2022-13 (3885)

Rohkem palve kui jutustus
Triin Paja: „Õrnus on jõudu andev. Tihtipeale õrnust võrreldakse nõrkusega. Õrnus võib aga olla tänapäeva kiires ja meediakirjus melus omamoodi mäss.“
Piia Ruber

Rohkem palve kui jutustus

Triin Paja: „Luule on anum, kus hoiad midagi endale olulist. Mälestustest saab kiiresti õhk ja mälu hõreneb kiiremini kui sõnad – luule on üks viis seda kauem käes hoida.“

Ainult meeskooride laulupidu
Meestekeskne arvamusruum kujundab tulevase riigikogu koondportree aina sarnasemaks Vanamehele nukufilmist.
Kaader filmist

Ainult meeskooride laulupidu

Ühiskonna arvamusruumis on sugude tasakaal kapitaalselt paigast ära.

Kutsun üles keelerindel sõda lõpetama

Kutsun üles Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhineva artikliga „Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam“ (27. X 2020) alustatud sõda kirjakeele, Eesti riigi toimimise aluse vastu lõpetama enne, kui järel vaid varemed.
Instituudi direktori Arvi Tavasti eestvõttel on kirjakeel olematuks ja keele­korraldus kõlbmatuks kuulutatud, selle eest seisjaid naeruvääristatud ja solvatud, keelehoolde…

Olulisim jäi auhinnata

Teatriauhinnad on üle antud. Mõne aasta eest tehtud muutused auhindamiskorras on peale draamalavastuste teistegi etenduskunstide esiletõstmise üritust suurepäraselt teeninud. Rääkida saab lausa postdramaatilist lähenemisviisi turgutavast kvoodisüsteemist või struktuurist, mis upitab etenduskunstide eri liigid väljapaistvalt sõnateatri kõrvale, sõltumata sellest, milline on teatrilaadide kvantitatiivne ja kvalitatiivne osakaal aastapildis. Heli, visuaali või keha ja liikumist esmatähtsaks pidava žüriiliikme hääl…
Jätkusuutlikkus viib hukatusse
Kas liberaalid on valmis muutma oma majandus- ja eelarvepoliitikat? Kas konservatiivid on valmis tunnistama, et neil pole õrna aimugi, mis on Eesti rahvuslikud huvid ja kes on nende palavalt armastatud rahvas? Kompromissid on võimalikud. Pildil Kaja Kallas ja Martin Helme ning neid ka maski tagant teineteise poole tõmbavad kelmikas pilk, naeratus ja lilled.
Liis Treimann / Äripäev / Scanpix

Jätkusuutlikkus viib hukatusse

Meil ei ole võimalik tagasi pöörduda puhta ja loomuliku vabaturumajanduse rüppe, puhta ja loomuliku traditsiooni rüppe, puhta ja loomuliku looduse rüppe.

Feministlik ja dekoloniaalne pilk sõjale
Ukraina-Venemaa rahuläbirääkimiste laua taga ei ole ühtegi naist. Sõjaoludes heroiseeritakse relvadega mehi ja jäetakse tähelepanuta need, kes astuvad sõjale vastu n-ö paljaste kätega, rahumeelselt. Pildil ukrainlannad, kes kaotasid abikaasa või lapse lahingutes 2014. – 2015. aastal. Ukraina Teise maailmasõja ajaloo muuseumi väljapanek.
Adam Jones/flickr

Feministlik ja dekoloniaalne pilk sõjale

Süürlased on pidanud äsja kogema sama, mida ukrainlased praegu, ilma et maailm oleks nii teravalt rea­geerinud. Ukraina sõda sai võimalikuks, sest lasksime Venemaal Süürias tegutseda ilma tagajärgedeta.

Vormsi 1945–1990. Sõjapõgenikud,  kultuurikatkestus ja elu jätk
Endine vallavanem Ene Sarapuu (vasakul) saabus saarele noore spetsialistina ja töötas aastaid põllumajanduses. 1970. aastad.
Ene Sarapuu kogu

Vormsi 1945–1990. Sõjapõgenikud, kultuurikatkestus ja elu jätk

Vormsi uuema ajaloo läbitöötamine kujundab kogukondi siduvat, mitte vastandavat narratiivi.

Kihnlased, tõeline veelinnurahvas
Kihnus on säilinud veelindude, jääkoskla ja rohukoskla, poolkodustamise tava. Pildil koskla kong.
Meelis Leas

Kihnlased, tõeline veelinnurahvas

Ürgne suhtlus lindudega võis olla varem levinud kogu soome-ugri alal, kuid nüüd on kõige elavamalt säilinud Kihnus.

Vaikimine kuld
„CODA“ kaluriperekonnas võib näha mõlemat tänaseks näitleja-Oscari saanud kurti näitlejat: Troy Kotsur (keskel vasakul) võitis parima meeskõrvalosa kuldmehikese tänavu, Marlee Matlin (keskel paremal) aga naispeaosa Oscari 1986. aasta filmiga „Vähema jumala lapsed“. Nende lapsi mängivad filmis Emilia Jones (vasakul) ja Daniel Durant (paremal).
Pressifoto

Vaikimine kuld

Tänavusel Oscarite galaüritusel juhtus nii mõndagi erakordset, ent kahjuks jääb sealt kummitama vägivallaintsident – näotu isegi siis, kui oli lavastatud.

Eesti teatri auhindade laureaadid 2021. aasta loomingu  või pikaajalise silmapaistva töö eest
Ivar Põllu pälvis lavastajaauhinna lavastusega „Serafima + Bogdan“, mida Tartu Uus teater mängis mullu suvel Peipsiveerel Kolkjas.
Gabriela Urm

Eesti teatri auhindade laureaadid 2021. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil…
Eesti teatri auhindade žüriiliikmete kommentaarid
Külliki Saldre pälvis naispeaosatäitja auhinna Loviisa rolliga lavastuses „Niskamäe naised“ (Vanemuine).
Heikki Leis

Eesti teatri auhindade žüriiliikmete kommentaarid

Kadi Herkül,
sõnalavastuste auhindade žürii esimees
Alustan sellest, millega lõpetas oma kommentaari 2020. aastal sõnalavastuste žüriid juhtinud Jaak Prints: „Meenus eelmise aasta žürii esimehe Madli Pesti…
Ühekõne Lotmaniga
Laval on viis näitlejat (Ivo Uukkivi, Maili Metssalu, Martin Kõiv, Ragnar Uustal ja Simeoni Sundja), keda ühendab huvi vene kultuuriloo ning eriti just Lotmani, Mintsi ja Tartu-Moskva koolkonna vastu.
Ilja Smirnov

Ühekõne Lotmaniga

Kultuur on alati kahekõne. Isegi kui inimene räägib endaga, kõnelevad ja mõtlevad kaasa teised inimesed, surnud ja elavad.

Kuldmüntide ja meedia abil kangelaseks
Rahimi (Amir Jadidi) tõusmine kangelaseks toimub suuresti tänu meediale, kes temast ja tema kokutavast pojast Siavashist (Saleh Karimaei) aina intervjuusid vorbivad. Siavashi küsitletakse tema isa kohta ja laps hakkab ärevas olukorras üha rohkem kokutama. Rahim üritab poega hääldusega aidata, kuid talle rõhutatakse, et kokutamine suurendabki vaatajates kaastunnet.
Kaader filmist

Kuldmüntide ja meedia abil kangelaseks

„Kangelane“ jutustab loo lihtsate inimeste suurtest muredest ja meedia mõjuvõimust. Moraalseid dilemmasid ja kaasamõtlemist leidub küllaga, ent emotsioonide palett jääb kahvatuks.

Miks on muusika?
Sõna „muusika“ on aheldanud muusikud plastse ning ebameeldivalt kleepuva ja veniva tähendusloome sisse. Muusika on saanud sõnast määratuks ning see määratlus ei passi heliga tegelevaid isikuid kirjeldama, leiti „Biotoopia“ vestlusringis, kus osalesid Gregor Kulla ja Aurora Ruusi (istuvad fotol servades) juhtimisel (vasakult) Taavi Kerikmäe, Liisa Hirsch ja Toomas Siitan.
Peeter Laurits

Miks on muusika?

Kes oli see tüüp, kes puhus mammutivilet? Kas muusik, interpreet või helilooja? Et mõista, kes ta oli, on põhjust jõuda selgusele selles, mida ta tegi.

Kärsitusega pillimeister kaugele ei jõua
Raivo Hiiemaa tõdeb, et pillimeister peab olema eelkõige luust ja lihast inimene, aga muusikaline kuulmine võiks olla ning kannatlikkust peab olema. Kõige tähtsam on aga kutsumus.
Andres Teiss

Kärsitusega pillimeister kaugele ei jõua

Raivo Hiiemaa: „Pillimeistri tööd peab tahtma teha, sest pillimeistriks arenemine on pikk protsess, milles mängivad rolli väga paljud tegurid.“

Arhitektuur on läbirääkimiste kunst
Leedu arhitektid Ona Lozuraitytė ja Petras Išora on kui ruumi abil lugude loojad ja jutustajad.
Erakogu

Arhitektuur on läbirääkimiste kunst

Ona Lozuraitytė: „Klient ja tema osa ruumi loomises on enamasti olulisemad kui arhitektuur, mida ta soovib. Väikestel sekkumistel võivad olla suured tagajärjed.“

Kõhkluste kiuste
Tarmo Piirmets: „Oma projektide puhul olen alati Stockholmi sündroomi ohver: kasvan oma loominguga nii kokku.“
Rasmus Jurkatam

Kõhkluste kiuste

Tarmo Piirmets: „Sisearhitekti otsustes kaheldakse kogu aeg. See amet nõuab külma närvi, et öelda: nüüd on valmis ja kõik.“

Luulesalv
Triin Paja
Piia Ruber

Luulesalv

 
Tulle minemine
 
kas ka loom on mõelnud
haukunud ja möiranud:
tule tagasi?
 
aga kui tagasi tulemine on tulle minemine?
 
kajan, kuni ma pole enam hääl,
vaid peegel.
 
Matsime kuu, mitte sinu
surnuaias on ristid nagu maasse löödud mõõgad. ühel haual kasvavad…
Maailm nagu vaalaluust ihutud korsett

Maailm nagu vaalaluust ihutud korsett

Triin Paja on ürgse loomisjõuga sidunud sõnadesse naiselikkuse. See ei tähenda aga roosamannat, vaid valu ja muret tulevaste põlvede, sündinud ja sündimata laste – maailma pärast.

Kuidas saab olla inimene ilma loomata?
Donika Kelly on Iowa ülikooli abiprofessor ning õpetab seal loovkirjutamist. Tema sulest pärinevad luulekogud „Bestiary“ (2016) ja „The Renunciations“ (2021).
Ladan Osman / donikakelly.com

Kuidas saab olla inimene ilma loomata?

Donika Kelly luulekogus on küll ülekaalus mütoloogilis-poeetiline register, kuid raamatut saab lugeda ka kui oodi liikidevahelisele armastusele ja hoolitsusele.

Argidialektika VI.  Tõsidus ja koomika
Banksy. Sorry, the lifestyle you ordered is currently out of stock. London 2011.
Wikimedia Commons

Argidialektika VI. Tõsidus ja koomika

Käisin PÖFFil vaatamas filipiini filmi „Viimane võimalus“ (režissöör Jun Robles Lana, 2021). Film käsitleb väga tõsist probleemi, Filipiinide presidendi Rodrigo Duterte algatatud sõda narkootikumide vastu, mille käigus on…
Kuidas orkestreerida tühjust?
Jüri Reinvere teostes koheldakse orkestrit valdavalt ühe suure instrumendina, mitte kunstlikult kokku liidetud kammeransamblitena, kes veavad omavahel vägikaigast. Fotol ERSO Mihhail Gertsi dirigeerimisel 25. märtsil.
Kalev Lilleorg / Eesti Kontsert

Kuidas orkestreerida tühjust?

Ei, partituuris ei ole lugematu arv generaalpause ega liikumatuks tardunud faktuur. Teost iseloomustab hoopis löökpillide kartmatu kasutus.

Olnu, olev ja olema saav
Nele Tiidelepa installatsioon koosneb kahest kaarja vormiga seinast, neile kirjutatud fragmentaarsetest sõnakatketest, mõnest kangaga kaetud kõvast poroloonitükist ja nende vahele jäävast tühjast ruumist.
Jopp Creative

Olnu, olev ja olema saav

Tartu kunstimuuseumi näitustelt paistab välja ports pisikesi, kuid hoolega tehtud otsuseid, mille juures ühe aja kunstnikud on aimanud teise aja omade eelistusi. Sellest on sündinud midagi ilusat.

Meelerahuga ajarändur
Ludmilla Siimu maalides võib alati midagi uut avastada, näiteks nagu 1976. aastal maalitud „Linnapiiri“ keskplaanis asuval agoraal väikeste figuuride nõtked ja sundimatud grupid.
Erakogu

Meelerahuga ajarändur

Kui aasta jooksul saab käia vaid ühel maalikunstinäitusel, siis soovitan kindlalt Ludmilla Siimu „Olemise helki“ – hea kunst ei kaota ajaga midagi.

Joone neli ilmumist
Maria-Kristiina Ulase näitus Arsi projektiruumis on teatraalne. Vaataja satub otse installatsiooni, laest rippuvate vineerist välja lõigatud veidrate olevuste keskele.
Stanislav Stepaško

Joone neli ilmumist

Maria-Kristiina Ulase kunst näib ütlevat, et maailm ei ole lihtne ja üheplaaniline, see võib olla nihkes ja mänguline, kui vaid osata tabada hetki.

JAAN ELKEN, kunstnik 

Kohanemine on liigi püsimajäämise põhiline eeldus. Inimene on kõike elusat ohustav röövliik ja ekspluateerija, valetame iseendale ja teistele. 
Kultuuril on ühiskonna tööjaotuses oma roll – ja seda mitte ainult autoritaarsetes režiimides. Kunst annab ajastule näo: Londoni ududest hakati rääkima pärast William Turneri maaliseeriat. Täites tühikud banaalse ja ideaalse vahel, loob kunst nii-öelda tähestiku, millest pannakse kokku tsivilisatsiooni…
Sirp