Maarja Kangro: „Kompromissitult õiglane tõlkija peaks vist püüdma vahendada selliseid autoreid, kes on teenimatult püünelt kõrvale jäetud, aga neid ei pruugi ma ju osata üles leida.“
Parlament ei ole rahvusooperiga algusest peale siirast mängu mänginud.
Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2023
„Ainult puudutused on“ sai selge ja tark: selle ehe loomulikkus ja väline lihtsus kasvavad üle imetlusväärseks läbimõelduseks ja sügavuseks.
Liis Nimik: „Ma tahan ainult dokfilmi teha ja dokis avastada lavastamise ja juhuse omavahelist suhet. Pole mõtet filmi teha, kui sa tead algusest peale, mida sa teed.“
Ülevaade Martin Scorsese käekirjast ja meetoditest Ameerika suurmeistri oktoobrikuise retrospektiivi eel.
USA vokaalansambli Ekmeles esinemist Tallinnas võib kindlasti pidada üheks Eesti selle aasta muusikaelu tippsündmuseks.
Tsirkuseartist Lizeth Wolk: „Nüüdistsirkuses tulevad vanad trikid tagasi uue lainena, aga täiesti teisenenud tähendusväljaga.“
Lavastusest „Tramm nimega Iha“ saab osa kooliõpilane, kel see on esmakokkupuude Tennessee Williamsiga, aga alles on ka kõik vihjed sellele, kes tahab nautida kirjaniku kujundiaparatuuri.
Võrreldes Ukraina väljapanekuga on seekordne festival taseme poolest ehk ebaühtlasem, kuid lähenemisnurkade ja tõlgenduskihtide poolest kindlasti rikkalikum.
Sõja lõpuga ei lõppenud baltisakslaste võitlused, vaid algas uus – olelusvõitlus, kohanemine uue riigikorraga, uue staatusega ühiskonnas, uute elatusvahenditega ja nii mõnelgi juhul uuel kodumaal.
Kas Veebruarirevolutsiooni ideaalideks polnud mitte demokraatlikud vabadused, mis sõja oludes ka verinoores Eesti Vabariigis paratamatult ohvriks toodi?
Tehisliha ei paku alternatiivi ekspluateerivale suhtele inimeste ja loomade vahel ega aita lahendada toidu tootmises ja tarbimises peituvaid sotsiaalse ebavõrdsuse probleeme.
Süvenevas andmenäljas tuleb „innovatsiooni“ eestvedajate ja toetajate sõnavõttudesse suhtuda kriitiliselt ja pöörata märkimisväärselt enam tähelepanu tegevuse olemusele.
Kalduvus kasutada nutitelefonis internetti liiga palju on teadlaste jätkuv uurimisobjekt ning ühiskonna mureteema, eriti laste ja noorte puhul.
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
Oli kõigiti arukas jaotada Eduard Tubina sümfooniate esitus kahe orkestri vahel nimme nii, et seitsmes jäi Vanemuise tsipa väiksemale ning kaheksas arvukamale ERSO-le.
Eesti Rahvusmeeskoorist on saanud Dmitri Šostakovitši kolmeteistkümnenda sümfoonia „Babõn Jar“ esitustel üks nõutumaid kollektiive, nagu tõestab esinemiskalender.
Mirjam Kalamees on Haki galeriisse loonud reeglitest vabad arhitektuurilised kompositsioonid, mis tekitavad vaatajas värskendava konflikti.
Puhtesteetilises üldplaanis on väljapanek laitmatu, kuid puudu jääb ajastu tunnetamisest ja ideoloogia varjude esiletoomisest.
Iseärasused, millega Adolf von Harnack põhjustas rahulolematust, tulenesid vaimsest üldsuundumusest, mille võtavad kokku kolm märksõna: „progress“, „teadus“ ja „inimsus“.
Kindlasti on Hans-Gunter Lockil kusagil lauasahtlis kaustik või arvutis fail, kus on täpselt kirjas, kuidas helide kunstiks moondamine käib ja millest see koosneb.
Agnes von Zahn-Harnacki „Adolf von Harnack“
Hans-Gunter Locki autorikontsert EMTA sarjas „Academia aeterna“
Eesti Rahvusmeeskoori kontserdireis Saksamaal
näitus „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel“
Mirjam Kalamehe näitus „Tartu muudab vormi. Hommage Arnold Matteusele“
Kaja Kann, „Too tants. Institutsioon“
Esiküljel Maarja Kangro. Foto Piia Ruber