2022-35 (3907)
Katse muukida lahti Mare Kelpmani värvikood
Mare Kelpman: „Miks ma seda teen, mida ma teen? Kas üldse on vaja teha? Seda olen küsinud endalt kõik need kümme Kelpman Textile’i aastat. Tean, et pean selle ikka ja jälle läbi mõtlema, et midagi tegema hakata.“
Mida kauem, seda kallim
Ükski terroriimpeerium ei saa inimkonnalt nõuda igavese eksistentsi õigust.
Kaitsedemokraatia ohvrid
Etenduskunstid ja abjektsioon
Kunstikaanoni keskmes on muu hulgas ikka olnud…
Kust on pärit zuumeri eesti keel?
Digiajastul on vaja jõulist keelekorraldust: see sarnanegu pigem küber-, tarbija-, autori-, tervise- ja keskkonnakaitsega. Digikorilusega saab vabalt hakkama ka kirjandusmuuseumi osakond.
In memoriam JAAK KANGILASKI 10. XII 1939 – 30. VIII 2022
Jaak Kangilaski sündis 1939. aastal Viljandis, vahetult Teise maailmasõja alguse künnisel. 1958. aastal lõpetas ta Nõmme X keskkooli ning asus samal aastal õppima Tartu riiklikku ülikooli ajalugu ja kunstiajalugu. Stuudiumi lõpetades jätkas Kangilaski kohe aspirantuuris,…
Reis interdistsiplinaarsuse sügavikku
Peaaegu kõik festivalid kipuvad interdistsiplinaarsed olema. „Tartu interdistsiplinaaril“ olid aga ka kõik alajaotised interdistsiplinaarsed ning võib vabalt olla, et selliseid Eestis rohkem polegi.
Jääda iseendale truuks
Katrin Lauri romaan „Tunnistaja“ toob lähemale nii sõjaeelse Eesti Vabariigi sündmused kui ka toona tegutsenud inimesed.
Et Jumal ei laseks tulla olukorral, milles inimene minus laguneb…
Katrin Laur seab kõrvuti tillukese Eesti katoliku kiriku tegevuse ning eesti sotside oma, kellest hiljem said juunikommunistid.
Maja, kus kasvatatakse empaatiliselt elu lugema
Professionaalsetel muusikutel ja kollektiividel on nüüd veel üks suurepärane koht, kus esineda, aga Artiumil on kahtlemata ka mõjus hariduslik mõõde.
Ilus, kuid privilegeeritud
Festivali tutvustuses on kunstiline juht toonud välja, et tänavune programm on loodud ilu ja mitmekesisust silmas pidades. Miks ei avaldu see festivali kavas?
Nõukogude ja Vene muusikal ei ole Ukrainas tulevikku
Hrõhorõi Õvantsõv: „Ukrainas oldi vene kultuurile ja artistidele väga vastuvõtlikud, aga nüüd on Ukraina inimesed selle maa kultuuri negatiivsest poolest üha teadlikumad.“
Kõrgliiga kukerpallurid
Raimo Jõerand: „Kukerpillid on rahva bänd, rahva muusika, ja see film on rahvale. Teisalt tahtsin teha filmi ka rahvast ja näidata inimesi, kes tulevad kontserdile.“
Laenutustasust
Ligipääs raamatutele ja lugemisharjumuse püsimine on osa Eesti riigi vaimsest tugevusest.
Ei, prõmm ei peatu, ei-ei
Tänavuse Eesti meistri Mari-Liis Müürsepa viisid sihile püsivus ja teadlik töö.
Oma koha otsimise lugu
Tallinna tehnikaülikool on olnud Mustamäe linnaosa alguspunkt, elamurajooni kavandamist alustati sellest lähtuvalt. Kuidas aga jõudis Mustamäe luidetele TTÜ kampus?
Kes haaraks draamaharidusel sarvist?
Draamana käsitletakse etenduskunstidel põhinevaid osalusteatri- ja koosloomemeetodeid, millel on pedagoogilised, teraapilised või kogukonda ühendavad eesmärgid.
Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks
On võimalik, et sooliselt antagonistlik valik piirab mingil määral eesti meeste suuremaks (ja haritumaks) ning naiste väiksemaks (ja vähemharituks) evolutsioneerumist.
Aleksander Pulver: „Kultuur määratleb patoloogia“
Miks on vaimse tervise häired noorte hulgas plahvatuslikult kasvanud ja mida selle vastu ette võtta?
Lahingušokk Esimese maailmasõja ajal
Kuigi Esimese maailmasõja kogemuse najal tehti psühhiaatrias ja psühholoogias edusamme, ei käsitletud sõja psüühilisi traumasid samamoodi nagu füüsilisi traumasid.
Argidialektika X. Vägivald ja harmoonia
Lugu sellest, kuidas linna juhib megalomaan
Graafilises romaanis „Brüsel“ pilgatakse teravalt linna arutut uuendamist. Raamatu sõnum on selge: kui linnas kaob inimlikkus, kaob ka tasakaal.
Meelte lahutamine ja ühendamine
Aeg, kui kunst tuli tänavatele või ilmus televisiooni, tundub olevat möödas. Peale teenindustarbe on kunstile siiski jäänud ka meelte lahutamise funktsioon.
Pidu
Lõppev…
Jaak Vaus 3. II 1946 – 27. VIII 2022
Jaak Vaus sündis…
Ühe öö hingelised eksirännakud
Tänavu suvel sõlmiti Saueaugu teatritalus lavastuse „Kadunud kodu“ otsad ja lõimed, mille Aleksander Eelmaa ootamatu lahkumine mullu läbi lõikas.
Kunstitöötaja lõputu laupäev
Aleksander Metsamärdi performance’i puhul teatraliseeruvad ühekorraga kaks justkui vastandlikku troopi: mõttetu töö kummastav pühaduseoreool ja üha laiemalt leviva prekaarse töö ühiskondlik armetus.
Uljas koguperemuusikal liivakellaga
Sergei Golomazovi lavastatud „Tavaline ime“ kulgeb justkui õhutühjas mänguruumis. Ainus habras vihjeke praegusajale on ehk päevalill, mille Kuningas saabudes kaasa toob.
Luulesalv
olen armastanud malet
ammu enne seda
kui endale lõpuks
chess.comi kasutaja tegin
ja hakkasin mängima
inimestega üle maailma
kõigi nende millegipärast
ülikiimas tüüpidega
kelle jaoks on okei
kohe pärast Sitsiilia kaitset
kirjutada vestlusaknasse
hey baby wanna fuck
ei taha noh
ma tahan malet mängida
eile mängisin parajasti
johnnyboy52-ga
kui mulle tuli pähe
et meie…
Valguse ja surma sümfoonia
Triin Paja luulekogu „Jõe matmine“ on niivõrd meisterlik ja terviklik, et seda tuleb lugeda järjest otsast lõpuni.
