2023-36 (3959)

Maal, linnas, tänaval või majas

Maal, linnas, tänaval või majas

Veljo Kaasik: „Mina tegin enamiku töid üksi ega jaganud kellegagi autorsust. Nüüd on arhitektide meeskond nii suur, et ei mahu vanasse Läti bussigi.“

Vähem mulli, rohkem kino!

Sellel, kas kinoketi Apollo ostutehing Coca-Cola Plaza omandamiseks jääb jõusse või mitte* on loomulikult mõju kohalikule filmimaastikule, aga mõnes aspektis muutuks müügi tagasipööramisega vähem, kui me kahjuks sooviksime.
Olgem ausad, pole eriti vahet, mis järjekorras näitab täpselt samu kommertsfilme praegu Apollo, Cinamon või Viljandisse taanduma löödud Forum Cinemas. Selle kõrval on…

Turvaline linnaruum

Hiljaaegu jäi silma Delfi video Tallinna ööelu nõuniku Natalie Metsa ja aselinnapea Madle Lippusega. Nad käisid väidetavalt naistele kõige ebaturvalisemaks peetavateks kohtades – Snelli tiigi ääres, Vana-Viru tänaval, Balti jaama tunnelis jne.1 Oleks tahtnud teada, kas valiku aluseks oli statistika või ajakirjaniku tunne, et need paigad on ebaturvalised. Millised on…
NOËPproblem
NOËP ehk Andres Kõpper on nüüdsest välja võidelnud täieliku loomevabaduse ja edaspidi võib ta teha ükspuha mida.      
Andrei Ozdoba

NOËPproblem

Staadion on nagu suur ostukäru: mida suurem ta on, seda rohkem paneb inimene sinna kaupu. Müüakse suurt formaati ja selle tõmbejõud on suurem.

Parem elu ilma meheta kui mees ilma armastuseta

Parem elu ilma meheta kui mees ilma armastuseta

Kui islamikriitika kõrvale jätta, on Shahrnush Parsipuri „Meesteta naised“ hõlpsasti üle kantav igasse ühiskonda, see on väga feministlikult loetav romaan.

Kuldsed naised ja teine pilk
Marje Taska (1955). Mütoloogiline maastik II. 1986. Serigraafia. Eesti Kunstimuuseum     
Stanislav Stepaško

Kuldsed naised ja teine pilk

Naisgraafikute väljapanekuga „Läbi su silmaterade musta kuru“ näidatakse, kui oluline ja kuldne on olnud ja on naine kultuuris ja elus.

Kas unustame Venemaa?
Marco Layera lavastuses „Karistamatuse oaas“ (Tšiili) näidatakse publikule kollektiivset riiklikku tapamasinat, kus masinaosade (s.t näitlejate) tantsulises liikumises ja ka näoilmes on kadunud igasugune inimnäolisus.

Kas unustame Venemaa?

Vabaduse festivali keskmes oli kaks põletavat teemat: ajaloo, keele ja kultuuri sunnitud unustamine ehk mankurtlus ning riigi surve üksikisikule, sellest tingitud valikud ja vastupanuvormid.

Ebakõlaline harmoonia
Hetkiti tegelased elustuvad rollina. Neid hetki on nii Jan Uuspõllu (Aleksandr) kui ka Peeter Tammearu (Ivanov) mängus.     
 Siim Vahur

Ebakõlaline harmoonia

„Dissonantsete“ lavastusosised järgivad selget loogikat ja moodustavad korraliku terviku, aga seejuures mõjub lavastus kuidagi vormistatuna, kiretult.

Harjutused iseseisvaks eluks
Noorpaar Liisa (Steffi Pähn) ja Taavi (Märt Pius) ning rahatarkuse õppetunnid.       
Kaader filmist

Harjutused iseseisvaks eluks

Filmiga „Vaba raha“ ei üritata hüpata üle oma varju ega häbeneta igati ajakohast lugu, mis räägib inimestest, keda võib igaüks tõenäoliselt homme tänaval kohata.

Lilled viinapitsis
Seaküla Simson teeb kunsti, käib Stepanjani juures, mängib sõda, paneb tina, allub, mässab ja lepib naisega, aga film räägib kokkuvõttes õnneks lõpuks ikkagi kunstnikust.       
Kaader filmist

Lilled viinapitsis

Tugev peategelane, rahulik, vahest lausa majesteetlik kaameratöö ning hüpnotiseeriv muusika teevad „Põrgu katlakütja“ filmiks, mida soovitada.

Kestlik eluviis on uskumise küsimus
Mis oleks, kui iga inimene teadvustaks pisimagi otsustuse hetkel, et ta on loodu(se) osa: see on tema keskkond, piirid.     
 Arne Ader / loodusemees.ee

Kestlik eluviis on uskumise küsimus

Isegi kui ökokriisi ohjeldamine tundub Sisyphose rahnu veeretamisena, tuleb seda teha, sest muidu ei saa ilma tähendusetusse libisemata olla inimene.

Argidialektika XX. Ajalugu*
Banksy. The Gleaners. 2009, õli, lõuend.      
 GualdimG / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Argidialektika XX. Ajalugu*

Minevikku kujutledes või kujutades pöördume tagasi varem olnu poole, teise aja poole, kus olid mingil määral teistsugused asjad, teistsugused toimijad ning teistsugused suhted toimijate vahel ning toimijatel asjade ja oma ümbrusega. Minevik meenutab ennast meile juba meie ümber leiduvate asjade, hoonete, kujundatud maastikega. Kui ma istun raamatukogutoas, siis enamik mulle…
Rännud ajas ja ruumis 
Tyyne Kristin Vaikla
Erakogu

Rännud ajas ja ruumis 

Lapsepõlvekohad on nagu täistuubitud sahtlid, kindlam on neid mitte avada, mitte sobrada kogunenud kihistustes.  
Esimesed eluaastad elasin Tallinna südalinna stalinovkas, seejärel kasvasin Pelguranna hruštšovkas, pisteliselt pendeldasin ka vanavanemate kodude Tartu Tähtvere ja Kärdla aedlinna vahet. Sõitsin Tõnismäele Herbert Johansoni funktsionalistlikku koolimajja Mustamäe modernistlikust miljööst. Kõigest sellest on tõukunud minu varajane maailmapilt…
Kaanetekst

Kaanetekst

Laura Fiski luulekogu „Puid puudutada“

Kui kunstinäitus avab ukse inimese ja aja hinge

Naisgraafikute grupinäitus Kumus kutsub vaatajat end avama ja kogema maailma suhete ja suhtes olemiste kaudu.

Naisgraafikute grupinäitus „Läbi su silmaterade musta kuru“ Kumus kuni 5. XI. Kuraatorid Maria Arusoo, Eha Komissarov ja Eda Tuulberg, kujundajad Edith Karlson ja Maria Luiga, kunstnikud Concordia Klar (1938–2004), Silvi Liiva (1941), Marju Mutsu (1941–1980),…
Manada uut ja vana
Šamaanina trummeldav Tõnu Kaljuste juhatamas Veljo Tormise „Raua needmist“ Rasmus Puuri seades.       
Rene Jakobson

Manada uut ja vana

Tõnu Kaljuste tõestas kontserdiga kindlalt, et uus võibki olla taasleitud vana ning et seitse kümnendit on dirigendi kohta vaid jõuline keskiga.

Hea huumorimeelega ettevõtmine

Alati ei pea võtma eesmärgiks olla tapvalt lahe, et kivinäoga karmi sotsiaalkriitilist kunsti lajatada, vahel võib seda ka itsitades teha.

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu suvenäitus Tallinna Kunstihoone galeriis
Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit (ENKKL) loodi 2022. aasta kevadel sooviga pakkuda platvormi värske lähenemisega, kuid vähese tunnustusega…
Moraalne kompass olgu paigas
Tallinna kammermuusika festivali lõppkontserdil anti üle PLMFi noore muusiku preemia metsosopran Sandra Laagusele (keskel, fotol koos Tunne ja Mari-Ann Kelamiga).      
 PLMF

Moraalne kompass olgu paigas

Vahetevahel oli kahju, et ei saanud mõnda interpreeti või koosseisu pikemalt kuulata, kuna mitu kava oli üles ehitatud üsna galakontserdilikult.

Sirp