näiteks „sõnavabaduse” nimel provotseerida tülisid, millel näib olevat varjatud religioosne taust. Mis siis veel rääkida islamist,…
2 minutit
Aja tahakeeramine filosoofias
Gilles Deleuze, Bergsonism. Tõlkinud Margus Ott. Ilmamaa, 2008. 120 lk.
Gilles Deleuze on minu jaoks väga oluline mõtleja. Tema puhul võin julgelt tarvitada seda nii äraleierdatud ja umbusku tekitavat väidet: ta muutis minu elu. Leidsin ta, nagu kõik muudki tähtsamad asjad oma elus, otsakomistamise teel. Katse juristiks saada oli läbi kukkunud, olin Suurest Ülikoolist üle läinud…
Gilles Deleuze on minu jaoks väga oluline mõtleja. Tema puhul võin julgelt tarvitada seda nii äraleierdatud ja umbusku tekitavat väidet: ta muutis minu elu. Leidsin ta, nagu kõik muudki tähtsamad asjad oma elus, otsakomistamise teel. Katse juristiks saada oli läbi kukkunud, olin Suurest Ülikoolist üle läinud…
7 minutit
Mis juhtub siis, kui tuleb meelde?
Ettekandepäeva „Unustuse arhiiv” avasõnad, kantud ette 25. aprillil Tartu Kirjanduse Maja krüptis.
1. Mulle meenusid avasõnad. Ma püüdsin neid unustada, aga ma ei saanud. Unustamine ei ole minu kontrolli all. Ma ei saa kavatsuslikult unustada: asjad võivad meelest minna ainult iseenesest. Selles mõttes on unustusel minu üle võim. Ning see võim, see tingimusteta allutatus on…
1. Mulle meenusid avasõnad. Ma püüdsin neid unustada, aga ma ei saanud. Unustamine ei ole minu kontrolli all. Ma ei saa kavatsuslikult unustada: asjad võivad meelest minna ainult iseenesest. Selles mõttes on unustusel minu üle võim. Ning see võim, see tingimusteta allutatus on…
3 minutit
Meeldetuletusi unustusest
25. aprillil toimus Tartus ettekandepäev „Unustuse arhiiv”, mille oli korraldanud Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, konkreetsemalt Neeme Lopp ja Jaak Tomberg. Unustuse arhiivi all peeti silmas tuntud autorite selliseid tekste, mis ei kuulu kaanonisse, kuid mis ometi võivad sisaldada olulisi osutusi teoreetilise mõtlemise jaoks. Selle kõrval oli ürituse eesmärgiks ärgitada mõtlema ka selle üle,…
5 minutit
Üks raamat Estica riiulisse teiste sekka
Erich Donnert, Die Universität Dorpat-Juŕev 1802–1918 : Ein Beitrag zur Geschichte des Hochschulwesens in den Ostseeprovinzen des Russischen Reiches. Peter Lang GmbH, Frankfurt am Main 2007. 256 lk.
Professor Erich Donnerti ülevaade Tartu keiserliku ülikooli (1802–1918) ajaloost on üks paljudest trükistest, millega Tartu ülikooli 2007. aastal tähistatud juubeleid meeles peeti. Lühieluloo järgi raamatu…
Professor Erich Donnerti ülevaade Tartu keiserliku ülikooli (1802–1918) ajaloost on üks paljudest trükistest, millega Tartu ülikooli 2007. aastal tähistatud juubeleid meeles peeti. Lühieluloo järgi raamatu…
5 minutit
Kes kardab poeete?
Minoru Yamasaki Maailma Kaubanduskeskuse hooned, New York, 1973 Kaksiktornide kompleks pidi olema kõrgeim maailmas ning sümboliseerima kunstilist disaini ja innovaatilist inseneriteadust. Siiski, 11. septembril 2001. aastal sai maailmale selgeks, et need hooned olid omandanud ka kavandamata tähenduse, mis oli küpsenud aja jooksul ja mis oligi süüdi selles, et märklaud sai kaksiktornidest, mitte mõnest muust hoonest. (Foto 1)…
4 minutit
Allveelaevadest ja mälumõõtudest
Jaan Krossi „hälbelise mälu” lähtekoht on julge ja värskendav, vajutades oma pitseri tervele mälestuste teisele köitele.
Jaan Kross, Kallid kaasteelised II. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 592 lk.
Jaan Kross, Kallid kaasteelised II. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 592 lk.
9 minutit
Partei ettur viienda kolonni ees
Vladimir Beekmani mälestusi on huvitav lugeda, kuna autori näol on tegu lähiajaloo, täpsemalt nõukogude ühiskonna vastuolusid esindava kangelasega.
Vladimir Beekman, Alles see oli. . . . Tänapäev, 2008. 208 lk.
Vladimir Beekman, Alles see oli. . . . Tänapäev, 2008. 208 lk.
9 minutit
Kudede mäss ja patriarhaalne skalpell?
Keha ja teooria
Orlani neljas operatsioon, mida on nimetatud ka edukaks operatsiooniks. Performance toimus 8. XII 1991 Pariisis. pressifoto
Orlani neljas operatsioon, mida on nimetatud ka edukaks operatsiooniks. Performance toimus 8. XII 1991 Pariisis. pressifoto
6 minutit
Biokunst ja biotehnoloogia
Tehnoloogilise kunsti huvilistele peaks pakkuma ka huvi Orlani järgmine samm: ideaaliotsingute viimine digitaalsesse ruumi. Kunstnik oma näituse avamisel Tallinna Kunstihoones 15. aprillil. Jaan Klõšeiko
Arvutitehnoloogia kõrval kasvab tohutu kiirusega ka biotehnoloogia tähtsus. Kui inimkatseid on sajandite vältel ikka tehtud, siis tänapäeval on saavutanud biotehnoloogia sotsiaalses ning kultuurises sfääris omaette staatuse, millest viimasel, kultuurilisel, peatuksingi põhjalikumalt. Mis…
Arvutitehnoloogia kõrval kasvab tohutu kiirusega ka biotehnoloogia tähtsus. Kui inimkatseid on sajandite vältel ikka tehtud, siis tänapäeval on saavutanud biotehnoloogia sotsiaalses ning kultuurises sfääris omaette staatuse, millest viimasel, kultuurilisel, peatuksingi põhjalikumalt. Mis…
5 minutit
Silmato, Zahharenkova ja võrratu Richard Strauss
Et lugejat mitte eksitada, pean täpsustama, et eelmisel laupäeval raekojas toimunud Merle Silmato (metsosopran) ja Irina Zahharenkova (klaver) kontserdil kõlas lisaks R. Straussile Verdi, Brahmsi, Prokofjevi ja Rahmaninovi vokaallooming. Mõlemad interpreedid on meie muusikasõpradele juba tuntud tegijad. Kahtlemata on Zahharenkova eesti noorte pianistide nimistus üks suurima tunnustuse pälvinu, Silmato Carmen ja Azucena…
2 minutit
KÕLAKODA – INIMINSTRUMENT KUI KEERULISE MAAILMA LIHTNE IME
Kui teete suu lahti, siis olge ettevaatlikud. Helid, mida tekitate, võivad midagi purustada. Ent mitte sõnade võime solvata, kiita, alandada ja ülendada pole siinkohal kõneaineks, vaid inimese hääle eriline tugevus, mis võib kui mitte lammutada, siis vähemasti üllatada nii kaaskodanikke, lemmikloomi kui vähemat sorti metsaelanikke.
5 minutit
Inimestele nagu mina meeldib valikuvabadus
22. IV andis Viru Keskuse Laseringis avaliku intervjuu jazzikuu jazzisaadikuks kutsutud Iisraeli päritolu bassist ja helilooja AVISHAI COHEN. Järgmise päeva kontserdil esitleti tema trio uue plaadi „Gently Disturbed” materjali.
pressifoto
pressifoto
5 minutit
Hea jazzi aadress on „Jazzkaar”, Eesti
Möödunud pühapäeval lõppenud üheksateistkümnes „Jazzkaar” pakkus publikule taas laia valiku hetkel maailmas kõneainet andvast jazzist, popist ja juurtemuusikast. Võib-olla tänu Anne Ermi heale vaistule, võib-olla tänu õnnelikule juhusele oli tänavu esinejate kaardil mitu üliaktuaalset nime: värskelt BBC maailmamuusika auhinna pälvinud flamenco-uuendaja Son de la Frontera, hiljuti maailmamuusika Grammy võitnud afro-fusion’i veteran Angelique…
2 minutit
Ootuste ja vastutuskoorma all
Filmis otsitakse vastust küsimusele, miks Ehlvest malemaailma kõrgeimasse tippu ei jõudnud.
Ehlvest Islandi saarel. kaader filmist
Ehlvest Islandi saarel. kaader filmist
4 minutit
Enn Säde silmast ja meelest
On väga külm, küllap üle 20 kraadi. Audru vingelt tuulisel väljal poseerivad Arvo Kukumägi tõllakutsari rollis ja Juhan Viiding Vigala mõisahärra von Uexküllina. Mark Soosaar teeb 1979. aastal pooletunnist „katsefilmi”, mis saab nimetatud „Õpetajaks”. Filminduse asjapulgad nõuavad, et Mark tõestaks oma oskust teha ka mängufilmi, olles üheaegselt stsenarist, režissöör ja operaator! Järgmisel aastal teebki ta…
1 minut
Staarielu kui teater
Steve Buscemi teaterlikust filmist joonistub välja eelkõige idee, et meie aja inimese jaoks ongi kõik teater.
Lehereporter Pierre Peders (Steve Buscemi) teeb filmitäht Katyaga (Sienna Miller) intervjuud. KAADER FILMIST
Lehereporter Pierre Peders (Steve Buscemi) teeb filmitäht Katyaga (Sienna Miller) intervjuud. KAADER FILMIST
4 minutit
Poolvillane kommertsfilm Vilniuse juudigetost
„Ghetto” (Leedu-Saksamaa 2005, New Transit Entertainment / Stardust Filmverleih, 107 min). Režissöör Audrius Juzėnas, stsenarist Joshua Sobol, operaator Andreas Hofer, helilooja Anatolijus Šenderovas, kunstnik Jurijus Grigarovičius. Osades Heino Ferch (Gens), Sebastian Hülk (Kittel), Erika Marozsán (Hayyah), Vytautas Šapranauskas (Weiskopf), Andrius Žebrauskas (Srulikas), Alvydas Šlepikas (Kruk) jt.
2 minutit
