2024-33 (4008)

Õnneaeg on laste poole teel
Kes teeb tööd, kui kõik on selletagi vabad ja õnnelikud?      
Anni Õnneleid / Õhtuleht / Scanpix

Õnneaeg on laste poole teel

Äärmuspedagoogika tungimine kooli karistab, mitte ei aita võrsuvat sugupõlve.

Õiglase jaotamise kunst

Kärpehooajal on taas tulnud moodi rääkida vajaduspõhisusest. Milliseid toetusi krokodillid sööma hakkavad, pole veel täpselt teada, aga uudistest on läbi käinud muuhulgas vanematoetuse ülempiiri langetamine, ajutisele töövõimetusele sissetulekupõhise lae kehtestamine, kõrghariduse osaliselt tasuliseks muutmine ning kaugemas perspektiivis ka universaalsete lastetoetuste kaotamine.
See lähenemine on mõistetav. Sotsiaaltoetuste kärpimine sobib hästi paremerakondadele, kes…

Finale hoiatav finaal

Paljusid heliloojaid (vähemalt neid, kes muusikat noodistavad) on tabanud šokk, sest noodistustarkvara Finale arendamine ja tugiteenuse osutamine lõpetatakse. Finale ei ole muidugi ainuke omalaadne, aga paljud heliloojad on seda eelistanud kui omas nišis kõige töökindlamat ja mitmekesisema valikuga, kuigi ehk mitte kõige lihtsamat programmi.
1988. aastal loodud noodistustarkvara Finale hoolde on…
Koos kirjutatakse eelkõige pragmaatilistel põhjustel

Koos kirjutatakse eelkõige pragmaatilistel põhjustel

Tudengid on juba keskastme õpingutes harjunud tegema rühmatöid, õppejõudude koostöö ei lähe nii kergelt.

Suvine teatribuum ei ilmuta vaibumise märke
„Üks helevalge tuvi“. Teele Pärna maksimalismi ja nüansitundlikkust Elini rollis süvendas targalt nappide kontrastidega partnerlus Kaie Mihkelsoniga (Vanaema).     
 Gabriela Urm

Suvine teatribuum ei ilmuta vaibumise märke

Suveteatris võis kohata nii õnnestumisi kui ka lavastusi, mille puhul jäädi alusmaterjalile alla või oli ka valitud materjal ise kehv või ei paistnud kuskilt tegijate ind midagi kunstiliselt väärtuslikku korda saata.

Tumedate mõtete valgus, mida me kunagi ei näe …
Ruum on puhas ja vaikne, seal on rahulik ja hea olla, vaevu kostab neoonlampidele iseloomulik sirin.     
 Piia Ruber

Tumedate mõtete valgus, mida me kunagi ei näe …

Tarvo Varrese praegu Arsi projektiruumis avatud väljapanek „Vahetult enne …“ on ehk kunstniku seni mahukaim isikunäitus – võib-olla isegi veidi liiga suur amps.

Kas sugu loeb?

Kas sugu loeb?

Igal eesti keele kõnelejal ja kultuuri kandjal on oma rahva, kultuuri ja järeltulijate ees vastutus, mida ei saa kanda keegi teine. Ühiskonnal on vaja ka naiste vaadet ja kogemust.

Kuidas filmi kätte mitte ära surra
Dokumentalistide kolleegipreemia „Doki Killu“ sai Liis Nimik kaheksa aastat tegemises olnud „Päikeseaja“ (2023) eest. Pildil veel tänavuse suvekooli korraldajad Marko Raat, Kristiina Iilane ja Margit Lillak.       
Karol Ansip

Kuidas filmi kätte mitte ära surra

Kuigi paljud eesti dokitegijad ei tunneta, et filmivaldkond pakuks neile vajalikku tuge, on vähemalt olemas toetav kogukond, kellega saab teha plaane olukorra parandamiseks.

Inimene on ka linnaloodus
Elurikkuse ja linnaökoloogia professor Valentin Klaus ütleb, et linnades on vaja rohkem kasutada kodumaiseid, oludega kohanenud liike, sest nende hulk väheneb, ometi on linn neile ideaalne varjupaik.      
Michael Schwettmann

Inimene on ka linnaloodus

Valentin Klaus: „Linnaökoloogias on ülesandeid omajagu, kuid samapalju on ka võimalusi. Meil endal on samuti vaja kvaliteetset, rohelist ja elurikast keskkonda.“

Linnatänav eeldab teistmoodi lähenemist
12 tänavate kujundamise põhimõtet, mis sobivad siinsetesse oludesse.       
Karl Erik Miller

Linnatänav eeldab teistmoodi lähenemist

Mõelda võiks nii, et ristmikud on linlaste kohtumispaigad, kus on ruumi olemiseks ja tegutsemiseks, ning tänavad on selleks, et need omavahel ühendada.

Argidialektika XXVIII. Õigus ja süü
Augustis ilmus Londonisse seeria Banksy loomade-teemalisi teoseid. Pildil veab keegi parajasti Lõuna-Londonis poe katuselt satelliidipannile maalitud ulguva hundi kujutist minema. Banksy esindajad ütlesid hiljem, et usutavasti teos varastati.           
 Jordan Pettitt/PA via AP / Scanpix Baltics

Argidialektika XXVIII. Õigus ja süü

Mul on õigus ja sina oled süüdi. Mul on täiesti õigus ja mul pole mingit süüd. Sinul lasub kogu süü, aga õigust pole sul kröömikestki. Sellisena aga mu õigus haihtuks. Sest mul on õigus ikkagi ainult seoses sinuga, kes sa süüdi oled. Süüdlus on lahutamatu osa mu õigusest. Ilma selleta…
Ars longa  
Raul Keller

Ars longa  

„Siin sees on inimene / mõmises Starkopf / toksides saapaninaga kivi,“ kirjutab luuletaja ja kunstnik Suumani Sass. Umbes samasuguse mõttega tuli sajandeid varem välja ka Michelangelo, öeldes, et marmoriplokis on juba valmis skulptuur – tuleb vaid eemaldada üleliigne materjal. See mõte tõenäoliselt Suumani värsirea allikaks ongi. Mõlemal juhul põrkab üks…
Pealelend – Kadi-Ell Tähiste, „Foto Tallinn 2024“  üks peakorraldajatest
Virge Viertek

Pealelend – Kadi-Ell Tähiste, „Foto Tallinn 2024“ üks peakorraldajatest

Tänasest sai hoo sisse rahvusvaheline fotokunstimess „Foto Tallinn“. Nagu sellistel messidel ikka, käivad siin koos uuemate teoste tutvustamine, ost-müük ning arutelud valdkonnaspetsiifiliste teemade üle. Lisaks leiavad messi raames Kai kunstikeskuses aset ka kureeritud tuurid, kohtumised kunstnikega, loengud ja seminarid ning raamatuesitlused. Fotokunstimessi kuraator on Isabella van Marle ning üks peakorraldajaid…
Ka geomeetria võib und näha
Lõppev või lõppematu? „Läbipaistvad unenäod“ EKA galeriis. Näitusevaade.       
Kaisa Maasik

Ka geomeetria võib und näha

Näitus „Läbipaistvad unenäod“ EKA galeriis on kokku toonud noored kunstnikud maailma eri nurkadest, kusjuures igaüks neist tegeleb mängulisel viisil oma identiteedi küsimustega.

Pimeala ja valguse raskus
12aastane Surya (Umaiza) leiab prügimäelt vana fotokaamera, mille plõksud ja võrinad teda paeluvad.       
Kaader filmist

Pimeala ja valguse raskus

„Pimeala“ on liigutav ja kõnekas tunnistus Anna Hintsi arengust rabavalt inimliku ja üdini empaatilise lavastajana.

Minata maailm
Viinistu katlamaja teatrisaalis etendunud „Ufo“ lava oli kaetud liivaga.     
 Gabriela Urm

Minata maailm

Ivan Võrõpajevi tekst on „Ufos“ ehk ootamatultki üheplaaniline, kohati isegi plakatlik, ning mõtted hakkavad korduma.

Esiküljel Eesti inimarengu aruande peatoimetaja, Arenguseire Keskuse ekspert ja Tartu ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko
Piia Ruber
Sirp