Ukrainas ei kummardata suurt juhti
Heiko Pääbo: „Ukraina rahvuslikus narratiivis on esil enese ohvrina kujutamine: oleme võimas rahvas, kuna oleme kõik kannatused suutnud üle elada. Sõja korral lisab selline enesetunnetus võitlusvaimu.“
Ka null on hea tulemus
Valitsus on avastanud saladuse, et vähem haridust kindlustab täisväärtuslikuma elu.
Kuula, mis ma kirjutan
Siis tulid suhtlusprogrammid ja rääkimine jäi vaid vanade inimeste pärisosaks. Noored lobisesid MSNis. Kujunes täiesti…
Kes kardab vabanemistunnet?
Meilegi ei ole…
Juri Lotman, ülikooli kõige tähtsam mees
Lotmani vuntsid on inimesi nuputama pannud juba ammu. Käibisid isegi põhjendused, poliitika eelistajad kinnitasid, et ninaalust kaunistust kantakse seltsimees Stalini auks.
Olümpia eelõhtul. Kui tähtis on sport?
Edgar Sein: „Rekordsport on sportimise luule, kõrge kunst, mille kandjaks on sportlikud poeedid – suursportlased – rekordimehed, rahva imetlusega kroonitud võistlejad.“
Sõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks
„Jaa!“ vastas tiiger. „Mulle maitseksid sõnad.“1
Filoloog armastab sõnu (kr phileō + logos, ’armastan’…
Arhitektuuriaasta 2021
Arhitektuurivaldkonna olulisimal sündmusel jagasid tunnustust maastikuarhitektide liit, arhitektide liit, sisearhitektide liit ning kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital. Lisaks kuulutati välja…
Kodune, kuid mitte argine Pärsti
Kaari Metslang: „Selle projekti puhul tundus kõik õige: suund oli paigas, sihtrühm lihtsalt vapustav. Nii toredas ja armsas majas midagi lastele teha on ju puhas lust.“
Painav patukahetsus
Peter Frankopani hoiak peegeldab läänes toimunud mentaliteedimuutusi – kunagise hiilguse üle uhkuse tundmise asemel mineviku ülekohtu kahetsemist, süü tunnistamist ja andeks anumist.
Tõnis Vindi foneetiline ja visuaalne kabala
Tõnis Vindi esseed sobituvad XX sajandi esseistliku alkeemia traditsiooni, kus kasutatakse foneetilist ja visuaalset kabalat ja mille on defineerinud eelkõige Fulcanelli ja Canseliet.
Öökuninganna aaria pakub ikka pinget
Kui muidu oli vaikushetkedel kuulda toolinaginat ja nihelemist, siis enne Öökuninganna aariat jäi kõik vaikseks, nagu vakatanuks loodus enne tormi tulekut, nii et puuleht ka ei liigu.
Igal pool on inimesed …
Tallinna Linnateatri Põrgulavale oli „Põhjas“ nagu loodud, aga Uku Uusberg allutab isikupärase totaalsusega ka Salme kultuurikeskuse suure lava.
Tuttava linna tuled – Välgukiirusel läbi väikese Antsla
Armastusest koroona ajal
„Räägi ära“ on film kui psüühiline andmebaas pandeemia traumast, mis vääriks tuleviku-uurijate tähelepanu ka tuhande aasta pärast.
Teadusfoto 2021
Parim foto üldkategoorias Peeter Paaver
„Inimesed teaduses“ võitja Peeter Paaver
Välitööd Estonia maa-aluses põlevkivikarjääris, põlevkivi…
Muusikamatemaatika võlu ja valu
Pärnu nüüdismuusika päevad on alati tekitanud tunde, et osalejal on avanenud harukordne võimalus astuda tänavalt kosmoselaeva ja lennata tundmatut galaktikat avastama.
Sama palju teater, lihtsalt teine laad
„Samad sõnad, teine viis“ tõestab, et ka dokumentaaldramaturgial põhineval lavastusel võib olla vägagi põnev kunstiline vorm ja keel.
Muusika, mida keegi ei kuule
Max Richteri teos „Uni“ kestab kaheksa tundi ja on mõeldud inimestele, kes heidavad päriselt magama. Briti režissöör Natalie Johns on teinud sellest filmi.
Kas praegu on mustust rohkem?
Mis on puhas abstraktne muusika? Lihtne vastus oleks, et instrumentaalne ja programmitu, mis väljendub üksnes mõtteliselt, kuid juba määratlemise püüe välistab selle puhtuse.
Eesti kultuurielu kroonik
Arno Saar on kunstimaastikul tuntud tegija, töötanud mitme väljaande fotograafina võis teda näha näituste avamisel ja teistel kunstiüritustel. Ikka fotoaparaadiga ja nagu Saare hea vana sõber filmirežissöör Arvo Iho albumi eessõnas kirjutab: „Kunagi ei näe teda seltskonnas tarka juttu ajamas, vaid ikka pingsa…
Ekraanid halvad, lähedus hea
Ilmar Taska oli hoiatusromaani kirjutama hakates ajast ees, ent jäi ometi hiljaks. Teos võib põnevust pakkuda neile, kelle elu ei ole ühismeedia, nutiseadmed ja netisuhtlus juba hõivanud.
Sisedistants
Graafik Lembe Ruben ei ole ainult esteet. Temas on tubli annus leiutajat, kes unustab ennast tehnilisi trikke, materjale või aineid, mehhanismide koostoimet katsetama.
Segamatu tasakaal
Globaalne infotulv Lauri Pilteri lüürilist omailma ei õõnesta, inimese suhe maailma on luulekogus „Laikmaa välu“ pingevaba, ajatu ja meelekindel.
Teine dimensioon
„Arhiiv 81“ paneb mõtlema paralleelmaailmade võimalikkusele. Tõstatatakse ka küsimus, kas kummitused ei või olla hoopis inimesed teistest universumitest.
Loodus ja igatsus
Puud suhtlevad omavahel ning kogu floora ja fauna on üksteisest sõltuvuses. Samamoodi on tihedalt läbi põimunud ka mõtlejate-heliloojate helisülemid.
Kristalsuse võlu ja valu
Lehte Hainsalu tundliku luulekeelekasutuse võlu on selle lihtsuses, läbipaistvuses, selguses – proosalisuses, kui nii võib öelda.
Kas head saab veel paremaks teha?
Innovatsioonitüüpide üheaegne rakendamine tõhustab märkimisväärselt ettevõtte majandussooritust.
Pealelend – Liisi Aibel, Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali nõukogu esimees
Kuulen mittekoputust meie ühise kultuuriruumi uksele
Kristjan Haljaku uus luulekogu läheb sürrealismikaanonist välja, aga takerdub sõnadesse ja naudib seda perverssel moel.
Ääremärkusi teaduse vahelt. Igast sitta ka uuritakse
Kahel ja poolel miljardil inimesel puudub ligipääs meie mõistes normaalsetele sanitaartingimustele.
Kogetuga kimpus
Marje Üksise ja Hedi Jaansoo Rüki galerii näituse juures on sümpaatne põlvkondade koostöö ning püüd leida kahe kunstniku teoste põhjal teemade ja vormide seoseid.
Õiglane tasu
Kas Voronja ja tARTu galerii lähevad kaasa nende ettepanekutega ja hakkab tasustama nende mõõdikute järgi? Kui, siis…
