Mitte miski ei kao, kõik tähendab kõike
Jevgeni Zolotko: „Maailmaga on kõik hästi, see on alati olemas. Meie oleme need, kes on kahtlases positsioonis.“
Erakonnad nurjasid eurovalimised
Euroopa teemad kohaliku müra alt ja iludusvõistluse seest seekord välja ei pääsenud.
Õigluseta ülemineku teel
On sotside hetk
Fancy-hotellides ja esindusrestoranides vältab meie päevil „demokraatiataju arendajate“ igikestev foorum,…
Peo (t)asemel suurnäitus
Näitusfestivalil „Tase“ jäi enim kõlama vaimse tervise ja põlvkondadeülese trauma teemapüstitus.
Abhaasia ja Gruusia
Vaevalt saab vaid Gruusia lobitööga seletada seda, et OSCE tunnistas grusiinide etnilist puhastust Abhaasias, soovides tuua sõjakuritegude toimepanijad kohtu ette.
Dr Solovei fantaasiamaailm või Vene reaalsus?
Kelle asju Solovei ajab ja miks tal lubatakse Vene ladvikus toimuvat omal viisil kirjeldada, on küsimus, millega selge mõistuse toel on raske midagi peale hakata.
Kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?
Praegusel kujul kipub rohepööre kui ühtlustav ja ülalt alla protsess ignoreerima seni toiminud ja ka hiljuti hüljatud keskkonnasäästliku elamise viise.
Uued energiaallikad. Midagi uut päikese all?
Pilguheit minevikku, et tutvuda, mis oli seoses tehnoloogiatega päevakorral sadakond aastat ehk mitu inimpõlve tagasi.
Andmelühiskond. „Ema, meil juturobotiga on nüüd sedapsi“ ehk Armastusest tehisaru ajastul
Yannick võtab seisukoha
Raphaël Quenard: „Mulle meeldib kõik, mis on ootamatu ja üllatav. Kui keegi kavatseb etendust saboteerima hakata, oleks see nagu õnnistus.“
Ernst Enno – millenniumi luuletaja
Enno luule on jäänud püsima tänu sellele, et ta kirjutas tulevikku. Enno teemad on olnud üldinimlikud ja mõjuvad nüüdki värskelt.
Raamat tuleb panna sinna, kust lugeja selle leiab
Raamatukogudes ei tehta ühegi raamatu mahakandmisotsust kergekäeliselt ja püütakse tagada isegi kogust välja arvatud raamatu jõudmine lugejani.
Elu muundavad armastus ja surm
Inglise lavastaja Michael Pink tõi Eesti Rahvusballetis lavale klassikalise „Giselle’i“ mõtestatud uuslavastuse.
Kas kooselamu on lahendus või ebarealistlik unistus?
Kooselamus on tähtsad suhted, jagamine ja ühine elukorraldus. Eestisse on selliseid maju projekteeritud vaid üksikuid. Kas ühiskond pole veel valmis?
Kuidas motiveerida rajama varjendeid ja varjumiskohti?
Hirmutamise asemel tuleks rõhutada positiivset, uusi õigusi ja võimalusi. Edasiliikumiseks on vaja avalikku arutelu mitmel teemal.
Viljandi rubiin
Kristina Libe: „On tähtis, et noored tunneksid end ühiskonna osana, et neil oleks oma avalik ruum ning nad saaksid selle loomisse panustada.“
Mõttetihe Kreegi ja Saare esitus
Vox Clamantisel on kindlasti oma osa selles, et Kreegi looming maailmas tunnustust on leidnud. Kui vaid Kreek, kelle muusikat tema eluajal kuigi palju ei tuntud, kõiki neid esitusi kuuleks!
Hing igas laulus
Uue muusika kontsert möödus mõtte, sisu ja kujunduse poolest ühes kunstilise terviku laines: publik suunati suvele vastu minnes märkama enda ümber pakitsevat elu ja loodust.
Milleks üldse muusikat kuulata?
Muusikaga saab vaikust vältida ning lämmatada – nii saab sellest pelgalt üks vahend teiste seas.
Dialoog kehatuga
Koostegemise aval rõõm
Ühele huvikoolile on „Alice Imedemaal“ suurejooneline ettevõtmine, mida toetas peale osalejate tugev seljatagune bändist ja valgustajatest kostüümikunstnike ja grimeerijani.
Tagasi tulevikku
Karel Koplimetsa installatsioon on tulevikust, täpsemalt, 50 aasta kaugusest hüpoteetilisest tulevikust.
Elektroonilise muusika kontsert võhikutele
Ekke Västrik ei usu, et on olemas punkt, kus võib öelda, et enne ei olnud muusika ja nüüd on.
Väikese maailma suurus
Lauri Sommeri väike maailm mahutab endas rohkem kui sellised maailmad tavaliselt. Kõik kokku pole mitte ainult rahvarohkem ja kirjum, vaid ka õilsam ja ilusam.
Max ja Furiosa. Õlisest meelelahutusest feministliku allegooriani
„Furiosa“ nautimise tase sõltub suuresti ilmselt võimest lasta lahti uue „Raevu tee“ ootusest. Seekordne tempo on aeglasem, atmosfäär hooti tumedam, tegelaste õlgadel rohkem olemuslikku raskust.
Droog kui ravim, diiler kui arst
Öine Teheran mõjub „Kriitilises tsoonis“ džunglina, kus antakse voli kehalisusele, millele päevavalguses kohta pole.
Kannatus kapitaliks. „Theatertreffen 2024“
Saksa teater ei ole naljakas, aga see-eest on ta rikas, meestekeskne, paljudele arusaamatu ja väga poliitiline.
Pärast üheksat „Theatertreffeni“ festivalil veedetud päeva on mul uhke tunne . . . . Eesti teatri üle. Täpsemalt möödusid need päevad Saksa välisministeeriumi rahastatud ja Goethe Instituudi korraldatud „Theatertreffeni“ väliskülaliste programmi…
Väljalangemine pole väljaheitmine
Noor on vastuvõtlik, aga seejuures oma arvamusavaldustes poliitiliselt ebakorrektne. Sestap on teatris sellele publikusegmendile keeruline teda ennast peeglist näidata.
