2022-35 (3907)

Katse muukida lahti Mare Kelpmani värvikood
Mare Kelpman: „Ma pole kunagi tundnud, et tõsiasi, et olen naine, oleks tööalaselt takistus olnud.“
Piia Ruber

Katse muukida lahti Mare Kelpmani värvikood

Mare Kelpman: „Miks ma seda teen, mida ma teen? Kas üldse on vaja teha? Seda olen küsinud endalt kõik need kümme Kelpman Textile’i aastat. Tean, et pean selle ikka ja jälle läbi mõtlema, et midagi tegema hakata.“

Mida kauem, seda kallim
Taktika, mis alati töötab: sõja võitmiseks peavad venelased Moskva maha põletama, nagu aastal 1812.
Tundmatu autor / Wikimedia Commons

Mida kauem, seda kallim

Ükski terroriimpeerium ei saa inimkonnalt nõuda igavese eksistentsi õigust.

Kaitsedemokraatia ohvrid

Politoloog Tõnis Saarts kirjutas pärast pronksiööd, et Eestis on tekkinud uus suletum ja vähem dünaamiline ühiskonna­mudel, mida ta nimetas rahvuslikuks kaitsedemokraatiaks. Seda mudelit iseloomustab jõuline rahvuskonservatism: russofoobia, poliitiliste debattide suunamine iibeküsimusele, minevikule, monumentidele ja ajaloosündmuste tõlgendamisele. Teine oluline osa selles režiimis on poliitika julgeolekustamine: teatud teemade tõstmine avalikult aruteluplatsilt välja, nii et vaadete paljususe asemel on…

Etenduskunstid ja abjektsioon

Hollandi tantsukoolis (School for New Dance Development, SNDO) tudeerinud etenduskunstnike esiletõusuga on Eesti teater rohkem kui eales varem lähenenud kaasaegse kunsti piiriületusest lummatud harule. Tulipunktis on selle iidsed paleused – dekadents ja abjektsioonitemaatika. Eriti viimast on meie teatrivaatajale seni doseeritud harva, minimaalselt ja rafineeritult.
Kunstikaanoni keskmes on muu hulgas ikka olnud ka Serrano kusev Kristus, onaneeriv…
Kust on pärit zuumeri eesti keel?
Eesti keele kontrollimatu teisenemine globaalse inforuumi tingimustes.

Kust on pärit zuumeri eesti keel?

Digiajastul on vaja jõulist keelekorraldust: see sarnanegu pigem küber-, tarbija-, autori-, tervise- ja keskkonnakaitsega. Digikorilusega saab vabalt hakkama ka kirjandusmuuseumi osakond.

In memoriam JAAK KANGILASKI 10. XII 1939 – 30. VIII 2022

Lahkunud on hinnatud kunstiteadlane, armastatud õppejõud ja tundliku närviga ühiskonnategelane, taastatud Eesti vabariigi kunstiakadeemia esimene rektor.
Jaak Kangilaski sündis 1939. aastal Viljandis, vahetult Teise maailmasõja alguse künnisel. 1958. aastal lõpetas ta Nõmme X keskkooli ning asus samal aastal õppima Tartu riiklikku ülikooli ajalugu ja kunstiajalugu. Stuudiumi lõpetades jätkas Kangilaski kohe…
Reis interdistsiplinaarsuse sügavikku
„Kontrapunkt hammasratastele ja biomehaanilisele käele“ oli juba puhtakustiliselt täpselt komponeeritud, ka etenduse pikkus oli täpselt rütmistatud ja välja mõõdetud.
Gertrud Soone

Reis interdistsiplinaarsuse sügavikku

Peaaegu kõik festivalid kipuvad interdistsiplinaarsed olema. „Tartu interdistsiplinaaril“ olid aga ka kõik alajaotised interdistsiplinaarsed ning võib vabalt olla, et selliseid Eestis rohkem polegi.

Jääda iseendale truuks

Jääda iseendale truuks

Katrin Lauri romaan „Tunnistaja“ toob lähemale nii sõjaeelse Eesti Vabariigi sündmused kui ka toona tegutsenud inimesed.

Et Jumal ei laseks tulla olukorral, milles inimene minus laguneb…

Et Jumal ei laseks tulla olukorral, milles inimene minus laguneb…

Katrin Laur seab kõrvuti tillukese Eesti katoliku kiriku tegevuse ning eesti sotside oma, kellest hiljem said juunikommunistid.

Maja, kus kasvatatakse empaatiliselt elu lugema
Viimsi Artiumi avanädalavahetuse suurim üllataja oli folktroonikat, eesti torupilli, regilaulu, jutuvestmist, tantsu ja visuaale sünteesiva bändi Oopus reiv.
Jaanar Nikker

Maja, kus kasvatatakse empaatiliselt elu lugema

Professionaalsetel muusikutel ja kollektiividel on nüüd veel üks suurepärane koht, kus esineda, aga Artiumil on kahtlemata ka mõjus hariduslik mõõde.

Ilus, kuid privilegeeritud
Harfimängija Lily-Marlene Puusepp lõi oma üllatava kõlajõuga Mustpeade maja valge saali vappuma. Dünaamilise väljendusrohkuse ja viimistletuse poolest ei saa Lily-Marlene Puusepa esitust võrrelda ühegi teise festivalil kõlanud ülesastumisega.
Siiri Padar

Ilus, kuid privilegeeritud

Festivali tutvustuses on kunstiline juht toonud välja, et tänavune programm on loodud ilu ja mitmekesisust silmas pidades. Miks ei avaldu see festivali kavas?

Nõukogude ja Vene muusikal ei ole Ukrainas tulevikku
Hrõhorõi Õvantsõvi arvates tuleks kõige toksilisemad Nõukogude plaadid kokku koguda, rentida buldooser ja lasta need plaadid puruks sõita.
Erakogu

Nõukogude ja Vene muusikal ei ole Ukrainas tulevikku

Hrõhorõi Õvantsõv: „Ukrainas oldi vene kultuurile ja artistidele väga vastuvõtlikud, aga nüüd on Ukraina inimesed selle maa kultuuri negatiivsest poolest üha teadlikumad.“

Kõrgliiga kukerpallurid
Raimo Jõerand: „Eks „Kukerpillid“ on nähtus eesti kultuuris ja ka kultuurist lahutamatud.“
Erakogu

Kõrgliiga kukerpallurid

Raimo Jõerand: „Kukerpillid on rahva bänd, rahva muusika, ja see film on rahvale. Teisalt tahtsin teha filmi ka rahvast ja näidata inimesi, kes tulevad kontserdile.“

Laenutustasust

Ligipääs raamatutele ja lugemisharjumuse püsimine on osa Eesti riigi vaimsest tugevusest.

Laenutustasu küsimus on viimasel ajal taas päevakorda tõusnud ja kõik märgid näitavad, et seekord autorid ebaõiglusega leppida ei kavatse. Eesti Kirjanike Liidu juurde on loodud tuumik, kes probleemiga tegeleb, ja alljärgnev selgitab meie programmi. Loomeliidul kitsamas tähenduses pole selles kampaanias võita midagi. Küll on EKLil…
Ei, prõmm ei peatu, ei-ei

Ei, prõmm ei peatu, ei-ei

Tänavuse Eesti meistri Mari-Liis Müürsepa viisid sihile püsivus ja teadlik töö.

Oma koha otsimise lugu
Praegune Tallinna tehnikaülikooli kampus linnulennult.
Tallinna Tehnikaülikooli pressifoto

Oma koha otsimise lugu

Tallinna tehnikaülikool on olnud Mustamäe linnaosa alguspunkt, elamurajooni kavandamist alustati sellest lähtuvalt. Kuidas aga jõudis Mustamäe luidetele TTÜ kampus?

Kes haaraks draamaharidusel sarvist?
Eesti Teatri- ja Draamahariduse Seltsi rakendusteatriprojektina esietendus tänavu jaanuaris Narva Vabal Laval „Minu Narva – Моя Нарва“ (lavastaja Katrin Nielsen), lavastuse esimest osa näidati seal juba mullu juunis.
Matti Kämärä

Kes haaraks draamaharidusel sarvist?

Draamana käsitletakse etenduskunstidel põhinevaid osalusteatri- ja koosloomemeetodeid, millel on pedagoogilised, teraapilised või kogukonda ühendavad eesmärgid.

Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks
Joonis 2. Lapsevanemaks saamise tõenäosuse (y-teljel) sõltuvus mõnedest Juhan Auli mõõdetud kehamõõtmetest. Kõik kehamõõtmed (x-teljel) on teisendatud standardhälbe ühikutesse, mis tähendab, et kõikidele tunnustele rakenduv valik on võrreldavas skaalas. Kõverad ja nende 95% usalduspiirid põhinevad logistilise regressiooni mudelite ennustustel. Heledad – tüdrukud, tumedad – poisid. BMI on kehamassi indeks.
Allikas: Richard Meitern

Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks

On võimalik, et sooliselt antagonistlik valik piirab mingil määral eesti meeste suuremaks (ja haritumaks) ning naiste väiksemaks (ja vähemharituks) evolutsioneerumist.

Aleksander Pulver: „Kultuur määratleb patoloogia“
Aleksander Pulver: „Võistlemisele orienteeritud ja projektipõhises ühiskonnas ehitatakse kogu arusaam üles sellele, mis meid eristab, näiteks ühed on edukamad ja teised vähem edukad. Selle käigus kaob mõistmine, mis meid ühendab: see, et me tunneme ühtviisi rõõmu ja kurbust; et saame koos midagi üles ehitada.“
Tallinna ülikool

Aleksander Pulver: „Kultuur määratleb patoloogia“

Miks on vaimse tervise häired noorte hulgas plahvatuslikult kasvanud ja mida selle vastu ette võtta?

Lahingušokk Esimese maailmasõja ajal
Somme’i lahingu ajal 1916. aasta juulist detsembrini fikseeriti Briti armees 16 000 lahingušoki juhtumit. Pildil iiri jalaväelased kaevikus Somme’i lahingu alguses.
Royal Engineers No 1 Printing Company / avalik omand / Wikimedia Commons

Lahingušokk Esimese maailmasõja ajal

Kuigi Esimese maailmasõja kogemuse najal tehti psühhiaatrias ja psühholoogias edusamme, ei käsitletud sõja psüühilisi traumasid samamoodi nagu füüsilisi traumasid.

Argidialektika X. Vägivald ja harmoonia
Banksy. Armoured Dove of Peace. Petlemm 2007.
ed / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Argidialektika X. Vägivald ja harmoonia

Olemine on vägivaldne. Ma olen vägivaldselt paisatud tulevikku, ootamatusse. Ma ei saa jääda selle juurde, mis juba on ja kes ma olen, vaid edasikestmine rebib mind olnust…
Lugu sellest, kuidas linna juhib megalomaan

Lugu sellest, kuidas linna juhib megalomaan

Graafilises romaanis „Brüsel“ pilgatakse teravalt linna arutut uuendamist. Raamatu sõnum on selge: kui linnas kaob inimlikkus, kaob ka tasakaal.

Meelte lahutamine ja ühendamine
Interdistsiplinaarne etendus „Mesi taarausu meskile“ (Luulur, Roomet Jakapi, Tanel Tätte, Henri Hütt, Külli Roosna, Kenneth Flak ja Tempecy Dance Company) oli katse panna teadustegijad, häälutajad ja tantsijad ühte kooslusse.
Raivo Kelomees

Meelte lahutamine ja ühendamine

Aeg, kui kunst tuli tänavatele või ilmus televisiooni, tundub olevat möödas. Peale teenindustarbe on kunstile siiski jäänud ka meelte lahutamise funktsioon.

Pidu 

Pidu 

Aastaid tagasi nägin internetis fotogaleriid 1914. aasta suvest Euroopas. Kui uskuda neid mustvalgeid jäädvustusi, võeti sellest viimast. Piltidel võis näha eranditult lõbusaid ja naervaid nägusid, suvitajaid kuurortides, randades, tänavakohvikutes. Kõik kihas, kõik elas, igal…

Jaak Vaus 3. II 1946 – 27. VIII 2022

Raske haigus viis seitsmekümne seitsmendal eluaastal meie hulgast Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliikme, teatrikunstnik Jaak Vausi, kes kujundas enam kui poole sajandi jooksul 287 lavastust peaaegu kõigis Eesti kutselistes teatrites ning Soomes, Saksamaal, Tšehhis ja Venemaal.
Jaak Vaus sündis Märjamaa alevis ja lõpetas 1964. aastal Märjamaa Keskkooli. Aastatel 1965–1972 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, algul…
Ühe öö hingelised eksirännakud
Aleksander Eelmaa roll „Kadunud kodus“ on kõigest järgnenust värvitud. Kõik asjad omandavad tagantjärele teistsuguse tähenduse, kui pärast neid on juhtunud pöördumatu.
Siim Vahur

Ühe öö hingelised eksirännakud

Tänavu suvel sõlmiti Saueaugu teatritalus lavastuse „Kadunud kodu“ otsad ja lõimed, mille Aleksander Eelmaa ootamatu lahkumine mullu läbi lõikas.

Kunstitöötaja lõputu laupäev
Aleksander Metsamärt veetis sõjaväeteenistuses kõik vabad hetked Voldemar Vaga „Üldise kunstiajaloo“ köiteid ümber kirjutades. Ta jõudis oma rituaalses tegevuses – raamatu musta ruudulisse kladesse ümberkirjutamises – umbes poole peale.

Kunstitöötaja lõputu laupäev

Aleksander Metsamärdi performance’i puhul teatraliseeruvad ühekorraga kaks justkui vastandlikku troopi: mõttetu töö kummastav pühaduse­oreool ja üha laiemalt leviva prekaarse töö ühiskondlik armetus.

Uljas koguperemuusikal liivakellaga
Kolmas ja kahtlemata kõige huvitavam mängutasand kuulub Aleksandr Ivaškevitši Võlurile, kes sündmusi komponeerib.
Jelena Vilt

Uljas koguperemuusikal liivakellaga

Sergei Golomazovi lavastatud „Tavaline ime“ kulgeb justkui õhutühjas mänguruumis. Ainus habras vihjeke praegusajale on ehk päevalill, mille Kuningas saabudes kaasa toob.

Luulesalv

Luulesalv

Malevorst
olen armastanud malet
ammu enne seda
kui endale lõpuks
chess.comi kasutaja tegin
ja hakkasin mängima
inimestega üle maailma
kõigi nende millegipärast
ülikiimas tüüpidega
kelle jaoks on okei
kohe pärast Sitsiilia kaitset
kirjutada vestlusaknasse
hey baby wanna fuck
ei taha noh
ma tahan malet mängida
eile mängisin parajasti
johnnyboy52-ga
kui mulle…
Valguse ja surma sümfoonia
Triin Paja 5. augustil luulekogu „Jõe matmine“ esitlusel Tallinna raamatupoes Rüütel & Matilda.
Piia Ruber

Valguse ja surma sümfoonia

Triin Paja luulekogu „Jõe matmine“ on niivõrd meisterlik ja terviklik, et seda tuleb lugeda järjest otsast lõpuni.

Sirp