2024-05 (3980)
Vaba jälgija Sulev Keedus
Sulev Keedus: „Ma ei arva, et „Georgica“ ja „Somnambuuli“ vastu mingi tohutu publikuhuvi on, aga nad kuuluvad Eesti filmilukku ja on suur tükk minu töödest.“
Üksi tuule käes
Kuni kõik ainult pealt vaatavad, kasvab juhtimisvõimetusest samm-sammult julgeolekuoht.
Pueriilsusest
Nagu paljud õpetajad streigi ajal ütlesid, ei ole asi ainult rahas. Probleem on hariduses…
Päästa eesti kirjandust …
Kauplused on raamatuid täis. Raamatute trükiarv on püsinud laias laastus sama vähemalt 15 aastat. Aga kirjandust müüakse üha vähem. Nii keskmised kui ka tippmüügi tiraažid on üha kukkunud. Ja see ei käi ainult raamatute, vaid ka…
Eesti metsa S.O.S.
Martti Helde „Vara küps“ lõikab skalpellina lahti aastaid kestnud ühiskondliku konflikti.
Süüdi selles, et oli vaba
Sergei Paradžanov elas elu, mis andis võimaluse avada end täiesti unikaalse autorina, ent sulges tema ees väga mitmed uksed.
Autentsus nüüdispärandis Anu Põdra näitel
Nüüdiskunsti klassiku teoste konserveerimine osutus eeldatust keerulisemaks ning tekitas rea filosoofilisi probleeme.
Muusikud hindavad tähelepanelikku ja eelarvamusteta publikut
Theodor Sink: „Kõik kvaliteetsed koosseisud, hoolimata sellest, mis stiiliga nad tegelevad, pingutavad selle nimel, et tulemus oleks hea, et neil oleks publik ja publik oleks liigutatud.“
Kontsertmuusikat ja elustiili
Hirm jaanuarikuu kontserdipubliku vähese aktiivsuse pärast oli üldjuhul asjatu, ehkki mitmelgi korral sattus kutsuvaid kontserte samale päevale.
Mida teha siis, kui ruum saab otsa?
Uue üleriigilise planeeringu koostamisega on selgunud, et maa hakkab Eestis otsa saama. Olukorra lahendamise üle arutavad planeeringu eestvedajad.
Linnaehituslik visioon põhjamaisest Tallinnast
Eesti linnad saavad nõuda linnaüürikorterite ehitamist linnamaale nagu tehti Pätsu ajal ja tehakse praegu mujal Euroopas. Küsimus on, kuidas koos ettevõtjatega paremat linna luua.
Ütle mulle, kes on meie vaenlane, ja ma ütlen sulle, kes ma olen
Tänapäeva vaatepiirilt on võit jäämas Carl Schmittile. Meie maailm on jagatud riikideks, milles „poliitilise“ mõistele annavad sisu etnosed.
Kaardistades ühiskonna lahknemist
Totalitarism ei saa ühiskonnas juurduda juhul, kui piisav hulk elanikkonnast jääb toimuva suhtes tähelepanelikuks ja teadlikuks ega pelga irduda massist ka oma arvamustes ja maailmavaates.
Ühe oblasti kultuuriministri tõus ja langus
Jevgeni Goman: „Ametnikul on Venemaal alati õigus, aga ta on võimetu lahendama probleeme. Venemaa ametnike seas pole inimesi, kes tahaksid ja julgeksid võtta vastutust. “
Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu
Joonas Veelmaa: „Tähtis on see, et teos läheks inimesele korda. See on parim asi. Võitja nime ei mäleta järgmisel aastal keegi.“
Kui ebaoluline fakt saab põletavaks küsimuseks
Lavastuses „Fun Fact“ on näitlejad seadistanud end vagunisaatjateks, aga see, milline reis tuleb, sõltub vaatajast ja laudkonnast.
Alati aktuaalne antiik
Vanade kreeklaste ja roomlaste kultuur pole kuhugi kadunud ning võib teinekord ilmutada end ootamatutes kohtades.
Andmelühiskond. Tehisarutusest aruka mulje jätmise peidetud inimhind
Entusiasmiklantsi varjus nõuab tähelepanu inimeste ärakasutamine ja nende loodu kuritarvitamine: kummitustöö ja rikutud privaatsus.
Kas juturobot mõtleb?
Me näeme tulnukasarnaseid suuri keelemudeleid küll teavet edastamas ja saame neist aru, kuid ei mõista, mil viisil nende mõtlemine toimub.
Kuraatorituur muusika(teoste) vabaõhumuuseumis
Muusikateoste muuseum ei piirdu enam ammu siseruumidega, vaid on laienenud vabasse õhku ning hakanud oma eksponaatidega palju interaktiivsemalt ümber käima.
Keha hakkab rääkima
Maailm kui vaateaken
Marius von Mayenburg lahkab tänapäeva inimese voolavat, ebapüsivat olemust, nii identiteedi kui ka tõe suhtelisust ja pidevat muutumist.
Daniel Bergmani patukahetsus ja armastusavaldus
Elulooraamatus „Süda“ ei täida autor lugeja lootust, et annab oma vanematele andeks ja seljatab raske haiguse, küll aga liigutab armastusavaldusega emale ja tütrele.
Rohkem elavat muusikat elavatelt heliloojatelt
Klassikalises muusikas valitsevat n-ö surnute kultust ei kohta kirjanduses ega ka kunstis – põhitähelepanu on siiski tänapäeva tegijatel.
Aime ja Ulme heitsid jälle ühte
Meelis Friedenthal jätkab romaanis „Punkti ümber“ spiritualismi ja okultismi legaliseerimist eesti vaimukultuuri pärandina ja (kunsti)ajaloosündmuste seletajana.
Tartu Kunstimuuseumi vastulause Krista Piirimäe artiklile
Tartu Kunstimuuseumi programm on mitmekesine, publiku ette tuuakse nii klassikalise kunsti kui ka nüüdisautorite loomingut. Kunstnikud tegelevad aktuaalsete teemadega, mille seas on soolise ja seksuaalse identiteedi küsimused ning kehalised kogemused laiemalt. Muuseumi haridusprogramm on koostatud noorte külastajate vanust arvestades…
Kurjuse kapsel
Vägivalla südames või südamel on kaks koda: kodu ja kool. „Kurjuse“ peategelane Erik Ponti on koduvägivalla ohver, koolis aga kõva löömamees.
