PISA-pimedus
Haridussüsteemis ebavõrdsuse märkamise ja kõige haavatavamate järeleaitamise asemel oleme keskendunud meie PISA-tubliduse rõhutamisele.
Õnneaeg on laste poole teel
Äärmuspedagoogika tungimine kooli karistab, mitte ei aita võrsuvat sugupõlve.
Õiglase jaotamise kunst
See lähenemine on mõistetav. Sotsiaaltoetuste kärpimine sobib hästi paremerakondadele, kes eelistavad seda maksubaasi laiendamisele, sotsid saavad…
Finale hoiatav finaal
1988. aastal loodud noodistustarkvara Finale hoolde on paljud heliloojad usaldanud kogu oma elukaare…
Kõrgharidus vajab senisest suuremaid lisainvesteeringuid
Pankade maksustamine on avalikus diskussioonis samahästi kui olematu ja meedias maha vaikitud.
Milline ülikool millise ühiskonna jaoks?
Segaduse kõrghariduses ja õppejõudude ebakindluse on tekitanud postmodernse ühiskonna institutsionaalne tasakaalutus.
Koos kirjutatakse eelkõige pragmaatilistel põhjustel
Tudengid on juba keskastme õpingutes harjunud tegema rühmatöid, õppejõudude koostöö ei lähe nii kergelt.
Suvine teatribuum ei ilmuta vaibumise märke
Suveteatris võis kohata nii õnnestumisi kui ka lavastusi, mille puhul jäädi alusmaterjalile alla või oli ka valitud materjal ise kehv või ei paistnud kuskilt tegijate ind midagi kunstiliselt väärtuslikku korda saata.
Tumedate mõtete valgus, mida me kunagi ei näe …
Tarvo Varrese praegu Arsi projektiruumis avatud väljapanek „Vahetult enne …“ on ehk kunstniku seni mahukaim isikunäitus – võib-olla isegi veidi liiga suur amps.
„Neljanda süžee“ neljas süžee
Jelena Skulskaja raamat tõestab, et lisaks Borgese pakutud süžeedele on maailmakirjanduses veel vähemalt üks eriline faabula.
Kuri inimene, kes pikaks ajaks vedelema jäetud asjad utiliseerib
Maarja Kangro seisab Eesti Kirjanike Liidu juhina hea literaatide rõõmsa meele ja raamatute kättesaadavuse eest.
Kas sugu loeb?
Igal eesti keele kõnelejal ja kultuuri kandjal on oma rahva, kultuuri ja järeltulijate ees vastutus, mida ei saa kanda keegi teine. Ühiskonnal on vaja ka naiste vaadet ja kogemust.
Milleks meile naiskirjanike seminar?
Esimesel seminaril jõuti seisukohale, et naissoost kirjanikel tuleb asutada oma auhind ja ühendus.
Navigaator, stalker, alpinist
„Navigaator Pirxi“ taastatud eestikeelne versioon võimaldab näha unikaalsetes oludes valminud ulmefilmi uue pilguga.
Kuidas filmi kätte mitte ära surra
Kuigi paljud eesti dokitegijad ei tunneta, et filmivaldkond pakuks neile vajalikku tuge, on vähemalt olemas toetav kogukond, kellega saab teha plaane olukorra parandamiseks.
Inimene on ka linnaloodus
Valentin Klaus: „Linnaökoloogias on ülesandeid omajagu, kuid samapalju on ka võimalusi. Meil endal on samuti vaja kvaliteetset, rohelist ja elurikast keskkonda.“
Linnatänav eeldab teistmoodi lähenemist
Mõelda võiks nii, et ristmikud on linlaste kohtumispaigad, kus on ruumi olemiseks ja tegutsemiseks, ning tänavad on selleks, et need omavahel ühendada.
Tule edasiandmine
Arrogantseim resümee: Tartus mindi Mahleri kaheksanda sümfooniaga enam sügavuti, Tallinnas oli tegu muusikaelu sädeleva sündmusega.
Usundiuurijana meelte videvikus
Elva laululaval ja selle ümbruses toimunud kontsert-ööpidu „Meelte videvik“ ajendas analüüsima rituaali, pühaduse ja kommertsi hämaralasid.
Argidialektika XXVIII. Õigus ja süü
Pealelend – Kadi-Ell Tähiste, „Foto Tallinn 2024“ üks peakorraldajatest
Ka geomeetria võib und näha
Näitus „Läbipaistvad unenäod“ EKA galeriis on kokku toonud noored kunstnikud maailma eri nurkadest, kusjuures igaüks neist tegeleb mängulisel viisil oma identiteedi küsimustega.
Võtame väikese datakinda ja pistame selle hamstrisse
Vaskjalas on sirakas antud: õhtu jooksul laotati publiku ette terve palett erisugust, rohkem või vähem särisevat elektroonilist muusikat.
Briti maastikud Tallinna vanalinnas
Peaaegu iga kontserdi kavas oli midagi briti heliloojatelt. Selline teemavalik on igati tervitatav, sest inglise muusika kõlab kontserdikavades täiesti teenimatult liiga harva.
Pimeala ja valguse raskus
„Pimeala“ on liigutav ja kõnekas tunnistus Anna Hintsi arengust rabavalt inimliku ja üdini empaatilise lavastajana.
Minata maailm
Ivan Võrõpajevi tekst on „Ufos“ ehk ootamatultki üheplaaniline, kohati isegi plakatlik, ning mõtted hakkavad korduma.
