2022-05 (3877)

Ukrainas ei kummardata suurt juhti
Lääneriigid peaksid peeglisse vaatama: 2014. aastal lasti Venemaal ennast üle mängida. Rohelised mehikesed 2014. aasta märtsis Krimmis.
Anton Holoborodko/CC BY-SA 3.0/Wikimedia Commons

Ukrainas ei kummardata suurt juhti

Heiko Pääbo: „Ukraina rahvuslikus narratiivis on esil enese ohvrina kujutamine: oleme võimas rahvas, kuna oleme kõik kannatused suutnud üle elada. Sõja korral lisab selline enesetunnetus võitlusvaimu.“

Ka null on hea tulemus

Valitsus on avastanud saladuse, et vähem haridust kindlustab täisväärtuslikuma elu.

Võitlus kriisidega tekitab valitsuses üleva meeleolu ning teadlikkus ajajärgu erilisusest veendumuse ka iseenda erilisuses – erakorralisel ajal ei saa ju juht olla keegi muu kui eriline inimene. Siiski käib vaiksel viisil ka pisiasjade kallal nokitsemine, mis võiks…

Kuula, mis ma kirjutan

XXI sajandi alguses sai mobiiltelefonist üldine suhtlusvahend ja seni vaikinud põhjamaalased hakkasid rääkima. Varem nii vaikne Helsingi metroo kõlas pidevast jutust. Mul on hüpotees, et sellele aitas kaasa pildi puudumine telefonis. Kehakeel pole põhjamaalastel suurem asi ja personaalne ruum peab olema avar.
Siis tulid suhtlusprogrammid ja rääkimine jäi vaid vanade inimeste…

Kes kardab vabanemistunnet?

Turneri auhind (Turner Prize) ei ole maailma tähtsaim nüüdiskunsti ametlik tunnustus, Veneetsia biennaali Kuldne Lõvi on rahvusvahelises skaalas kindlasti rohkem väärt. Kuid brittide nii-öelda noore (alla 40 aasta vana), aga juba ennast tõestanud kunstniku auhind on selle väljaandmise algusest peale äratanud rahvusvahelist tähelepanu ja tekitanud väiksemaid skandaale. Vähemalt Ühendkuningriigi kunsti-…
Juri Lotman, ülikooli kõige tähtsam mees
Veebruari igal reedel mõtleb Sirp Juri Lotmanile, kelle 100. sünniaastapäev on tänavu 28. veebruaril.

Juri Lotman, ülikooli kõige tähtsam mees

Lotmani vuntsid on inimesi nuputama pannud juba ammu. Käibisid isegi põhjendused, poliitika eelistajad kinnitasid, et ninaalust kaunistust kantakse seltsimees Stalini auks.

Olümpia eelõhtul. Kui tähtis on sport?
Pea peale on pööratud võistluste programm, traditsioonilised alad peavad aina enam oma olemasolu ja eluõigust tõestama. Nicole Joraanstad ja Natalie Nicholson USA kurlingunaiskonnast Vancouveri taliolümpial.
Flickr

Olümpia eelõhtul. Kui tähtis on sport?

Edgar Sein: „Rekordsport on sportimise luule, kõrge kunst, mille kandjaks on sportlikud poeedid – suursportlased – rekordimehed, rahva imetlusega kroonitud võistlejad.“

Sõnadest ei saa isu täis ehk  Elukestva emakeeleõppe kaitseks
Suunamudija roosabanaanike Twitteris. Kas tore sõnamäng või sõnade kiiresti muutuva tähenduse näide?
Kuvatõmmis

Sõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks

„Küll sa oled kõhnake,“ sõnas Kuumees. „Kas sa tahaksid midagi süüa?“
„Jaa!“ vastas tiiger. „Mulle maitseksid sõnad.“1
Filoloog armastab sõnu (kr phileō + logos, ’armastan’ + ’sõna’), sõna-sõnalt. Olen filoloog ja täpselt nagu tiiger tuntud lasteraamatus, saan ma sõnadest söönuks ja joonuks, vahel ka joobnuks. Mulle meeldib neist mõelda, neid lahata, nende…
Arhitektuuriaasta 2021
Tallinna Vanasadama kruiisiterminal on üks eelmise aasta arhitektuuritähti. Hoone-promenaad on avanud linna merele ning mere linnale – selle eest said arhitektid Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm ja Villem Tomiste ning maastikukujunduse autor Maarja Gustavson nii kultuurikapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia kui ka arhitektide liidu arhitekti aastapreemia.
Tõnu Tunnel

Arhitektuuriaasta 2021

Eelmise aasta arhitektuurimaailma parimate teoste eest premeeriti tegijaid 1. veebruaril Vanasadama kruiisiterminali uues hoones.
Arhitektuurivaldkonna olulisimal sündmusel jagasid tunnustust maastiku­arhitektide liit, arhitektide liit, sisearhitektide liit ning kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital. Lisaks kuulutati välja arhitektuuriajakirja Maja ja kultuurilehe Sirp ruumipublikatsiooni auhinna laureaadid.
Kruiisiterminal, kus preemiad välja jagati, on ühtlasi üks eelmise aasta õnnestunuim arhitektuuriteos.…
Kodune, kuid mitte argine Pärsti
Kaari Metslang: „Pärsti mõisalasteaia rekonstrueerimisega oli nagu ikka: astud uksest sisse ja saad aru, et on vaja tegutseda!“
Annika Vihmann

Kodune, kuid mitte argine Pärsti

Kaari Metslang: „Selle projekti puhul tundus kõik õige: suund oli paigas, sihtrühm lihtsalt vapustav. Nii toredas ja armsas majas midagi lastele teha on ju puhas lust.“

Öökuninganna aaria pakub ikka pinget
Publikule pakkus konkurentsitult enim pinget Öökuninganna aaria. Elina Netšajeva säilitab kuulsas kättemaksu ihalevas aarias tehnilise laulusoorituse kõrval ka rollitunnetuse.
Rünno Lahesoo

Öökuninganna aaria pakub ikka pinget

Kui muidu oli vaikushetkedel kuulda toolinaginat ja nihelemist, siis enne Öökuninganna aariat jäi kõik vaikseks, nagu vakatanuks loodus enne tormi tulekut, nii et puuleht ka ei liigu.

Tuttava linna tuled  – Välgukiirusel läbi väikese Antsla

Tuttava linna tuled – Välgukiirusel läbi väikese Antsla

„Ma lähen linna“ tundub olevat eestlaste hulgas päris tavaline ütlus. Ja enamasti nii ütleja kui ka kuulaja saavad aru, kas jutt käib Võrust, Tartust, Tallinnast … või ükskõik millisest Eesti 47 linnast. Või siis ollakse äärelinnas või elamu­rajoonis, aga kavatsetakse minna kesklinna. Mina olen nii öeldes tihti just Antslat mõelnud.
Jah, Antsla on…
Teadusfoto 2021
Parim foto üldkategoorias Eesti geoloogilise läbilõike puursüdamiku kirjeldamine Arbavere välibaasis.
Peeter Paaver / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Teadusfoto 2021

Teadusfotode konkursi korraldas Wikimedia Eesti ja see on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest. Aasta teadusfotograafiks Tartu ülikooli geoloogia nooremteadur Peeter Paaver.
Parim foto üldkategoorias Peeter Paaver
„Inimesed teaduses“ võitja  Peeter Paaver
Välitööd Estonia maa-aluses põlevkivikarjääris, põlevkivi kihtide läbilõike varieeruva mineraloogilise ja keemilise koostise ning struktuuri määramiseks
Mikroskoobipiltide võitja Olavi Kurina 
Looduspiltide kategooria võitja Viktor Palm 
Võitnud pildiseeria…
Sama palju teater, lihtsalt teine laad
Kaks naist (Teele Pärn ja Britta Soll) teevad kaks tundi traditsioonilist lavamehetööd, ehitavad vaatajate silme all nullist üles õdusa lavaelutoa.
Heikki Leis

Sama palju teater, lihtsalt teine laad

„Samad sõnad, teine viis“ tõestab, et ka dokumentaaldramaturgial põhineval lavastusel võib olla vägagi põnev kunstiline vorm ja keel.

Muusika, mida keegi ei kuule

Max Richteri teos „Uni“ kestab kaheksa tundi ja on mõeldud inimestele, kes heidavad päriselt magama. Briti režissöör Natalie Johns on teinud sellest filmi.

Viimastel aastatel on Youtube’is hakanud levima selline nähtus nagu ASMR (autonoomne sensoorne meridiaanreageering), mida mõned nimetavad ka kunstiks. ASMRi sisu seisneb enam-vähem selles,…
Kas praegu on mustust rohkem?
Nii-öelda puhta muusika kirjutamine seisneb helilooja Jüri Reinvere silmis detailile pühendumises ning soovis end tekstist distantseerida. 29. jaanuaril sai temast ametlikult ERRi aasta muusik 2021.
Ken Mürk / ERR

Kas praegu on mustust rohkem?

Mis on puhas abstraktne muusika? Lihtne vastus oleks, et instrumentaalne ja programmitu, mis väljendub üksnes mõtteliselt, kuid juba määratlemise püüe välistab selle puhtuse.

Eesti kultuurielu kroonik

Eesti fotokunsti raamatud on täiendust saanud: ilmunud on Arno Saare kunstnike portreede album.
Arno Saar on kunstimaastikul tuntud tegija, töötanud mitme väljaande fotograafina võis teda näha näituste avamisel ja teistel kunstiüritustel. Ikka fotoaparaadiga ja nagu Saare hea vana sõber filmirežissöör Arvo Iho albumi eessõnas kirjutab: „Kunagi ei näe teda seltskonnas tarka…
Ekraanid halvad, lähedus hea
Facebooki teadet, et ettevõtte uueks nimeks saab Meta ning asutakse üles ehitama metaversumit, saatis veidi kõhedust tekitav video, kuidas tulevikus saab koosolekutel osaleda avatarina. Mark Zuckerberg riietab oma avatari.
Kuvatõmmis

Ekraanid halvad, lähedus hea

Ilmar Taska oli hoiatusromaani kirjutama hakates ajast ees, ent jäi ometi hiljaks. Teos võib põnevust pakkuda neile, kelle elu ei ole ühismeedia, nutiseadmed ja netisuhtlus juba hõivanud.

Sisedistants
Lembe Rubeni installatsioon „Loomine“.
Kaupo Kangur

Sisedistants

Graafik Lembe Ruben ei ole ainult esteet. Temas on tubli annus leiutajat, kes unustab ennast tehnilisi trikke, materjale või aineid, mehhanismide koostoimet katsetama.

Segamatu tasakaal

Segamatu tasakaal

Globaalne infotulv Lauri Pilteri lüürilist omailma ei õõnesta, inimese suhe maailma on luulekogus „Laikmaa välu“ pingevaba, ajatu ja meelekindel.

Kristalsuse võlu ja valu
Mitmekülgse kirjaniku Lehte Hainsalu sulest pärineb nii proosat, luulet, publitsistikat kui ka lasteraamatuid.
Igor Kotjuh

Kristalsuse võlu ja valu

Lehte Hainsalu tundliku luulekeelekasutuse võlu on selle lihtsuses, läbipaistvuses, selguses – proosalisuses, kui nii võib öelda.

Kas head saab veel paremaks teha?

Innovatsioonitüüpide üheaegne rakendamine tõhustab märkimisväärselt ettevõtte majandussooritust.

Innovatsiooni peetakse edasiviivaks jõuks ning selle abil loodetakse lahendada paljusid arenguprobleeme. Innovatsioon on edasiviiv nähtus. Seepärast on õigustatud küsimus, kuidas uuendustegevust ettevõtetes tõhustada, s.t paremaks teha. Ühe moodusena rakendavad ettevõtted üheaegselt mitut innovatsioonitüüpi, sealhulgas tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi uuendusi.…
Pealelend  – Liisi Aibel, Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali nõukogu esimees
Erakogu

Pealelend – Liisi Aibel, Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali nõukogu esimees

Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta esimese taotlusvooru rahataotlusi saab esitada kuni 21. veebruarini. Näitekunsti sihtkapitali rahajaotamise korras on tehtud mitmeid muudatusi.
Millised muudatused puudutavad näitekunsti sihtkapitali jaotatavat raha?
Näitekunsti sihtkapitali nõukogu liikmed on olnud kaua mures, et vabakutselistel loovisikutel puuduvad sotsiaalsed garantiid. Muidugi on see üldine häda ja kummitab teisigi kultuurivaldkondi. Näitekunsti sihtkapital…
Kuulen mittekoputust meie ühise kultuuriruumi uksele

Kuulen mittekoputust meie ühise kultuuriruumi uksele

Kristjan Haljaku uus luulekogu läheb sürrealismikaanonist välja, aga takerdub sõnadesse ja naudib seda perverssel moel.

Kogetuga kimpus
Hedi Jaansoo foto „Piltidega“ seeriast „Nimeta“ („Heleroosa kobarnelk“, 2021).

Kogetuga kimpus

Marje Üksise ja Hedi Jaansoo Rüki galerii näituse juures on sümpaatne põlvkondade koostöö ning püüd leida kahe kunstniku teoste põhjal teemade ja vormide seoseid.

Õiglane tasu

Maarin Ektermann ja Airi Triisberg on välja töötanud kunstnikele, aga ka kõigile teistele kunstitöötajatele õiglase tasustamise määrad. Tasustamise määra aluseks on kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk (vt lähemalt Sirp 14. I) ning lähtudes selle kasvamisest peaks kasvama ka kunstnikele (ja teistele kunstitöötajatele) makstav tasu.
Kas Voronja ja tARTu galerii lähevad kaasa nende ettepanekutega…
Aitäh, et kannad maski?! 
Pille-Riin Purje
Maris Johannes 

Aitäh, et kannad maski?! 

Mäletan, kuidas Tallinna linnaliinibussis hakkas kõlama reibas hüüdlause: „Hea reisija! Aitäh, et kannad maski!“ Nõnda lausub meeldiv naishääl kolmes keeles: eesti, vene, inglise. Tundus igati taktitundeline sõnastus, jaatav, n-ö positiivne meeldetuletus. Aga viimasel ajal, kui teekonna jooksul punktist A punkti B kõlab toosama tänulause paar-kolm korda, hakkab juba närvidele käima.…
Sirp