Emakeelne monograafia Saksa ordu ajaloost: ometi kord
Saksa ordu Liivimaa haru loo kaudu on Eesti ajalugu asetatud Euroopa ja siitkaudu maailma üldajaloo tervikpilti.
Eksperimenteerimise koht, aina uuenev kasvulava
Paide teatri kunstiline juht Mariliis Peterson: „Praegune eesmärk on üks-kaks uuslavastust aastas, mida pole nii väikese meeskonna kohta üldsegi vähe.“
Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade põhjus
Vesi on ressurss, mille enda kätte saamiseks ollakse valmis paljuks ja mille käigus ammendatakse suurel kiirusel tervete piirkondade põhjaveevarud.
Merepõhjas on peidus ajalugu
Anna Arnberg: „Läänemerel on reisitud, jahti ja sõdu peetud. Seda ajalugu peegeldab see, mis on peidus pinna all.“
Sootundlikus linnas puuduvad roosad kõnniteed
Eva Kail: „Me ei saa ruumiga ette kirjutada, kes peseb pesu, kes toob lapse lasteaiast. Tuleb luua tingimused, et pesu saaks pesta mugavalt ning liikuda ilma autota.“
Töö ja elu maal
Eesti iseseisvuse taastamise järgselt maapiirkondi tabanud ehitamise ja arendamise mahajäämuselt tuleb suunduda tasakaalustatud ja kestliku asustuse kursile.
Igatsus harituse järele kõrgkooli helisevate seinte vahel
ehk Kuidas teha ühiskonda peegeldavat kunsti, kui puudub akadeemiline üldharidus ja eruditsioon
Materiaalsuse serval
Maria Erikson: „Litograafia on sundinud mind aega maha võtma. Ei saa teha kõike korraga. See on lugupidamine parajasti töös oleva materjali ja vahendite vastu.“
Tööstuskunstnikud rambivalgusse
Raili Keiv: „Head disaini ei viska keegi ära. Sellel on elav järelturg, millele osutavad ka ühismeedias tegutsevad Tallinna Ehituskeraamikatehase ja Tarbeklaasi toodangu kogujad.“
Karepa
Kuna palutakse olla isiklik, siis vastus on ka isiklik: „oma kohaks” võin…
Kas sinu naaber tuleb sulle appi, kui sul tõesti abi on vaja?
Too tants. Ettevalmistus
Helju Kaal 6. III 1930 – 19. I 2023
Imavere asula
Tänapäevased tehased ja tänapäevane külaarhitektuur võiksid kaasa tuua maaelu metamorfoosi, nii et see ei seostuks poriste teede, vaesuse, varastamise, alkoholismi ja elu lootusetusega*, vaid konkurentsivõimelise palga, karjäärivõimaluse ning atraktiivse…
Õhulossi eksinud „Revident“
Markus Helmut Ilvese lavastuse tugevaim külg on näitlejate töö, tervik ja kooskõla. Vaataja lahkub ülendatuna, kuigi on näinud inimloomuse tumedat ja vastikut poolt mitu tundi jutti.
Alandlik Fassbinder
François Ozon kasutab „Peter von Kantis“ samu detaile, mis Fassbinder „Petra von Kantis“, astub aga sammu leppimise ja alandlikkuse suunas. See oli Fassbinderile võõras.
Kvantfüüsikast kiudpilvedeni
Jonathan Harvey teosed on tuntud nõudlikkuse poolest, mida eeldatakse ennekõike mängijatelt. Õnnestunud ettekande puhul ei tohiks publik pingutusi märgata. Ega märganudki.
Valiku klaustrofoobia
„Vivaarium“ on eksperiment, kus kombineeritakse lavastuslikke võtteid, erisuguseid tehnoloogiaid ja algoritme, mitte niivõrd teatrilavastus.
Viive Ernesaks 27. III 1931 – 19. I 2023
Riina Roose: „Viive oli kuni viimse viivuni vitaalne. Ikka oli tal huvi elu vastu, alati oli tal lugemiseks käsil mingi huvitav raamat, mida soovitada sõpradele, mille üle arutleda. Ise on ta ütelnud, et teda on elus edasi viinud uudishimu.…
Puhastatud pilk
Noored kunstnikud on lootusrikkalt pööranud pilgu elementidele nagu õhk, vesi, tuli ja maa ning kujundanud neist viienda elemendi – armastuse.
Tennise keel
Eelistame mitte mõelda šokeerivalt arulagedatele ja primitiivsetele kommentaaridele, mida sportlased võistlusjärgsetes intervjuudes kuuldavale toovad.
Sisalik ja silikoon
Ilu ja õõva võib kujutada kümnel viisil, Loora Kaubi on selle peegeldamiseks valinud looduse ja see mõjub iseenesestmõistetavana.
Kes on Lilli Luuk?
Kirjanduse üks ülesandeid on tuletada meelde, mida me ei taha, leiab Lilli Luuk. „Halb kipub ju kergesti ununema, hea jääb meelde – odav limonaad ja tasuta hambaarst. Võin küll olla see, kes halba meelde tuletab.“
Korrastamine või ärakoristamine?
Nüüd on valus lugeda, et „rahandusministeerium soovitab raskustes valdadel korrastada kooli-, muuseumide, raamatukogude…
Eesti kirjandus põhikooli õppekavas
Kui rääkida eesti kirjandusest, meenuvad paljudele esimestena Tammsaare ja Vilde, võib-olla ka Kivirähk ja veel mõni tänapäevane autor, siis aga tõmbab nii mõnigi nina kirtsu: „Eesti kirjandust ma küll ei loe, see on ju nii…
Loomingu uks
Kuigi Looming saab aprillis saja-aastaseks, on see ajakiri ennekõike uks (kirjanduse) tulevikku.
Sinine rohelisel
Mia Hansen-Løve: „Püüan teha kaht asja korraga: näidata tegelikku elu ja otsida üles ka selle, mis teeb elu elamisväärseks.“
Dokumentalistika tolm ja raha aastal 2022
Dokimaailma uus reaalsus: aastane festivali- ja kinolevi- ning seejärel telekanaliring on täielikult unustatud eilne maailm.
Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!
Kui mõni lätlane peaks kunagi paluma öelda midagi eesti keeles, siis saab eestlane teda üllatada nii mõnegi Contra veidravõitu läti-eesti-läti sõnaraamatust pärit sõnaga.
Sametised sõnad, sügav sisu
Lilli Luugi teosed lõikavad luust ja lihast läbi. Neid tuleb lugeda vähemasti kaks korda. Alles teisel ja kolmandal lugemisel avaneb lausestuse tegelik jõud, detailide täpsus ja psühholoogiline kandvus.
Mõlgutusi sõjaaja ajakirjanduskeelest
Piirolukorras väljendatakse end nagunii vabamalt ja julgemalt kui tavaks. Seepärast vajab liiasus ennemini tasakaalustamist kui tagant õhutamist.
