2023-52 (3974)

Teie ütlete kliimakriis, Eesti ütleb, et tegutseme

„Teie ütlete kliimakriis, Eesti ütleb, et tegutseme.“ Just nende sõnadega võttis Kaja Kallas kokku Eesti sõnumi üleilmsel kliimakonverentsil COP28. Konverentsi tulemus oli ühelt poolt ajalooline – esimest korda kolme kümnendi jooksul mainiti lõpptekstis kliimamuutuste peamist põhjust fossiilkütuseid –, teisalt täiesti ebapiisav selleks, et hoida kliimasoojenemist enam-vähem elamiskõlblikes piirides.
Eesti sõnum konverentsil…

Õllest-viinast põrand libe, kes sai väikse prääniku

Valged lumehelbed maas sillerdavad,
Jõulupuu sädelustes säravad.
Kaminas praksub ja hõõgvein maitseb hea,
Jõulurõõmu täidavad kõik meie kodu seinad.
 
Päkapikud köögis maiustusi valmistavad,
Püha öö on käes, kõik rõõmuga lustavad.
Lapsed uudishimulikult kingikotti piiluvad,
Jõuluvana kingitusi muljetavaldavaid toob.
 
Naeratused kõikjal nägudelt sillerdavad,
Jõuluhõngu vallutab kogu maa.
Pere seltsis koos olles tunneb soojust,
Jõulurahu südamesse siseneb hoobilt.
 
Las jõulutäht meid teel juhatada,
Armastust ja…
Vegankapitalism ja veganpesu  ehk Protesti kaubastamine
MTÜ Loomus korraldatud degusteerimine 22. augustil 2022 ülemaailmse taimse piima päeval Balti jaama turul.         
 Saara Mildeberg

Vegankapitalism ja veganpesu ehk Protesti kaubastamine

Detsembrikuu Müürilehes küsib Maris Pedaja: „Kas neoliberaalses majanduses on võimalik robinhoodilikult rohereformida?“1 Siinses artiklis keskendume probleemidele, millega seisab neoliberaalses ja kapitalistlikus süsteemis silmitsi veganlus. Praeguseks on veganlus liikunud järjest enam peavoolu suunas ja pigem sobitunud kui vastandunud kapitalistliku ühiskonnakorraldusega – suundumus, mille tagajärjed võivad olla vägagi problemaatilised. Mida selline normaliseerumine…
Intiimne ja avalik
Willemijn Wilms Floet on Hollandi arhitekt, kes on südamesasjaks võtnud sealse linnaehitusvõtte hofje uurimise.          
Tiina Tammet

Intiimne ja avalik

Willemijn Wilms Floet: „Tiheasustusega linnades on siseõu rohelist ja tervislikku elustiili toetav inimmõõtmeline avalik ruum.“

Võimalikud ruumid
Ruum, kust pole võimalik välja pääseda, sest ruum koosneb läbipääsudest, nii et miski ei jää ruumist välja.         
 Samyak Bothra / Unsplash

Võimalikud ruumid

See on katse ühendada arhitektuuripreemiate auhindade üleandmise õhkkond ning spontaanne poeetika, milles põimuvad ruumilised ja sõnalised impulsid.

Jõuluaknad
Jõuluaknad pajatavad linna ja selle elanike lugusid. Paljastuvad linlaste soovid, unistused ja iseloom.          
Brigitta Schneiter / Unsplash

Jõuluaknad

Tänaval patseerimine ja jõuluakende vaatamine on pühadesaginas hinge kosutav tegevus, mis avab ukse intiimsesse maailma ning näitab linna teise nurga alt.

Luulesalv – Maarja Kangro poeesid
Maarja Kangro on kirjanik ja tõlkija. Äsja jõudis tema vahendusel eesti keelde Valerio Magrelli luulekogu „Jää vait, müra!“.          
Piia Ruber

Luulesalv – Maarja Kangro poeesid

4. detsember, catania
püha barbara päev
mereväelased ja tuletõrjujad
peavad katedraalis kõnet stiihiast
paluvad pühakult eestkostet
jõudu lainete taltsutamisel
ja seda energiat mis on tulel
minchia che poeti
tublimad kui mina
mulle meenub kirikusse astudes
ikka iina aasamaa käitumisõpik 1968
heinz valgu pilt vulgaarsest naisest
kes naerab turbanis mehe üle
ja lapsest saati voolab verre
see soe eneseõnnitlus
keskklassi mõnus teadmine et see pole mina
ei…
Sõda on sünnitanud tragöödiatungi
Maris Johannes: „Suvel saavad meie näitlejatest tõelised stahhaanovlased.“        
 Maxim Tuul

Sõda on sünnitanud tragöödiatungi

Teatrikriitik Maris Johannes: „Kuigi Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi „Macbeth“ lõi aasta alguses kõvasti laineid, on minu selle aasta tähtlavastus Ojasoo „Vend Antigone, ema Oidipus“.“

Viimane eksistentsialist
Näitleja näitas inimest sellisena, nagu peaaegu mitte keegi teine ei näidanud – kirglikuna, suurena, eepilisena, traagilisena.         
Eesti Draamateater

Viimane eksistentsialist

Näitleja mängis eksistentsialistlikult: ta näitas, kuidas inimene on alati ebatäiuslik ja teda on võimatu lõpuni mõista, sealhulgas ka temal enesel.

Otse lavalt lavale
„Savvusanna sõsarates“ näevad ilmselt ka paljud erimeelsed punase rätiku asemel hoopis saunalina ega lähene filmile mitte viha, vaid vihaga.         
 Kaader filmist

Otse lavalt lavale

Eesti filmiaasta 2023 tõi mitmesugust rahvusvahelist sära ja ka ühe Euroopa filmiauhinna võidu. Mis veel juhtus ja mida toob 2024?

Kohal

Aasta otsa kirjeldasid ja mõtestasid Sirbi autorid selles veerus oma lemmikkohti ja kohalolekut. Ligi viiekümne lühimõtte pealt ei saa küll teha veatuid sotsioloogilisi üldistusi, kuid üks sai selgeks: millise joonlauaga ka ei mõõdaks, ikka jagunevad kohad kaheks. Mustadeks ja valgeteks. Välja koorus ka see, kus on eestlaste kui purueurooplaste koha…
Keelatud armastus

Keelatud armastus

Koidula sündis ajal, mil naist ei peetud inimeseks, ent oma elu pidi ta ikkagi naisena ära elama.

Visuaalselt võrgutav vaatemäng
Visuaalne vaatemäng, lisaks kaunile muusikale, on võluvahend, millega Eesti Rahvusballeti uus „Pähklipureja“ publikut võrgutab.        
 Rünno Lahesoo

Visuaalselt võrgutav vaatemäng

Gyula Harangozó lavastatud „Pähklipureja“ on vaatamata loogikavigadele ja koreograafilisele vaesusele piisavalt vaatemänguline nii laste kaasatuses kui ka võrgutavalt visuaalses videokunstis.

Mutt kirjutas ja Ole mõtles ning vana Unt lõi trummi
Ole alter ego lugemismõnu kogemas ehk Kaido Ole „Prillidega värdjas“ (2014).        
 Stanislav Stepaško

Mutt kirjutas ja Ole mõtles ning vana Unt lõi trummi

Kvaliteeti kas on või ei ole, esmalt inimeses ja siis tema kirjapandud ridade ja lugude, nootide või pintslitõmmete vahel.

Õhtu rannal Pärnus
Me ainult arvame, et teame Valter Ojakäärust kõike. Valter Ojakääru muusikat esitavad solistid Andero Ermel, Hele Kõrve ja Indrek Ojari koos VHK keelpilliorkestri ja dirigent Rasmus Puuriga.          
Siim Vahur

Õhtu rannal Pärnus

Meie kontserdielus on olnud suur tühimik – eesti levimuusika klassika ja sellel muusikal on rohkearvuline publik, kes naudib eestikeelset kõrgprofessionaalset loomingut samaväärses ettekandes.

Jutustus ümber allumatute kehade
Kui kõike, mis laval toimus, uskuda, siis väidetavalt Härm enam ise lavale ei lähe.         
 Kanuti gildi saal

Jutustus ümber allumatute kehade

„Viimane“ on sedavõrd tähendusest laetud, et lõppu on raske määratleda. Või mis tuleb pärast viimast?

Unustada ennast, et saada eneseks
Hirayama (Koji Yakusho) ei küüri lugematuid WC-potte laitmatult läikima mitte sellepärast, et on obsessiivne puhtusefriik, vaid sellepärast, et niimoodi ta uurib iseennast ja unustab iseenda.         
 Kaader filmist

Unustada ennast, et saada eneseks

Hästi räägitud lugu on hea sellepärast, et puudutab ka ühe kultuuri sisse jäädes – „Täiuslikud päevad“ on selgelt ja äratuntavalt jaapanlik – ikkagi üldinimlikku.

Stig Dagerman 100. Geeniuse pärand Rootsis ja Eestis
Stig Dagerman 1940. aastatel. Foto pärineb Gunnar Brandelli raamatu „Svensk litteratur 1870–1970“ II osast (1975).       
  Tundmatu autor / avalik omand / Wikimedia Commons

Stig Dagerman 100. Geeniuse pärand Rootsis ja Eestis

Rootsi kirjandusklassik ei kohkunud tagasi inimese vajakajäämiste ja ängide kirjeldamisest, kuid tõstis ühtlasi esile tema võime parandada meelt, andestada ja leppida.

Abiks someturundajale

Kui tahad selles sektoris olla tegija, eelista alati võõr- ja tsitaatsõna omasõnale! Sõnu „nägemus“ ja „visioon“ kasuta kindlasti järjest, näiteks „Meie nägemus ja visioon on“. Kui kirjutad suunamudijatest kui turunduskanalitest, siis kasuta väljendit „influencer turundus“, mis siis, et see on tõlkes „mõjuisik turundus“, mitte „mõjuisikuturundus“.
Unusta ära, et ülakoma kasutatakse siis, kui…
Kusagil struktuurides on kallutatud jõud

Kusagil struktuurides on kallutatud jõud

Analüütilise filosoofia ja analüütilise fotograafia vahenditega saab nähtavaks teha mis tahes tagamõtted mis tahes olukordades.

Otsides ja leides kunstielamusi talvises Pärnus
Tänavakunstnik Kryptiku Pärnu linnaruumi tänavakunstiga rikastamise eest saadud loomingupreemia asjakohasus tekitas küsimusi.          
Heiko Leesment

Otsides ja leides kunstielamusi talvises Pärnus

Kui tahta aru saada võimu tegelikust kavatsusest kunstielu korraldamisel, ei tuleks keskenduda sellele, mida võim räägib ja lubab, vaid sellele, mida ta teeb.

Kõikteadja naeratus ja teised portreed albumis ning näitusel
Jaan Kaplinski tuhisemas ülikooli peahoonest mööda, peas maamehe soni ja näol heatahtlikult optimistlik kõikteadja naeratus.          
Malev Toom

Kõikteadja naeratus ja teised portreed albumis ning näitusel

Fototehnilist arsenali laiendanud kunstnikku paelub mustvalge maalilisus, pehmed üleminekud heledast tumedasse ja barokselt salapärane valgus.

Mängeldes keerukast kergeks
Collegium Musicale ja Raschèri saksofonikvartett on niigi suurepärasel tasemel, ent kordamööda etteastete ajal teineteise kuulamine mõjus neile otsekui võimestav-innustav tegur.         
 Aron Urb

Mängeldes keerukast kergeks

Kuigi mängukannide järgi pealkirja saanud kontsert oli pigem tõsise joonega, peitus suurepärase kava alltoonides läbielatud repertuaari najal saavutatud mänglev kergus.

Sirp