Kokkuvõte Ukraina sõjast ja üleüldisest julgeolekust
Õnne ei too ennustaja nõiaköögis, vaid õigesti arvutamine.
See, mis on küsimuse all kõigis neis kriisides ja konfliktides, pandeemiates ja populismis, vaenamistes ja vandenõudes, on meie üldine suhtumine ümbritsevasse maailma.
Adam Smith kirjeldas tööstusrevolutsiooni algusaja majandust, mil selle tagajärjed ei olnud veel osalistele nähtavad.
Eesti õpilased hindavad oma üldist eluga rahulolu kõrgemalt kui OECD riikide keskmine. Nii hästi ei lähe meil koolist saadava rahulolu näitajatega.
Arusaam rohelise ülemineku vajalikkusest paistab olevat üldtunnustatud, kuid oleme selle teekonna alguses ning vaja on head plaani.
Majadesse tuleb suhtuda nagu Lego komplektidesse. Üks ja sama klots sobib vana maja parandamiseks või uue ehitamiseks.
Willemijn Wilms Floet: „Tiheasustusega linnades on siseõu rohelist ja tervislikku elustiili toetav inimmõõtmeline avalik ruum.“
See on katse ühendada arhitektuuripreemiate auhindade üleandmise õhkkond ning spontaanne poeetika, milles põimuvad ruumilised ja sõnalised impulsid.
Tänaval patseerimine ja jõuluakende vaatamine on pühadesaginas hinge kosutav tegevus, mis avab ukse intiimsesse maailma ning näitab linna teise nurga alt.
Piret Voolaid: „Kirjandusmuuseum ei vastuta ainult eesti rahva juurte ja identiteedi eest, vaid meie arhiivides on ka Eesti väikekultuuride ja hõimurahvaste materjali.“
Teatrikriitik Maris Johannes: „Kuigi Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi „Macbeth“ lõi aasta alguses kõvasti laineid, on minu selle aasta tähtlavastus Ojasoo „Vend Antigone, ema Oidipus“.“
Näitleja mängis eksistentsialistlikult: ta näitas, kuidas inimene on alati ebatäiuslik ja teda on võimatu lõpuni mõista, sealhulgas ka temal enesel.
Eesti filmiaasta 2023 tõi mitmesugust rahvusvahelist sära ja ka ühe Euroopa filmiauhinna võidu. Mis veel juhtus ja mida toob 2024?
Suurematele raputustele vaatamata paistis lõppenud filmiaasta siiski silma tugeva ning mitmekülgse toodanguga.
Harida õnnestub vaid juhul, kui keelekorraldust ei aeta segi keelekirjeldusega ja mõlemaga tegeldakse teaduslikult.
Koidula sündis ajal, mil naist ei peetud inimeseks, ent oma elu pidi ta ikkagi naisena ära elama.
Gyula Harangozó lavastatud „Pähklipureja“ on vaatamata loogikavigadele ja koreograafilisele vaesusele piisavalt vaatemänguline nii laste kaasatuses kui ka võrgutavalt visuaalses videokunstis.
Kvaliteeti kas on või ei ole, esmalt inimeses ja siis tema kirjapandud ridade ja lugude, nootide või pintslitõmmete vahel.
Meie kontserdielus on olnud suur tühimik – eesti levimuusika klassika ja sellel muusikal on rohkearvuline publik, kes naudib eestikeelset kõrgprofessionaalset loomingut samaväärses ettekandes.
„Viimane“ on sedavõrd tähendusest laetud, et lõppu on raske määratleda. Või mis tuleb pärast viimast?
Hästi räägitud lugu on hea sellepärast, et puudutab ka ühe kultuuri sisse jäädes – „Täiuslikud päevad“ on selgelt ja äratuntavalt jaapanlik – ikkagi üldinimlikku.
Rootsi kirjandusklassik ei kohkunud tagasi inimese vajakajäämiste ja ängide kirjeldamisest, kuid tõstis ühtlasi esile tema võime parandada meelt, andestada ja leppida.
Analüütilise filosoofia ja analüütilise fotograafia vahenditega saab nähtavaks teha mis tahes tagamõtted mis tahes olukordades.
Kui tahta aru saada võimu tegelikust kavatsusest kunstielu korraldamisel, ei tuleks keskenduda sellele, mida võim räägib ja lubab, vaid sellele, mida ta teeb.
Kuidas, kas ja miks saab või peaks bigbänd midagi soomeugrilikku või eestilikku esindama, jääb mõistatuseks.
Fototehnilist arsenali laiendanud kunstnikku paelub mustvalge maalilisus, pehmed üleminekud heledast tumedasse ja barokselt salapärane valgus.
Kuigi mängukannide järgi pealkirja saanud kontsert oli pigem tõsise joonega, peitus suurepärase kava alltoonides läbielatud repertuaari najal saavutatud mänglev kergus.
Mart Niineste, „Abiks someturundajale“
Vilja Kiisler, „Keelatud armastus“
Kadi-Riin Haasma, „Stig Dagerman 100“
Mihkel Muti „Liblikas, kes lendas liiga lähedale“
Anders Härmi „Allumatud kehad“
Malev Toomi juubelinäitus „Elutöö“
Linnateatri „Õhtu rannal. Valter Ojakäär 100“
Rein Raud mängufilmist „Täiuslikud päevad“
Järgmine Sirp ilmub 5. jaanuaril.