2023-07-08 (3930-3931)

Vali nutt, liiga palju veini, rähn ja paar unenägu
Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki lühianimatsioon „Eeva“ läheb kahekümne kandidaadi hulgas püüdma tänavuse Berliini filmifestivali parima lühifilmi tiitlit.     
Piia Ruber

Vali nutt, liiga palju veini, rähn ja paar unenägu

Morten Tšinakov: „„Eeva“ puhul otsustasime täiesti teadlikult, et paneme end visuaali asjus tõsiselt proovile, ning mõtlesime väga pikalt disaini peale.“

Eesti õpetajate 5G

2022. aastal oli üks Eesti nooremaid tegevõpetajaid 21aastane Anette, vanim aga 84aastane Sirje.* Sirje sündis aastal 1938, Anette 2001 – nende kahe õpetaja sünnidaatumite vahele jääb täpselt 63 aastat. Sinna vahele mahub Teine maailmasõda, Eesti iseseisvuse taastamine, ülemaailmse interneti kasutusele­võtt ja palju muudki. Kõige huvitavam erinevus võiks aga olla Sirje…

Jätaks õige need kastid …

Viimasel ajal on populaarsust kogunud üllatusliku kooslusega grupinäitused: vanad kunstnikud kõrvuti verinoortega, tarbekunstnikud kujutavate kunstnikega (kui kasutada ajast ja arust sõnavara), meediumide süntees. Mõnikord tundub, et sellest on moeasi saanud. Iseenesest ei ole see mitte midagi laiduväärset, otse vastupidi, sest kuraatoriprojekt on kuraatori taktikepi all sündinud näitus, millega kuraatori sõnum…
Kollaaž-portree Anne Ermist
„Anne Erm õpetab igas olukorras nägema võimalusi,“ ütleb Madli-Liis Parts. „Tema üks tugevaid külgi on olnud võime panna ka teisi uskuma oma suurtesse unistustesse,“ lisab Minnakaisa Kuivalainen.    
Stina Kase / Viru Keskus

Kollaaž-portree Anne Ermist

Immo Mihkelson: „Anne fenomenaalne jõud on kestnud raugematult aastakümneid. Ikka on mingid tõusud ja mõõnad, aga mitte Annel – tema on kogu aeg rühkinud meeletu jõuga edasi.“

Vaikuse valgus ja armastav naeratus
Lembit Petersoni lavastuste nimekirjas korduvad autoritena sihikindla(ma)lt Molière, Shakespeare, Calderón, Võrõpajev.   
 Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Vaikuse valgus ja armastav naeratus

Lembit Petersoni eluteel ja -töös on väga oluline õpetajaamet (loe: kutsumus), mitte üksnes koolmeistri ja õppejõuna, vaid ka lavastajana ja isiksusena.

Rahvusvaheline laureaat Priit Pärn
Priit Pärn: teadaolevalt ainus inimkonna esindaja, kes on saanud nii Oskar Lutsu nimelise huumoripreemia (1989) kui ka Eesti vanima ja auväärseima kunstipreemia, Kristjan Raua nimelise preemia (2002).    
 Piia Ruber

Rahvusvaheline laureaat Priit Pärn

Kõigepealt tuli Priit Pärn Tapalt. Siis tuli ta Tartu ülikooli bioloogia erialalt. Siis tuli ta kaskadööriks legendaarse nn mõõga ja mantli filmi „Viimne reliikvia“1 juurde (tegelaskujuks nimetu Mässaja). Siis mingil hetkel tuli tal karikaturistina trükiajakirjanduses silma paistmine aina paremini välja. Siis tuli ta Rein Raamatu kutsel Tallinnfilmi joonisfilmiosakonda tüübikunstnikuks. Seejärel…
Mees nagu arstiteaduse orkester
Mihkel Zilmer, snd 15. XII 1948, Tartu ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut, meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor, biokeemia osakonna juhataja    
 Andres Tennus

Mees nagu arstiteaduse orkester

Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023
ELUTÖÖPREEMIAD (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1))
Valgamaa poisist Mihkel Zilmerist on kujunenud mees nagu arstiteaduse orkester. Tema võime koondada eesliiniteadust ühes haruldase koostöö­oskuse, sõnaseadmise selguse ja innustava tegutsemisega on andnud tulemuseks nii arvukaid patente, häid õpikuid, palju populaarteaduslikke kirjutisi…
Monumendid keele rikkusele
Asta Õim, snd 27. XI 1943, Eesti kirjandusmuuseum, keeleteadlane, foklorist    
 Alar Madisson

Monumendid keele rikkusele

Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023
ELUTÖÖPREEMIA (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1))
Asta Õimus põimuvad keeleteadlase erakordne pühendumus ning eesti keele uuringute korraldaja süsteemsus ja vastutustunne. Tema panus eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisse läbi aegade koosneb nii keeleuuringute juhi tööst kui ka tervest müriaadist keelevara…

Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad

Ene Üleoja – helikunsti sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest  
„Ene on koolitanud hulga muusikaõpetajaid ja koorijuhte, osalenud paljudes žüriides ja andnud nõu kõigile, kes tema poole mure või küsimusega pöördunud. On hea teada, et Ene Üleoja terav kõrv kuulab senini tulevaste muusikaõpetajate esinemisi eksamitel.“  
Jubilate! Ene Üleoja…
Oma eriala fänn
Kersti Lootus: „Väliruum peab harima, toetama loovust ja õpetamist.“    
Tarvo Tammeoks

Oma eriala fänn

Eesti maastikuarhitektuuri grand old lady Kersti Lootus pälvis hiljuti kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia.

Probleeme Eesti vanema maalikunsti ümber. Ääremärkusi I
Lillehammeri kunstimuuseumi Konrad Mäe näitust „Konrad Mägi. Eesti maalikunsti suurkuju“ reklaamitakse kunstniku „Norra tütarlapse portreega“ (1909). Näitus on avatud 2. aprillini.    
Eero Epner

Probleeme Eesti vanema maalikunsti ümber. Ääremärkusi I

Eesti vanema maalikunsti sisuline põimimine Euroopa publiku teadvusse ei tohiks olla kultuurilooline amüsantne meelelahutus, vaid laiapõhjalise riikliku strateegia osa.

Jaan Krossi ja Tiit Pagu kummaline juhtum
Jaan Kross 1938. aastal    
Perekonna arhiiv

Jaan Krossi ja Tiit Pagu kummaline juhtum

Oli kord aastal 1940 üks kodanlikust kihist pärit noormees, kes armus töölisneiusse ja püüdis tema elutundega kohaneda.

„Tiit Pagu“ ideeline külg
Jaan Krossi lõpetamata jäänud värssromaani „Tiit Pagu“ lavastus Jaak Printsi käe all ja EMTA lavakunstikooli õpilaste esituses on kultuurikoridorides esile kutsunud elavaid vaidlusi.    
 Siim Vahur

„Tiit Pagu“ ideeline külg

Sotsialismi puhul on alati oluline süüvida sellesse, kuivõrd püüab selle ideoloogia vahendusel oma huve realiseerida hoopis mingi poliitiline jõud.

Zenoni vähem tuntud apooria ühest protsendist ja SKTst  ehk Ülevaade teadusega seotud valimislubadustest
Eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimiste eel oli teaduse ja kõrghariduse valdkonnas kõike muud enda varju jättev teema teaduse rahastamise tõstmine ühe protsendini SKTst. Kuigi 2018. aasta lõpus see kokku lepiti, ei ole teaduse rahastamine riigieelarvest tegelikult siiani ühe protsendini jõudnud ega jõuagi lähiaastatel.  
  Jaak Kikas

Zenoni vähem tuntud apooria ühest protsendist ja SKTst ehk Ülevaade teadusega seotud valimislubadustest

Teadlased on ikka üks usaldav punt. Eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimiste eel oli teaduse ja kõrghariduse valdkonnas kõike muud enda varju jättev teema teaduse rahastamise tõstmine ühe protsendini SKTst. See teema kippus lausa valdkonna piire ületama. Õigupoolest oli seesama protsenditeema juba 2015. aasta valimistel erakondade lubadustes läbivalt sees,1 kuna strateegiadokumendis…
Versailles’st Liivimaale
Élisabeth Vigée-Le Brun. Autoportree tütrega. Õli, lõuend, 1789. Louvre’i muuseum.    

Versailles’st Liivimaale

Élisabeth Vigée-Le Brun mitte ainult ei reisinud läbi Eesti, vaid oli vaimustuses siinsetest inimestest ja jäädvustas siinset maastikku.

Kiviõli. Siidisuka piirkond – Vargaküla – Rubljovka. Ehitajate 3
Vivian Päll

Kiviõli. Siidisuka piirkond – Vargaküla – Rubljovka. Ehitajate 3

… Kiviõlist kui trööstitust ja lagunevast linnast on räägitud palju. Raudteest põhja poole jääv sotsgorod (sotsialistlik linnak) suures osas selleks ongi. Ent on ka teine Kiviõli – raudteest lõuna pool. Sinna kerkisid 1930ndatel mõned moodsad majad. Neis elas AS Eesti Kiviõli juhtkond. Nende prouad käisid siidisukis. Rahvas hakkas ala kutsuma…
Kuressaare krutskid
Kuressaare sees on peidus veel mitu Kuressaaret. Tänavapiknik 3. IX 2022.       
 Margus Muld / ERR / Scanpix

Kuressaare krutskid

Eesti üks kõige suurlinlikumaid peatänavaid, kunagiste sakste kodadest ääristatud ja tänapäeva sakste lemmikrestoranidega pikitud allee, suubumas soliidsesse lossiparki. Linnus, üks Ida-Euroopa uhkemaid, mis ajaloo vintsutustes alati püsti jäänud, praegu võõrustamas korralikku ajaloomuuseumi. Kõrgkooli kolledž, populaarne ametikool, äge vabakontor, kaks kino ja teater, seitse spaad … Pole üldse nii vähe ühe pisikese…

Pikk mees pikal teel Mati Põldre 23. X 1936 – 7. II 2023

1983. aasta. Olen Eesti Telefilmis operaatori assistendina töötanud juba peaaegu aasta otsa. Üheksateistkümnese poisi jaoks piisavalt kaua, et olla saanud maailmatargaks. Külge on siginenud Telefilmi assistentide hulgas levinud maneer, kõneviis, käitumine ja hoiak. Ei tea, kust see tuleb? Aga küljes ta on ja lahti ei saa. Väljas on kesksuvi, rannas…
Liiga ilus, et olla tõsi
Pianist Sten Heinoja mängis ERSO ees tundlikult, delikaatselt ja hea vormitundega, tema interpretatsioonis on palju mängurõõmu, õhulisust ja kergust.    
 Tiit Mõtus

Liiga ilus, et olla tõsi

Mis teeb näiteks Mozarti muusika nii elavaks, nii kõnetavaks, nii tänapäevaseks, ehkki selle loomisest on möödas sajandeid? Seal on intriig.

Haaremi haare balletilaval
Estonia „Korsaari“ lugu, mis tugineb George Byroni poeemile, hõlmab röövimist, mõrva, laevahukku ja õnneliku lõpuga armastuslugu. Medora – Anna Roberta, Conrad – William Newton, ori Ali – Leonardo Celegato.    
Rünno Lahesoo

Haaremi haare balletilaval

2022. aasta tõi meie balletilavadele kaks tähelepanuväärset idamaa eksootikaga balletti: kevadhooajal esietendus Vanemuises „Šahrazad“ ja sügishooajal Estonias „Korsaar“.

Riigi kultuuri aastapreemiad

Heli Allik – Jonathan Littelli romaani „Eumeniidid“ tõlkimine prantsuse keelest eesti keelde
Jan Kaus, Sõda ja sisikond. – Sirp 4. XI 2022
 
Maria Faust – 2022. aasta loominguline tegevus
Maria Mölder, Jõulud olevatki mõeldud Eesti jaoks, ju käib asja juurde ka „Jõulu­jazz“. – Sirp 3. I 2023.
Malle Maltis, Maria Fausti nimeline filtreerimismasin. –…
Kerge eine

Kerge eine

Olgu teema kui tahes terav ja ideoloogiliselt kaalukas, Ave Taaveti karikatuurid mõjuvad ikka ühtviisi armsalt.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2022

PROOSA
Mehis Heinsaar, „Kadunud hõim“ (Menu)
Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“ (Postimees)
Lilli Luuk, „Kolhoosi miss“ (Saadjärve Kunstikeskus)
Carolina Pihelgas, „Vaadates ööd“ (Kaksikhammas)
Piret Raud, „Nimepanija“ (Tänapäev)
Tõnis Tootsen, „Ahvide pasteet“ (Kaarnakivi Selts)
 
LUULE
Berit Kaschan, „Täna piisab vähesest“ (Puänt)
Igor Kotjuh, „Sireenid ja sähvatused“ (Kite)
Maarja-Liis Mölder, „Meesinine“ (Vihmakass ja Kakerdaja)
Triin Paja, „Jõe matmine“ (Verb)
Jürgen Rooste, „Loimurite laul.…

Eesti Kultuurkapitali peapreemiad

Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad
Küüditatud sakslase päevik
Georg Heitmanni kohta koostatud kartoteegikaart KGB originaalkartoteegist

Küüditatud sakslase päevik

Raamatut „Surm peab ootama“ ei söandaks soovitada öökapilugemiseks. Selle tulemusena võib juhtuda, et uni peab ootama.

Gavin Bryarsi muusika ei ole mind kunagi alt vedanud

Gavin Bryarsil, keda on alati tõmmanud põhjamaiste kultuuride poole, on Eestiga pikaajaline side: 2006. aastal sai alguse tema koostöö Eesti Rahvusmeeskooriga.

Eesti Kontserdi sarja „Avasta! Helilooja“ kontsert „Gavin Bryars 80“ 12. II Estonia kontserdisaalis. Eesti Rahvusmeeskoor, Pärnu Linnaorkester, Siret Lust (kontrabass), dirigent Mikk Üleoja. Kavas Gavin Bryarsi teosed.
Olen olnud mõned…

Riiklikud teaduse aastapreemiad

Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023
Aastatel 2019–2022 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.
Püüdes mõista gravitatsiooni
Tomi Sebastian Koivisto, snd 1977, Tartu ülikool, füüsika instituut, teoreetilise füüsika kaasprofessor
Luca Marzola, snd 1983, keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, teadur
Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Füüsika metageomeetriline alus“ eest
Looduse saladused on…
Ajalooline hetk
Kontserdil „Guiding Light IV“ puudus selge ruumihierarhia publiku ja esinejate vahel: mõlemad olid samal tasapinnal, teineteisele lähedal ning seega osalesid kõik hängimises.

Ajalooline hetk

Ütlemata lootustandev oli näha kolmest mehest ja ühest naisest koosnevat ansamblit, mis on soolises väljenduses niivõrd neutraalne.

Agul ahvatleb ja petab
Albert Kesner. Talvemaastik. Õli, lõuend, 1929.   
 Tartu Kunstimuuseum

Agul ahvatleb ja petab

Näituse tegijate unistus teha põhjalik näitus on jäänud justkui poolele teele: otsad on kokku sõlmimata. Tõsi, nii jätab see aguliuksed ja -aknad tulevikku avatuks, ammendamatuks.

Sirp