2022-46 (3918)
Maaülikool saab uue rektori – professor Ülle Jaakma
Ülle Jaakma: „Eelmise rektori kingad on küll suured, aga muutuvas maailmas peab edasi liikuma …“
Punahing paelaga kaelas
Kui kunagised NLKP liikmed kõlbavad riigikokku, siis miks ei kõlba viisnurgad linnaruumi?
Läti ja läti keel
Lätis on ligi 1,9 miljonit elanikku, kellest 63 protsenti on lätlased. Suurim rahvusvähemus on venelased (24% elanikkonnast), kuid…
Silmad kinni jalgpalli-MMi vaadates
Tõlkimise raudreeglitest
Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.
Eesti ja läti tõlkijate seminar
Kui inglise keele oskajaid leidub iga nurga peal, siis läti ja eesti keele oskajaid tuleb tikutulega otsida. Tegelikult on mõlema keele kõnelejaid palju.
Läti edusammudest läänemeresoome maana
Üha enam mõistetakse, et tänapäeva läti rahva kujunemisel on liivlastel olnud märkimisväärne osa, mille uurimist peab riik toetama ja väärtustama.
Inimese eluruumi ajalisest ja ruumilisest mõõtmest
Arengu- ehk ajaimmuunsetes ühiskondades domineerib veendumus, et kõige tähtsam on kontroll materiaalsete ressursside üle, mis saadakse sõjalise jõu ja territoriaalsete vallutuste abil.
Ees ootab surematus ja elu tähtedel
Kaku ei ole küllaldaselt kaasanud humanitaarset arutlust. Ta kirjutab asjast, kuid vähe või õigemini juhuslikult sellest, mis asja ümbritseb ja sellele tähenduse annab.
„Ilma objektil töötamata … see on ikka jama“
Kaur Alttoa: „1970. aastatel oli nii, et arheoloogid uurisid kultuurkihti ja ega neid müürid ei huvitanud, arhitektuuriuurijad aga viskasid mulla ja kultuurkihi välja ja hakkasid siis müüre lugema.“
Saladuse kaudu selguseni
Krzysztof Zanussi: „Vaimsus on ilmselt midagi sellist, kui lastakse endale ligi mõte, et selle nähtava ja kombatava maailma taga on midagi muud.“
Ajastuõudusega valede vastu
Ben Parker: „Vaatajal võib olla mõnevõrra keeruline, kui pole kellelegi kaasa elada, sest kõik on justkui halvad, aga ma ei tahtnud, et ükski Vene sõdur oleks filmis kangelane.“
Kas Eesti venekeelne popkultuur on vaid paralleelajalugu?
Vene muusikud on hakanud üha enam eesti publikut enda poole võitma ning üha vähem on publiku ja muusikute meelest tähtis rahvus.
15 minuti linn algab taskupargist
Tallinna abilinnapea Madle Lippus: „Tänaval on turvalisem, kui tänavaruum on liigendatud ja liiklus rahustatud, liiklejad aga panevad üksteist tähele ja arvestavad teistega.“
Keel ei ole neutraalne instrument
Cecilia Alemani kunstnike ja tööde valik ei ole vale, kahtlust tekitab meestekeskses kunstiajaloos kinnistunud sõnavara ülevõtmine.
Privaatruumi pühadus
Läti paviljoni esindajad, kunstnikuduo Skuja Braden on võtnud vaatluse seksuaalsuse, eraelu puutumatuse ja õiguse oma keha üle ise otsustada.
Süntesaatorite analüüs jätkub
Algul mikrotonaalsele muusikale keskendatud festivali „Sound Plasma“ vaade on veidi avardunud ning lähivaatluseks pakutakse mitmesuguseid kujunemisjärgus helikeelega mõtteringe.
Kuidas jääda maha väljasuremise võidujooksus?
„Elav linn“ elab, voolab, vohab, pungub, linnulaulab-situb, kasvab rohtu ja tungib õrnalt asfaldist läbi nagu võilill, keda ei huvita inimesed ega nende ahermaastikud.
Naised ja … lavastajad
Vanemuise teatri uuslavastustes „Kolm pikka naist“ ja „Võrsed“ jääb lavaline vorm tekstis sisalduvatele võimalustele kõvasti alla, tekst domineerib visuaalia üle.
Vastukaja – Kultuurirahast rääkides jäägem täpseks
Esmalt vääritimõistmine, nagu oleks kunstnikupalkade lisandumine ja kirjanikupalkade lisandumata jäämine 2023. aasta kultuurieelarves seotud kellegi pahameelega seoses…
Integratsiooniootus
Kogu venekeelse uudismeedia suhtes kehtib ootus, et aidatakse integreerida vene elanikkonda eesti ühiskonda.
Enn Käiss 31. I 1947 – 31. X 2022
Enn Käiss sündis Tartus, tema vanemad pärinesid Lähtelt. Ta ise on tunnistanud, et noorpõlves mõjutasid tema elusaatust kolm reisiraamatut: Tenzingi, Džomolungma esmavallutaja eluraamat…
Mis oleks, kui kohaneks iluga?
Lia Tüür 10. IX 1944 – 7. XI 2022
Lia Tüür sündis 1944. aastal Muhus Tamse külas Sarapuu talus. Alghariduse omandas ta Muhu Tamse algkoolis ja Piiri koolis, siis jätkas Viljandi II keskkoolis ja Vaeküla internaatkoolis. Aastatel 1964–1969 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö erialal. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Lia Tüür 1971–1984…
Pealelend – Anne Rudanovski, Pallase kunstikõrgkooli skulptuuriosakonna juhataja
Küsimus tõi silme ette pühapäeval Vabal Laval nähtud Olivier de Sagazani performance’i „Transfiguratsioon“. Mees põlvitab savihunniku ees ja asub looma iseennast. Savi on pehme, ta surub seda jõuliste liigutustega otse omaenda näkku. Nina, suu ja silmade asemele…
Enno Holm 6. II 1941 – 3. XI 2022
Harku kandist Kodasema külast pärit Holm õppis 1959–1961 Tallinna polütehnikumis, jätkates siis aastatel 1962–1968 edukalt Tartu kunstikoolis joonistamise ja joonestamise õpetamise erialal. 1970–1976 tudeeris ta kunstiinstituudis õhtuses õppes, saades kunstnik-ruumikujundajaks ehk siis sisearhitektiks. Korrektse ja lahtiste…
Vahel ma nutan ja vahel ma naeran
Noore vaataja teatri festivali „Naks“ korraldajad olid pannud kokku väärika komplekti: 18 lavastust Eestist, Soomest, Slovakkiast, Poolast ja Ukrainast, lisaks kõrvalprogramm.
Eesti ansamblite liug Kaunases läbi värskete muusikailmade
TUMA ja EMA nakkav entusiasm vihjab puhkevale skeenele, mis on kohe-kohe edu saavutamas.
Millal saab esemest kunstiteos?
Teoste hulk ja lähenemisnurk on Pallase galeriis barokselt külluslik – biomorfismist pühakirjani.
