2024-30 (4005)

Ülemiste korruste info nõrgub alumistele
Eestis sündinud, kuid juba kaua Norras elanud kuraator Karolin Tampere.      
Piia Ruber

Ülemiste korruste info nõrgub alumistele

Karolin Tampere: „Mind huvitab, mida erinevad paigad inimesega teevad, kuidas need vormivad ja kujundavad seda, mismoodi ta iseennast ja ümbritsevat kogeb.“

Kas üllatus või mitte?
Kurski oblastis on Emake Venemaa võtnud sisse asendi „rahu nimel“. Fritz von Dardeli joonistus u aastast 1850.       
Wikimedia Commons

Kas üllatus või mitte?

Kiitusest Kurski retke eest on vähe, peab ka auhinnaraha välja käima.

Õpetaja, kapitalist ja avalikkus

8. augustil avaldas Postimees Wall Street Journali artikli „WSJ: Tim Walz vs. J. D. Vance: asepresidendiks pürgijate isiklikud rahakotid erinevad totaalselt“*. Wall Street Journal on ultrakonservatiivse meediamagnaadi Rupert Murdochi impeeriumisse News Corp. kuuluv väljaanne, mille artikleid sama konservatiivses Postimehes innukalt eesti keelde tõlgitakse. Selleks on isegi eraldi veebisait. Näiliselt head ajakirjanduslikku tava järgides kirjutatud artikkel…

Vaikne mõrtsukas

See nähtamatu, vaikne tapja on surmavam kui orkaanid ja üleujutused kokku. Sel puudub tormide purustav jõud, see ei jäta maha kurbloolist vaatepilti ulatuslikust hävitustööst – laastatud või kõrbenud maastikku, purustatud kodusid ja lõhutud teid –, nii nagu teeb seda üleujutus või maastikutulekahju. Seda hiilivat ohtu ei panda enamasti tähelegi, see on nagu pidev vaikne taustamüra. See ei…
Sally, Bernt, Constantin ja teised, vanaonu Gerhardist rääkimata
Mitmete sugulaste ja aastakümnete pakkimine piiratud ruumi teeb seda olulisemaks näitust saatvad tekstid.       
Stanislav Stepaško

Sally, Bernt, Constantin ja teised, vanaonu Gerhardist rääkimata

Kügelgenide näitus pakub Eesti publikule teistsugust raamistikku meile tuttavatele persoonidele, näidates kunstiajaloost tuntud Kügelgene suurema suguvõsa osana.

Loov vaprus, säästlik väärikus
Filantroop Jakob von Uexküll koos oma onu professor Thure von Uexkülliga.     
 Malev Toom / Postimees / Scanpix

Loov vaprus, säästlik väärikus

Kalevi Kull, Toomas Tiivel ja Doris Kareva vestlevad Jakob von Uexküllist, rohelisest filosoofist ja maailmaparandajast par excellence, kes on Aruka Eluviisi ja Eesti Taassünni auhindade asutaja.

Kelle teadmised julgeolekust on väärtuslikud?

Euroopa-kesksus ja lääne leige reaktsioon Venemaa sõjategevusele Tšetšeenias ja Süürias on andnud Venemaale karistamatusetunde.

Venemaa sissetung Ukrainasse on toonud julgeolekumure taas enamiku eurooplaste päevakorda. Mõistagi on eestlased Vene ohust kogu aeg teadlikud olnud ja aastakümneid oma lääneliitlasi hoiatada üritanud. Sellegipoolest ei kuulanud lääneriigid oma Ida-Euroopa liitlasi…
Igor Volke elutöö-antoloogia

Igor Volke elutöö-antoloogia

„Eesti anomaalsete keskkonnanähtuste X-failid“ kui moodsa folkloori soliidne kogumik kuulub õigusega rahvaluule arhiivi. Igor Volke elutöö väärib säilitamist!

Kihnu mootorratta lugu. Kas mootorratas on kultuuripärand?
Mare Mätas tugineb oma raamatus meestele, kes on valdavalt sündinud 1930-1940ndatel aastatel. Nooremate mootorratta kasutamise traditsiooni jätkajate kaudu avaneksid viimased kümnendid raamatus sisukamalt ja terviklikumalt. „Kihnu mootorratta loo“ tänapäeva kajastavad fotod sündisid koostöös fotograaf Birgit Püvega.

Kihnu mootorratta lugu. Kas mootorratas on kultuuripärand?

Meretagusel maal on oma eksootilised eripärad, mis näivad võõra ja arusaamatuna või võivad minna vastuollu tunnustatud normidega.

Alkeemiline sürrealism
Illustratsioon 1420. aastatest pärinevast teosest „Tõusev päike“.       
Avalik omand / Wikimedia Commons

Alkeemiline sürrealism

Sürrealiste tõmbasid alkeemia poole nii selle psühhoanalüütilised tõlgendused kui ka alkeemias kasutatud veidrate ja mõistatuslike kujundite visuaalne veetlus.

Enam-kui-inimloom
Loomade varjupaigas Tuulispääl elavad päästetud farmiloomad oma elu lõpuni võimalikult liigiomaselt. Pildil lehm Paprika.       
Annika Lepp

Enam-kui-inimloom

Loomaõiguste ideestiku jõudmine kriitilise massi inimesteni on ainult aja küsimus.

Uut ja vana
Sel aastal valmistas Birgitta festivalil suurimat rõõmu Claudio Monteverdi ooperi „Orpheus“ ettekanne. Eestis pole seda siiani lavastatud, ent selle vea parandas nüüd Andrew Lawrence-King. Esiplaanil Francisco Fernández-Rueda (Orpheus) ja Marta Paklar (Eurydike).      
Anneli Ivaste

Uut ja vana

Tõnu Kaljuste juhitud kolm Birgitta festivali jäävad meelde mitmekesise repertuaariga, kus kõrvuti klassikaga on saanud kuulda ka põnevat uut, mis ei pruugi alati mahtuda klassikalise muusika piiridesse.

Ajuvadina kuulamise kunst
Aju toimimine on jätkuv uurimisobjekt. „Aju“ teises vaatuses joonistati uudishimul põhinev õppimise ja täiustumise protsess justkui kehaliselt läbi – kuna igaüks on omal viisil õppija, sai lavastuse keskne mõttestik nüüd ka tantsu vormi.      
 Stanislav Moškov

Ajuvadina kuulamise kunst

Leigo balletilavastus pakkus aega maalilises kohas mõtisklemiseks, ent see, milliseid mõtteid ja seoseid esitatu tekitas, sõltus juba igaühest endast.

Kliimakriisi selgitades: isiklikud vaatepunktid
CPPMi magistrant, Londoni, Ghana ja Eesti päritolu Kimbaly Williams esitas tõelise kultuuride lõimumise tulevärgi.     
 Sille Annuk

Kliimakriisi selgitades: isiklikud vaatepunktid

„Õhud meie vahel“ on dokumentaalteater, mis vahendab inimesi, kes on iga päev sõna otseses mõttes kättpidi mullas ja keda mõjutab muutuv kliima kõige vahetumalt.

See on kodu. Kokkusaamise koht
Heinrich von Linden (Jaan Tristan Kolberg): „Mul ei ole ühtegi teist kodu kui see siin ja mu kodu on paljaks varastatud.“     
 SA Alatskivi loss / Sibulatee

See on kodu. Kokkusaamise koht

Eili Neuhausi lavastuse „Öö õigus“ väärtus on aus südamevalu ja tundlik kujundisüsteem, mis välistab plakatlikkuse.

Pärnu on tegelikult kirjanduslinn ja kultuurikuurort
Pärnu kirjandusfestivali korraldaja Merle Jantson: „Mulle on hästi oluline tuua esile, et kirjandus on elu osa: kirjandus ei ole miski, mille pärast peab raamatupoodi minema. See on meie keskel. Ja sõna „kirjanduslinn“ ei kõla Pärnu puhul üldse irooniliselt!“ Foto on tehtud eelmise festivali avaürituse ajal: Merle Jantsoni kõrval on August Sanga kuju, seljatagust toetab Lilli Suburg.      
Haide Rannakivi / Pärnu kirjandusfestival

Pärnu on tegelikult kirjanduslinn ja kultuurikuurort

Merle Jantson: „Pärnus on nii palju, mille pinnalt head ja erilist kultuuri luua, ning just kultuurikihis peitub Pärnu suurim (turismi)potentsiaal.“

Kaljo Kiisa paradoksid 2
Režissöör Kaljo Kiisk „Nipernaadi“ võtetel, 1983.       
Mikk Raude

Kaljo Kiisa paradoksid 2

Kaljo Kiisa filmilavastajakarjäär on tasakaaluotsing konjunktuursuse ja loomingulise vabaduse leidmise ja võtmise vahel. Kumb pool jääb peale?

Igavene linnahall
Linnahall 1980. aastal vahetult pärast valmimist.       
Raine Karp

Igavene linnahall

Ausalt öeldes ma ei mäleta, et linnahalli suur saal oleks kunagi karjuvalt tühi olnud. Miks ei võiks mõelda linnahallist kui talvisest laululavast?

Linn hallis
Näituse „Igavene linnahall“ kuraatorid Jarmo Kauge, Anna-Liiza Izbaš ja Grete Tiigiste näituse avamisel arhitektuurimuuseumis.       
Liisi Anvelt

Linn hallis

Jarmo Kauge: „Linnahall on Tallinna uhkus, sellel on linna ja kogu Eesti jaoks sümbolväärtus, mis ulatub palju kaugemale selle tellinud poliitilisest režiimist.“

Ühismeediaplatvormide ja ajakirjanduse lahing – kes jääb sõjas peale?

Ühismeedia ja ajakirjandus pakuvad sõna- ja mõttevabadusel tuginevat enese­väljenduse kohta. Seega ühisosa on suur. Ometi käib nende institutsioonide vahel juba kümnenditesse veniv sõda tähelepanu, aja ning eriti raha pärast. Lahingute tähtsuse mõistmiseks vaatame pisut nende põhjusi päevakajalise näite varal.
Tänavu 6. augustil avaldas ühis­meedia­platvormi X (endine…
Viisakas olematu keha 
Liisa-Helena Lumberg
Erakogu

Viisakas olematu keha 

Kõige viisakam mõeldav keha oleks selline, mida pole olemas. See ei võtaks bussis istekohta ära, ei jääks tänaval jalgu, ei köhiks teatris, ei tiksuks autoga ummikus, ei tekitaks tualetis saba. Teatris…

Teno Velbri 9. IX 1938 – 11. VII 2024

Lahkunud on mööblidisainer ja sisearhitekt Teno Velbri. Tema kavandatud on suur hulk Eestis tööstuslikult toodetud mööblit ning vabrikule Standard kavandatut võib pidada Velbri elutööks.
Teno Velbri lõpetas Tallinna X keskkooli 1960. aastal. Sammudes isa Edgar Velbri jälgedes ja saades aimu mööbli kujundamisest ja valmistamisest juba varem, asus Velbri õppima Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ruumikujunduse…
Ja maailm on. Ja ilu on

Ja maailm on. Ja ilu on

Asta Põldmäe novellides põimub harukordne poeesia pilgusügavusega. Maailm ärkab sada korda rohkem ellu, tõsieluline saab tõelisemaks.

Urmas Alling 4. I 1949 – 11. VII 2024

75aastaselt lahkus meie hulgast ruumi-ja mööblikujundaja ning sisearhitekt Urmas Alling. Tallinnas sündinud Urmas Alling oli klaasikunstnik Raimund Allingu ja tekstiilikunstnik Helga Allingu esimene laps. Tema õde on raamatugraafik Kersti Siitan. Urmasel on poeg Urmo ja tütar Maria ning kolm lapselast, kellest Johanna-Lisete jätkab vanaisa ametit.
Urmas Alling alustas kooliteed Vasalemma keskkoolis, jätkas Tallinna 27.…
Luulelausujad suurel laval
Haapsalu kümnenda bluuleõhtu esinejad. Vasakult: Reigo Ahven, Franz Malmsten, Taavi Aavik, Egon Nuter, Üllar Saaremäe, Georg Merilo, Kärt Kross-Merilo, Juss Haasma, Jan Kaus ja Argo Aadli.       
Egon Nuteri erakogu

Luulelausujad suurel laval

Olgu luuletus argine või pidulik, madal vemmalvärss või kõrge kunstikraadiga teos – luule hoiab ja timmib keele ilu ja täpsust.

Ei saa olla staar, olemata koletis
Mitte ilmaasjata pole Mia Goth oma esituste eest nii palju kiita saanud – triloogias on talle kirjutatud tuumakad, äärmiselt laetud rollid, mis astuvad tubli sammu edasi õudusžanrile omasest labasest kiljuva naise troobist.      
Kaader filmist „Maxxxine“

Ei saa olla staar, olemata koletis

Kahaneva kvaliteediga B-kategooria õudusjärgede seas paistavad „Maxxine’iga“ lõpu saanud X-triloogia filmid peale hea vormitunnetuse silma intelligentse sisuga.

„Pirita missa“ sobib kokku millega tahes
See festival jäi Tõnu Kaljustele viimaseks nii Birgitta festivali kui ka Tallinna Filharmoonia kunstilise juhina. Samuti lõpeb augustikuuga tema töö Tallinna Kammerorkestri eesotsas.      
 Anneli Ivaste

„Pirita missa“ sobib kokku millega tahes

Margo Kõlari „Pirita missa“ on eesti suurvormide seas üks tippteoseid, seda ennekõike tänu suurepärasele orkestratsioonile.

Mõni sõna luuleplaatidest ja muust

Mõni sõna luuleplaatidest ja muust

Jätkugu Jaan Malinil üha energiat koondada vinüülidele eripalgelisi hääli ja talletada ka Luuluri häälutusmaastikke!

Pealelend  – Sven Karja, Vanemuise teatri dramaturg
Remo Tõnismäe / Postimees / Scanpix

Pealelend – Sven Karja, Vanemuise teatri dramaturg

Eesti Teatri Agentuur avab 2. septembril Tartu Saksa Kultuuri Instituudis eesti näitekirjanduse keskuse, mis kannab nime Äratundmishetkede Maja. Keskus tegutseb festivali „Draama“ vältel kuni 7.…
Miljööd kujundav akupunktuur
Akupunktuuri meetod on Eesti väikelinna miljööväärtuslike alade moodustamise alternatiiv. Välja tuleks valida ajalooliselt väärtuslikud hooned ja kujundada teekond ühe pärandobjekti juurest teise juurde.      
 Laura Liis Vilbiks

Miljööd kujundav akupunktuur

Muinsuskaitse ei tohiks mõjuda luksusena, mis kõnetab vaid eliiti ning millega tegelemine on jõukohane vaid kinnisvara omanikele.

Tule taltsutamine Kohila keraamikasümpoosionil
Pealkirjale „Savi ja psüühe“ vastas kõige täpsemalt läti kunstniku Aivars Baranovskise sürreaalsete vormide ekspositsioon Tohisoo mõisa pööningul.      
 Annika Haas

Tule taltsutamine Kohila keraamikasümpoosionil

Kohilasse ehitatud puupõletusahi võimaldab põletada monumentaalseid keraamilisi teoseid. Seda on ära kasutatud juba ka kõige šikima kaasaegse kunsti huvides.

Sirp