Vaba, siiras ja kammerlik esitus
Mirjam Mesak valdab oma pilli suurepäraselt, ka vibraato on sama hästi valitsetud kui kõik muugi.
Me lähme praaki paikama
Nagu koolis, nii ka parlamendis peab vigade parandus olema tähtajaga kohustus.
Uinuv mõistus sünnitab koletisi koopa seinal
Mida vanemad tahavad?
Olla seal, kus on vaataja
Edith Sepp: „Valdkond on väga kiires muutuses, aga ma ei näe seda nii mustades toonides kui mõni teine.“
Surf digilaine harjal
Eesti filmivallas on vaja valida, kas jääda passiivseks ning loota imedele riigieelarve läbirääkimistel või kujundada valdkonna visioon ümber, et tagada Eesti filmi nähtavus globaalses sisuookeanis.
Kellele kuulub loovus?
Katrin Tiidenberg: „Me ei ole abitud marionetid: oleme õppinud reguleerima leiutisi ja muutusi, millel on head ja ka halvad küljed.“
Nii kaugel, kuid siiski nii lähedal
Mida on vaja näiteks kahel muusikul, kes paiknevad üksteisest kaugel, aga soovivad muusikaliselt reaalajas suhelda?
EMTAs toimus etenduskunstide valdkonnas kasutatavaid interaktiivseid võrgulahendusi käsitlev konverents NPAPW, mis toob kokku spetsialistid tervest maailmast. Infot vahetati mitmesuguste andmesidetehnoloogiaid rakendavate lahenduste kohta, mille…
Pärast koroonakriisi. Teaduse vastutusest ühiskonna ees
Jon Jureidini ja Leemon B. McHenry: „Ärihuvide põimumine uurimiseesmärkide, ülikoolikavade ja seadusandlusega on kaasnähuna tähendanud hulga patsientide surma.“
Kas Vene terror lõpetab ka Putini ajastu?
Putinist on saanud maailma esiterrorist, kõige ohtlikum inimene maailmas ja viimane aeg on saata ta ajaloo prügikasti.
Kodu kohvris
Timofei Kuljabin: „Venemaa teater on langenud kodumaal mudaliigasse. Palju lavastajaid ja näitlejaid on läinud, kes Riiga, kes Berliini, Jerevani, Thbilisisse.“
Superstaarid, minevikuvarjud, tulevikusähvatused
Euroopa kultuuripealinna Kaunase programmi koostajad on vastust otsinud küsimusele, kuidas kultuuri toel mõista mineviku julmusi.
Empaatia, väärtusruum ja punamonumendid
Vaade punamonumentidele on ka erialaringkonnas üsna heterogeenne ja näib, et ühel nõul ollakse ainult selles, et arutelu on vaja.
Ei võida see, kel on surres rohkem asju
Jaanus Terasmaa: „Peame otsustama nüüd ja kohe, kas venitame veel ja lõpetame tsivilisatsiooni kollapsiga või valime teadlikult mõne teise majandusmudeli.“
Looduspimedus
Kõigepealt tuleks õpetada lapsed ehedalt loodust tundma, ökoloogilist jalajälge ei saa arvutada, tundmata looduse numbreid ja tähti.
Mida surnud tahavad?
Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“
Jäätmed ja keskkonnavastutus
Elame illusioonis, kus jäätmed on tähtis keskkonnateema, kuid tarbimine ja selle kasv justkui ei ole. Kas tagajärgedele keskendumisega välditakse keskkonnaprobleemide olemust?
Sõna ökoloogiline valik
Kui unustame kergekäeliselt oma keele väljendusrikkuse ja reostame keelt mõttelaisalt võõrapärasusega, siis reostame hoolimatult muudki enda ümber.
Positiivsele tulevikule keskenduv arhitektuuriajaloolane
Beatriz Colomina: „Inimene on loomariigis ainuke loll, kes on hakkama saanud iseenda väljasuremise tingimuste loomisega.“
Auväärt laureaadid
Luulesalv
äkki siis kui ma loen
palju raamatuid
hakkab ta mind armastama
äkki siis kui ma ostan ilusamad riided või
vähemalt pesen praeguseid
hakkab ta mind armastama
äkki siis kui lõpetan kümnendat korda
palumise et ta hakkaks mind armastama
hakkab ta mind armastama
äkki…
Valu, armastus ja rääkimine
Jelena Tšižova romaan „Naiste aeg“ on väärtuslik leid lugejatele, kes soovivad raamatutest eest leida reljeefsed tegelaskujud ja olme, mida ei tee hubaseks kadunud aja nostalgia, vaid armastus.
Pöördtoolielu pöördtooliaastad
Jaak Jõerüüdi kirjutatud näidend ja Ivo Uukkivi loodud Lennart Meri tegelaskuju on igati Lennart Meri väärilised.
Linnade tulekroon
Rahvakandlega suurde ilma
Womexlase peamine ülesanne on uute kontaktide loomine ja pidev suhtlemine. WOMEXi ametlikus programmis esinemine on artistile tohutu võimalus.
Jeesus, Maarja ja Joosep
Douglas Murray raamat rajaneb ilmselt rohkem tema kolumnidele kui netikommentaaridele. Mainitud žanridel on muidugi üha väiksem vahe.
Kannatlikkuse ilu ja lihtsuse lunastus ehk Kuidas on nägemine seotud armastusega?
Mariana Leky „Mida siit näha võib“ on raamat südamega nägemisest.
Interpreet või esitaja?
Tänavusel festivalil oli müstikat ohtrasti ning peaaegu kõik kuuldud kontserdid tekitasid kas tervikuna või kohati elamuslikke hetki.
Toitev linn
Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus kõneleb liikide vastastikku kasulikust koostööst ja -elust, kusjuures eredalt paistab silma keskendumine toiduainetele ja ringlusele.
