Ülle Jaakma: „Eelmise rektori kingad on küll suured, aga muutuvas maailmas peab edasi liikuma …“
Kui kunagised NLKP liikmed kõlbavad riigikokku, siis miks ei kõlba viisnurgad linnaruumi?
Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.
Kui inglise keele oskajaid leidub iga nurga peal, siis läti ja eesti keele oskajaid tuleb tikutulega otsida. Tegelikult on mõlema keele kõnelejaid palju.
Üha enam mõistetakse, et tänapäeva läti rahva kujunemisel on liivlastel olnud märkimisväärne osa, mille uurimist peab riik toetama ja väärtustama.
Arengu- ehk ajaimmuunsetes ühiskondades domineerib veendumus, et kõige tähtsam on kontroll materiaalsete ressursside üle, mis saadakse sõjalise jõu ja territoriaalsete vallutuste abil.
Kaku ei ole küllaldaselt kaasanud humanitaarset arutlust. Ta kirjutab asjast, kuid vähe või õigemini juhuslikult sellest, mis asja ümbritseb ja sellele tähenduse annab.
Kaur Alttoa: „1970. aastatel oli nii, et arheoloogid uurisid kultuurkihti ja ega neid müürid ei huvitanud, arhitektuuriuurijad aga viskasid mulla ja kultuurkihi välja ja hakkasid siis müüre lugema.“
Krzysztof Zanussi: „Vaimsus on ilmselt midagi sellist, kui lastakse endale ligi mõte, et selle nähtava ja kombatava maailma taga on midagi muud.“
Ben Parker: „Vaatajal võib olla mõnevõrra keeruline, kui pole kellelegi kaasa elada, sest kõik on justkui halvad, aga ma ei tahtnud, et ükski Vene sõdur oleks filmis kangelane.“
Vene muusikud on hakanud üha enam eesti publikut enda poole võitma ning üha vähem on publiku ja muusikute meelest tähtis rahvus.
Tallinna abilinnapea Madle Lippus: „Tänaval on turvalisem, kui tänavaruum on liigendatud ja liiklus rahustatud, liiklejad aga panevad üksteist tähele ja arvestavad teistega.“
Cecilia Alemani kunstnike ja tööde valik ei ole vale, kahtlust tekitab meestekeskses kunstiajaloos kinnistunud sõnavara ülevõtmine.
Läti paviljoni esindajad, kunstnikuduo Skuja Braden on võtnud vaatluse seksuaalsuse, eraelu puutumatuse ja õiguse oma keha üle ise otsustada.
Algul mikrotonaalsele muusikale keskendatud festivali „Sound Plasma“ vaade on veidi avardunud ning lähivaatluseks pakutakse mitmesuguseid kujunemisjärgus helikeelega mõtteringe.
„Elav linn“ elab, voolab, vohab, pungub, linnulaulab-situb, kasvab rohtu ja tungib õrnalt asfaldist läbi nagu võilill, keda ei huvita inimesed ega nende ahermaastikud.
Vanemuise teatri uuslavastustes „Kolm pikka naist“ ja „Võrsed“ jääb lavaline vorm tekstis sisalduvatele võimalustele kõvasti alla, tekst domineerib visuaalia üle.
Kogu venekeelse uudismeedia suhtes kehtib ootus, et aidatakse integreerida vene elanikkonda eesti ühiskonda.
Noore vaataja teatri festivali „Naks“ korraldajad olid pannud kokku väärika komplekti: 18 lavastust Eestist, Soomest, Slovakkiast, Poolast ja Ukrainast, lisaks kõrvalprogramm.
TUMA ja EMA nakkav entusiasm vihjab puhkevale skeenele, mis on kohe-kohe edu saavutamas.
Teoste hulk ja lähenemisnurk on Pallase galeriis barokselt külluslik – biomorfismist pühakirjani.