2022-17 (3889)
Kuhu edasi?
Elin Kard: „Kunstivaldkonna arengukava koostades mõistsime, et oleme üheskoos tegutsedes efektiivsemad. Koroonakriis andis paradoksaalselt võimaluse institutsioonide koostööd edendada.“
Asi pole monumendis
Lahendamata „vene küsimus“ varastab iga päev aega eestlaste mõtteis ja päevakavas.
Läänetargutus ja ida-Twitter
Tasuta lõunaid ei ole?
Ülikoolid teevad seda, sest nad on selleks sunnitud. Kõrgharidus on krooniliselt alarahastatud. Rektorite sõnutsi kriisis. See sunnib susserdama: et õppejõududele vähegi elamisväärset…
Sõda Ukrainas. Kelle sõda see on?
Putin võib sõnastada oma võiduna, mida tahes tahab võiduna näidata, ja Putinit pimesi uskuv Vene rahvas neelab selle alla.
Kaheksa aastat Venda Villemovitši elust
Arutut julmust ja uskumatut ebainimlikkust saab lahata ainult iroonia, sarkasmi ja satiiri kaitsekinnastes. Vesistades jääb omadega varsti jänni – võib uppuda.
Cheironi pärand
Johan Skyttet võib pidada suurepäraseks hariduspoliitikuks, kelle XVII sajandil rajatud koolivõrk toimib osaliselt siiani nii Rootsis, Eestis kui ka Lätis.
Otsides elus olemise tunnet
Juhan Ulfsaki lavastatud „Melanhoolia“ on Von Krahli teatri reklaamlause „puhas kunst“ sügav väljendus, asetudes ülitäpselt tänapäeva.
Käbi Laretei elu kui Tuhkatriinu-lugu
„Solist“ on mõõdult väike, aga sisult selle võrra suurem. Intiimne selle sõna kõige paremas mõttes.
Meenutusi metsikust idast
„Depeche Mode’is“ saavad kokku Ukraina 1993. aastal, kirjutamisaja olevik enne oranži revolutsiooni algust 2004. aastal ning praegune sõda iseseisvuse ja enesemääramisõiguse eest.
Lühinägelik sõjaeelne prognoos vaenuliku mõtteviisi teenistuses
„Euroopa tango“ annab hea ettekujutuse, kuidas mõtlevad need Eestis elavad venelased, kes näevad kogu muud maailma peale Venemaa süngetes värvides, aga sinna naasta ka ei taha.
Mugavalt teisiti
Kes ootas, et tänavuse programmi tellimustöödes kajastub maailmatunnetuse muutus või muutlikkus ja eksperimenteerimiskihk, jäi pika ninaga.
Tõsine heade asjade festival
Targad inimesed teevad tarku asju, aga akadeemia varjus sünnib siiski ka keelatud asju ja kellelgi on kusagil salaja lõbus.
Keskaja rõõmud
„Apteeker Melchior“ on ladus lugu, liigub küll etteaimatavalt, kuid piisavalt hoogsalt, et rahule jääda. Aga raske on sellest triloogia hüppelauast kuidagigi vaimustusse sattuda.
Polüamooria Telliskivis
Urmas Lüüs lõi Sõltumatu Tantsu Laval erilise atmosfääri kõrval ka ideede võrgustikke, kus terviku iga osis on võimaluste pilve moodustav induktiivne lüli.
Lasnamäe valss
Kaidi Põldoja: „Oluline on hakata rääkima Lasnamäe kui linna väljaehitamisest, sest seal on puudu linlikust mõõtmest ja kohati avalikust funktsioonist.“
Arhitekt kui süsteemidisainer
Iheartblob loob sügiseseks Tallinna arhitektuuribiennaaliks NFT-platvormi, kus soovijad saavad disainida ja osta tüki arhitektuurimuuseumi ette kerkivast installatsioonist.
Kogemuse vääramatus
Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“
Heitlusest kroonviirusega suure sõja lävepakuni
Akadeemiad ei saa võidelda tulejoonel, kuid nad peavad andma oma riikidele ja valitsustele parimat nõu.
Akadeemilised filmimängud
Indrek Ibrus: „Doktoriõppekava lähtub soovist luua eesti filmile ja laiemalt audiovisuaalkultuurile juurde seda mitmekülgselt uuriv ja mõtestav kõrgtase.“
Kas tippspetsialisti rollil on soorolli nägu?
Traditsiooniline soorollidest lähtuv vaatenurk ametitele on ajale jalgu jäänud, vähendab sünergiat ning tõmbab seeläbi pidurit organisatsioonide arengule.
„Aga laused ringutavad ja sirutavad oma liikmeid“
Rita Dahli luulekogus „Aja süda“ helisevad minoorne argipäevamuusika ja ühiskonnakriitilised noodid.
Eesti filmitulevik žanride kallal
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) värske kassett näitab oma kuue žanrifilmiga, et vähemalt vormitunnetuse osas ootab Eesti filmi helge tulevik.
Hea olemise soovide kontsert
„Yokoonomatopoeemid“ on ühtaegu kontsert, etendus, stand-up, pihtimus, näitus ja kollektiivse fantaseerimise ruum.
Konkurss kingakarbis ehk Kui seda seina ees ei oleks
Koroonaaja vintsutused on jätnud kogu kooriliikumisele suured armid ja kammerkooridki pole siin mingi erand.
Imeilus hiljuti renoveeritud Tamsalu kultuurimaja on nii asukoha kui ka tehniliste võimaluste poolest kooridele suurepärane koht koos laulmiseks. Äsjasel konkursil said siiski sellele vaatamata paraja õppetunni publik, koorid ja loodetavasti…
See oligi see
Mantrana tuleb korrata ehtmarjulikke väärtusi: ärgem olgem mugavad, selgroota, sihita ja visioonita, töötagem lõpuni selle nimel, et parim aeg olekski praegu.
Els Roode 23. VII 1934 – 22. IV 2022
Els Roode sündis ja alustas kooliteed Tallinnas. Kõigepealt mängis ta klaverit, ent juhuse tahtel astus ta peagi vastavatud kandleklassi Tallinna Lastemuusikakoolis, kus teda õpetas Eesti esimene kandleõpetaja Eik…
Kuidas Vladimir Putin TV3 reitingu ohvriks sattus
Sirgjooneline lugu abordist
„Katsumus“ näitab, mida tähendas naise soov oma keha üle otsustada ajastul, mil Prantsusmaa oli end sõja järel taas üles ehitanud.
Pichtendahl ja Emumägi
Silvi Lepparu üllatab kunstimaailma sellega, et kujutab piiblitemaatikat, ja ka usklikke, kellele näitab, et usu teemal võib teha nüüdisaegseid pilte. Tundlikult maalitud Maarja kohtub ootamatult ingliga, kes annab teada, et ta on…
Ninell Tugi 28. II 1936 – 16. IV 2022
Ninell Tugi omandas hariduse aastatel 1952–1957 Tartu Kujutava Kunsti Koolis kunstipedagoogika teaduskonnas joonistuse ja joonestuse erialal. Aastatel 1957–1965 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja lõpetas instituudi maalikunstniku diplomiga. Tugi töötas aastatel 1965–1971 Tallinna Kultuuriülikooli Ants Laikmaa nimelises kunstistuudios maaliringi juhendajana. Aastatel 1966–1971…
Heli Kohk 21. V 1934 – 3. IV 2022
Võime tänulikud olla, et Heli Kohki parimate loomeaastate joonistused on talletatud ajakirja Siluett õitseaegade kaante vahele, kus need ilmeksimatult eristuvad teistest figuuride pildile paigutuse, tavapärasest julgemate pooside ja ka oma aja iluideaalide stiliseeritud, kuid…
