Sel reedel Sirbis
Robin Lek, „Kirjandus ei ole surnud!“
Mis on Ellips? Kes on kirjanike liidu noored?
Katrin Koov, „Väliruum, mis kasvatab liikumisrõõmu“
Karin Paulus, Ivo Paulus, „Pritsimajade uus põlvkond“
Tiit Palu,…
Tugev kunstnikunatuur ja täielik kunstiteos
Sten Heinoja: „Tahaksin, et pakkumises leiduks miski, mis eristab mind teistest pianistidest. Minusuguseid valgeid europiidseid keskealisi pianiste on meeletult palju. „Spetsialiseerumine“ on praegu märksõna.“
Jälle tühjad pihud
Erakondade väärtusturu turuväärtus muudkui kahaneb, ent kasutu kauba tootmine üha jätkub.
Kaanon. Hoiatus ja ettepanek
Ajad muutuvad ja kirjanduse turundamine ühes nendega
Mõningaid väiteid Eesti sõnateatri kohta
Teatrit, mis tegeleks sõnaga lahus loost, tehakse Eestis vähe, kuid õnneks mitmetasandiliselt: sõna ja teatri hübriidsus kannab endas poeetilisi, kontseptuaalseid, loitsulisi, inimlikustavaid, argiseid jt kihistusi.
Oleviku meenutamine
Lavastuses „Iphigeneia. Agamemnon. Elektra“ eristuvad naiste rollid ja sel on lisaks näitlejate andekusele ka dramaturgiline põhjus.
Puhu tuul ja tõuka paati
Sõnade nappus või isegi ülearusus iseloomustab füüsilisele eneseväljendusele, helide ja valguspiltide meeleoludele üles ehitatud lavastust.
WOMEXi pikaaegse osaleja märkmeid
WOMEXi programmi pääsemise konkurents on tihe, sinna juhuslikult ei satuta ning edasine on juba tublide mänedžeride ja agentide kätes.
Pehmet pidulikkust keset sügiskaamost
Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna politseiorkestri kontserdil kõlas eesti autorite teoste kolm uhiuut seadet, mille autor on Riivo Jõgi.
Nüüdisaegse kurgjuse lätteil
Ansambel U: paneb arvama, et võib-olla just keelelises abstraktsuses, dadaistlikus mulinas ja kujundiloomes ongi tehisaru potentsiaal, mille abil inimese kipsunud kujundikeelest välja murda.
Pealelend – Sten Ojavee, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja kohusetäitja
Hapra olemise kõikehaarav laine
Tartu Kunstimaja näitusesaali lõuenditel toimub Merike Estnale omastes erksates ladinaameerikalikes värvides ja lainetuse motiividel pidev liikumine ja värelemine, kandes endas emaduse kompleksset keerukust.
Kümme numbrit külmemas toonis
Kaarin Kivirähk: „Me ütleme alati oma eesti autoritele, et tuleb kirjutada eeldusega, et see inimene, kes seda teksti loeb, ei tea Eesti kunstist mitte kui midagi.“
Võim ja foorid. Jalakäija kogemus
Toompuiestee fooritsüklid on näide mikrotasandi võimustruktuurist, mis kujundab jalakäija liikumise rütmi ja emotsionaalse seisundi.
Kuidas liigutakse feministliku linna poole?
Leslie Kern: „On väga palju sellist, mida üksikinimene mõjutada ei suuda. Vastumürk kibestumisele on see, kui õnnestub midagi muuta kogukonnas või ümbritsevas keskkonnas.“
Maasikad õitsevad järgmise katastroofini
Aliis Aalmanni nõudlikkus enese ja oma loomingu vastu äratab aukartust. Tegu on omamoodi „uue vana tüdruku“ kirjandusega – Aalmanni tekstid on korraga värsked ja vanamoelised.
Värske Rõhu viies peatoimetaja annab ajakirjale veelgi hoogu juurde
Saara Liis Jõerand: „Tahaksin kindlustada, et üks loovate ideedega noor inimene näeks kirjandust põneva, võimalusrohke meediumina ning Värsket Rõhku platvormina, kus neid ideid ellu viia.“
Paavo Matsini muusika
Matsini teoste järgi saaks teha oratooriumi või ooperi: pealtnäha sõgedas fraasikaskaadis varieeritakse kindla käega põhiteemasid, sõnu kasutatakse nootide ning lauseid muusikaliste fraasidena.
Durak ja tšik-tširik ehk Lapsepõlv Kommunaalias
Zane Daudziņa mälestusteraamat ühiskorteri toksilisest elust on märksa huvitavam tervik kui tavalised sentimentaalsed lapsepõlveheietused.
„Mängida peab ikka oskama“
Tänu Heino Parsi filmidele on mulle siiani selge, kuidas ära tunda mürgiseeni, milliseid marju korjata ja millistest juurtest putru keeta.
Sokkidest, sallidest ja saladustest
Kui Dag Johan Haugerud midagi „Unistustega“ tõestab, siis seda, et aeglus ei ole laiskus. See on valik, mis osale istub, aga teistele mitte.
Mitte praegu, issi läheb Ukrainasse
„Sinikollane“ on oluline meeldetuletus, et ükski kangelane ei ole täiuslik. Seepärast me neile ka alt üles vaatame.
Võib-olla ongi massiinimene olla uhke ja hea?
Triinu Pakk: „Õpetamine peaks käima vestluse ja arutelu teel. Ei mingeid teste, valikvastuseid, kastikestesse ristikeste tegemisi.“
Tinglikust inimesest
Hannah Arendti ajaks oli inimesest saanud „tööline“, kes oli ilma jäämas tööstki, aga muud enam ei osanud.
Taastuvenergiale üleminek vajab kogukondi
Kui elektrienergia tootmine on kohalike käes, jääb ka elektri eest tasutud raha neile. Nii saab vältida ärakasutamist ja kogukonna võimalikku vaesumist.
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kerget nomenklatuurset sügislugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks – ulme eri
Kui ma selle teksti valmis kirjutan ja avaldan, siis kujutan ette, et…
Geniaalne teadlane ja võrratu noorte teadlaste juht
In memoriam David Baltimore (1938–2025)
Vahel piisab mõnest leheküljest
Millal robotid raamatutesse kolivad?
Viimase aasta-paariga on tehisarust – erisugustest digirobotitest – saanud veebiruumi paratamatus, aga raamat on ilmselt esimene suurem aken, mille kaudu hakkavad nad imbuma ka pärismaailma.
