Sirbi laureaadid 2023
Sadade 2023. aasta…
Toni Negri ja tootva töö entusiastid
Teatritoolist lilla kints
Tuleviku uurimine juhatab mugavustsoonist välja
Kristi Grišakov: „Kui mõtleme Eesti tulevikust, siis peame vastama küsimustele, kui palju talume endast erinevaid inimesi ja kui palju oleme valmis ruumi jagama.“
Kuni tänav elab, elab linn ka
Kui kaua peavad Jan Gehl ja tema kolleegid enesestmõistetavatest tõdedest kirjutama ja teised neid refereerima, et midagi muutuks?
Kultuurianalüütikast kultuuriandmete analüüsini
Teemade ulatus pakkus midagi iga eriala esindajale: turu-uuringud, kirjandusliku edu retseptid, tehisaru visuaalne „maitse“, modernistlike kunstnike näituseaktiivsus jne.
Kuidas elada üheksa kehana?
Nii füüsilise keha muutmist kui ka selle sotsiaalset vormimist läbi tugevate filtrite võib käsitleda kultuuri kaudu ilmneva vägivallana, mida ei pruugi olla lihtne märgata.
„Kujuta ette“
Teekond vooluveekogude inimtekkeliste probleemide ja looduspõhiste lahenduste mõistmiseni
Kuidas kineetiline konflikt kandub üle küberruumi
Arvestades ühiskondade järjest suuremat põimingut tehnoloogiaga ja uute tehisaru lahenduste lisandumist on küberturvalisusse investeerimine vältimatu.
Ester Mägilt on seniajani palju õppida
Heather MacLaughlin Garbes: „Ester Mägiga seoses meenub kõigepealt tema vaikne vägi. Nimetasin oma koori tema järgi just sellepärast, kes ta oli inimesena.“
Ansambel U: sajandi ansambliks!
Ansambel U: vana aasta uue muusika kontsert oli ühtaegu nii tagasivaade nende tegevusele kui ka XX sajandi muusikale.
Karjalast pärit koreograafist filmilavastaja siirderiituste maailmas
Jyrki Haapala: „Hea, et traditsioon on muutunud ja naised võivad nüüd ise oma elu üle otsustada.“
Läbi metsa mõistmise suunas
Martti Helde: „Filmi „Vara küps“ eesmärk oli osapoolte argumente mõista ning otsida seeläbi konflikti teravikku, luua neutraalne pinnas, et tekiks mõistmine.“
Soome-ugri ääremaadel kõndijate elus
Kas ja kuidas muutub sõja käigus Venemaa demograafiline olukord? Milline koht ja saatus on seal meie hõimurahvastel ja kelle võimuses on seda muuta paremuse poole?
Herderi poliitiline mõte
Isamaa-armastus on Herderi jaoks loomulik tunne ja ühtlasi moraalne väärtus, mis on riigi ühiskondliku sidususe ja ühtlasi rahvusvahelise suhtluse aluseks.
Hirmukurrud poliitilise teatri palgel
Kertu Moppeli lavastuses „Mure staatuse pärast“ on kõik käsitletud, kõik on korrektne, kuid publiku pihkudest nirisevad teemaarendused läbi nagu liiv.
Muutumise imperatiiv
„Päva lõpuks, kiigu“ kätkeb endas nii Renate Keerdi kui ka lavakunstikooli XXXI lennu tugevaid jooni: lavastaja ja trupp on ilmselgelt koostööd nautinud ning fantaasialendu pole piiratud.
Maailm on väsinud revolutsioonidest
Innovatsioon. Pööre. Läbimurre. Avangard. Uudne, moodne, progressiivne, originaalne, tänapäevane.
Lakota indiaani aktivist Russell Means tõdeb oma kuulsas kõnes „Üks ja sama laul“*,…
Kõige tähtsam on vastutada oma tegude eest
Richard F. Gombrich: „Budistid küsiksid: mis on usul Jumalasse pistmist religiooniga? Religioon on seotud vaid sellega, mis toimub igaühe meeles.“
Argidialektika XXIII. Pühendumus ja rahutus
Kuid kas…
Õppus
Mu keha on mu kõige lähem asi, jagan teda vähestega. Õppekaaslaste puudutused on aga nii mõnegi lähedase inimese puudutustest objektiivselt mõõtes palju intiimsemad – kehale aga tähenduseta. Intiimsustunnetus tõmbub kokku ja isiklik ruum kahaneb…
Kas Nic Cage on ka sinu unenäo stsenaariumis?
„Unenäo stsenaarium“ pole pelgalt tühistamiskultuuri kriitika, vaid portree XXI sajandi inimesest, kelle enesehinnang sõltub ennekõike välisest heakskiidust.
Sügiskuldne Borges
Selle „Loomingu Raamatukogu kuldsarja“ raamatu motoks sobib lause: „Igast kirjanikust saab lõpuks tema enese kõige ebaintelligentsem jünger.“
Vabadus armastada
Anna Englund on mänginud „Puust palitus“ vanade naistekaklišeedega ja meisterdanud neist uue aja sisuka ajaviite.
In memoriam Toomas Haldma
21. XI 1957 – 5. I 2024
Toomas Haldma sündis 21. novembril 1957 Tartus. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1981. aastal majandusküberneetika eriala cum laude. Toomase enda sõnul oli erialavalik pooljuhuslik, kuid õige pea pärast õpingute alustamist mõistis ta, et oli teinud suurepärase…
Teater mõtlevale inimesele
Soome Rahvusteatri lavastuses „Pentti Linkola – kas meiesugune?“ käsitletakse kestliku arengu teemat ning „Europeanas“ Euroopa identiteeti ja ajalugu.
Ma ei ole muuseumieksponaat
Raun Juurika eesmärk on minna koos kuulajatega muusikalisele reisile ja nendega samastuda, mitte et tema peaks olema muuseumieksponaat ja teised vaadaku kaugelt pealt.
