Kristi Rummel-Kottisse: „Füüsiliste lahenduste ja sõnumitega teevad disainerid linnaruumi mitmesuguste võimete ja oskustega linlastele kaasahaaravaks ja põnevaks.“
Tark ei tee valikuid, mis ergutavad viha ja hävitavad karjääri.
Pandeemia tõi raamidest välja, kaheksatunnine tööpäev osutus ühtäkki ebavajalikuks.
Möödas on aeg, kui rahategemiseks asutati ettevõte ja heategemiseks mittetulundusühing. Just ettevõtted saavad regionaalse kultuurilise mitmekesisuse toetamises riigile kaasa aidata.
Kaarel Oja: „Tallinna muusikastrateegias puuduvad ühekordsed suured üritused, aga kaetud on kõik olulised valdkonnad alates muusikatööstusest ja haridusest kuni järelkasvu väljavaateni.“
Väino Kaldoja: „Ma olen väga kehv võistleja ja veel kehvem võitleja, kuid elu on näidanud, et olen kaunis hea võitja.“
Pärnu muusikafestivali kontserdid läksid tänavu täissaalidele, pakkudes mõnusat atmosfääri, tipptasemel interpretatsioone ja unustamatuid kunstilisi plahvatusi.
Toitude lõputu eskalatsioon rektor Halltigu söögilauas on kujutatud suurepäraste filmilike stiilivõtetega, kuid lauakõnede teoloogiline külg jääb võrdlemisi lihtsakoeliseks.
Priit Raual õnnestus seekord peaaegu võimatu missioon: lõimida „Baltoscandalil“ välis- ja kodulavastused üksteist toetavaks tervikuks ning seejuures aktiveerida Rakvere linn.
Lingua franca täiuslik valdamine annab juurde enesekindlust, kuid vähendab identiteedi peamise tunnuse – emakeele ilmsust. Kas juuri on vaja välja treenida?
Nagu jaapanlased ei loobu oma kirjutamisviisist, et mitte kaotada ühendust Hiinaga, nii jätkub ka Euroopas ikka veel klassikalise filoloogia ja isegi teoloogia õpetamine.
Peagi tühjaks jääv masinlik-monumentaalne Viljandi tuletõrjedepoo on üks silmapaistvamaid depoosid Eestis ning oma sihvaka-futuristliku torniga linna oluline maamärk.
Doris Lessingi romaanis „Kõige ilusam unelm“ kohtuvad 1960. aastate noored Londoni unistajad ja populistlikud visionäärid.
„Lõplik lõige“ on kultusliku zombifilmi häbenematu uusversioon, aga õhku jääb küsimus, milleks seda siiski tarvis oli.
Ruben Steinum: „Meie eesmärk on saavutada kunstnikele töö eest vääriline tasu, iseäranis siis, kui nad näitavad oma töid riigi rahastatud institutsioonides.“
Muinsuskaitse alusteadmiste järgi ei saa üht ajalookihistust eelistada teisele, me peame hakkama saama ka keerulise pärandiga.
Andrus Kasemaa jutustuse minategelane kavandab kindlustuspettusena oma ema maja süütamist, tema enda sisemise tule allikaks on aga häbi.
Mirjam Võsaste: „Armastusel on palju keerdkäike ja armastus kui selline on ju igal pool meie elus ning väga lihtne on seda leida ka kõikvõimalikest filmidest.“
Juba algmaterjal ise on sedavõrd pöörane, et gaasipedaali kõiksugu uusversioonidele ja järgedele omaselt rohkem põrandasse suruda on võimatu.
„Hea keskkonnadisain vähendab visuaalset ebakõla“, Kristi Rummel-Kottissega vestleb Laura Reiter
Merle Karro-Kalberg, „Tuletõrjeautost inspireeritud maja“
Kärt Kelder ja Ott Karulin, „Sihtkoht teada: Rakvere“
Kateriin Ambrozevits, „Vastumeelse ajaloopärandi tähtsus“
Intervjuu Norra kunstnike liidu juhi Ruben Steinumiga
Intervjuu ettevõtja ja inseneri Väino Kaldojaga