2021-50 (3872)
Kui turbiinid pöörlevad, aga vesi seisab
Armastust ja loovust on vaja just praegu, kui kõigi vaimne tervis vajab tähelepanu ja abi on kättesaadav vähestele. Armastuse ja loovuse abiga võime jälle saada psühholoogilisteks olenditeks.
Aasta hirmu nõiaringis
Sõja ja krahhide ennustajad on kõigest omakasupüüdlikud hirmuõhutajad.
Literaat ja siga. Jõululugu
Pole halba ilma, on vaid kehv linnaruum
Ütlus sobib pisut ümbersõnastatuna ka linnaruumi kohta. Mitu korda aastas võib meid tabada mõte,…
Neoliberalismi ja populismi paratamatus ehk XXI sajandi demokraatliku kapitalismi anatoomia
Globaliseeruvast teadmuspõhisest majandusest kasu lõikav uus haritud keskklass ei soovi sugugi hakata oma võiduvilju niisama lihtsalt jagama kaotajatega, s.t fordismiajastu vana keskklassi ja töölistega.
Ülem eesmärk on kanda inimesed kriisist läbi
Kultuuriminister Tiit Terik: „Riik on asutanud sihtasutused väga selge vajaduse või tahte väljendusena ega saa neid jätta.“
Ennast lugedes ei tohi piinlik hakata
Triinu Pakk: „Praegu näib, et pühadus on lahtunud ning tõed ja ebatõed võitlevad võrdsena ilma pühitsuse tõepõhjata turuplatsil – ja sellest ei paista suurt head tulevat.“
Eesti teatris ei ole praegu ülearu head ajad
Teatrikriitik Kadi Herkül: „Suuremate teatrite seas on repertuaarilt huvitav ja tasakaalustatud olnud sel aastal Viljandi Ugala.“
Hääletu rokenroll
Vahur Afanasjevi „Tuulevaiksed aastad“ on eelkõige raamat armastusest ja võitlustahtest.
No ei mahu ära
Kava oli koostatud alatult: esimene pool kiskus sentimentaalseks ja ajas pihud märjaks, teine pool justkui sööstis sest mööda ning jättis kuulaja oma virilate silmadega üksi.
Uus teater – Aeg
Pastelne, rahutu, hirmutav saladus
Lily Marleen Verilaskja „Oma veres“ on tähenduslõks, süüdistus või torge, rahutus või murdumine, murtus sees, mida selle olemus ja esitusviis justnagu esmapilgul ei lubaks.
Korrastatuse poole
Ruumilise planeerimise rohelise raamatu avaldamisest on möödas ligi kaks aastat, nüüd on paslik hinnata, kuhu valdkonna arendamise algatused on jõudnud.
Eesti keelekorralduse sasipuntrad
Praegune süsteemitu „keelekorraldus“ ei taga ühtlust-selgust ega aita teadmatusest levinud keelendimuudatuste abil keelekasutust korrastada, veel vähem rikastada.
Silmade avanemise päev
Aeg näitab, kas 24. detsember 2021 jääb inimkonna mällu kui ühe uue ajajärgu algus – päev, mil saime uued silmad universumi uudistamiseks.
Suitsu nurk XII –Kristiina Ehini „*sel aastavahetusel Tallinn-Moskva rongis“
2 ma rüüpan kohvi tassist Ленинград
3 ja vaatan kuidas aknaklaasi taga
4 vaob kõrvalrööbastele снегопад
5
6 „Su käed on proletaarselt karedad“ –
7 nii sosistas mu kallim üle laua
8 ja nõnda tihenevas lumesajus
9 üksteise silmi vaatasime kaua
10
11 neis silmis tuhamägedele üles
12 siis läksime на санках me кататься
13 ja hanges sügavas…
Disko. Ilma tuumasõjata
Soome-taani koreograaf Taneli Törmä: „Kuhu on kadunud diskotantsu algusaegade underground’i rassiline ja sooline eneseväljendusvabadus?“
Vabaduse piir jäi maha märkimata
Valitsus näiteks võttis…
Ah sa sindel!
Tartu uus ulmeline maamärk näitab, et taristuga annab väga hästi avalikku ruumi paremaks teha – kui ainult protsendiseadus laieneks ka infrastruktuurile.
Veera Hirsik 18. X 1927 – 20. XI 2021
Veera sündis Vedernika külas neljalapselises peres teise lapsena. Ema oli Anne (Jahimiis) ja isa Illo Pihotalo. Veera lõpetas matemaatika erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppes. Tööle suunati ta Treski seitsmeklassilisse kooli. Alates 1950. aastast oli matemaatikaõpetaja Värskas ning 1954. aastast alustas…
Kolmapäev kuningliku kvartetikunstiga
Signum Quartett mängis lõdvestavad laused peaaegu teraapilise kvaliteediga mõtiskluseks, mille sisemine rahu lõi vajaliku tasakaalu, kuigi vaid viivuks.
Argidialektika II. Argisus
Post-sõnastik LVIII – Jalutamise esteetika
Veenvam kui Kaufman
„Mina, Eesti režissöör“ on Manfred Vainokivi ühemehe-dokumentaalfilm ühest mehest, iseendast, kes teeb ühemehedokumentaalfilmi ühest mehest – iseendast.
Tervendav, teisendav, keskikka triiviv tuul
Nii Martin Alguse, Mart Kangru kui ka Vahur Afanasjevi värskes luulekogus peegeldub apokalüpsisega harjutatud ja vaikuse piiril vahti pidava põlvkonna kogemus muutuvas maailmas.
Kunst väljaspool riiki
György Pálfi: „Mängufilm armastab realismi. Kõik on hübriidne. Mängufilmid salvestavad alati mingit reaalsuse versiooni.“
Inimvaatlused – Jõul on isiklik asi
John Travolta ja disko taassünd
„Open Your Heart“ on nostalgiline, aga ühtlasi eneseirooniline. No kujutage ette õllekõhuga ja habemesse kasvanud John Travoltat diskokera valguses noorusaja poose võtmas.
Emakese Maa seedekulglas
Tänavu möödub 115 aastat Loodeväila esmaläbimisest Roald Amundseni poolt.
Läbi džässi jõulude poole
Kaugele üle džässi piiride laienenud „Jõulujazzi“ festivali keskel raputas publiku tardumusest üles aktivistist mässaja ja kitarrist Marc Ribot.
Armastuskiri nukuteatrile
Helle Laasi jutt nukuteatri köögipoolest laiendab silmaringi: nukk ei ole talle tuim rekvisiit, nukk on partner.
Neli pilku eesti kammermuusikale
Mida, milleks, kuidas, kellele? Eesti muusika nädal kinnitab, et interpreedid on enda jaoks vastuse valmis mõelnud ja langetatud valikus veendunud.
Viirus levib,…
Eksistentsiaalse ohu aastad filmimaailmas
Voogedastusajastu algus ja „Eesti filmi lõpp“ – filmiaasta 2021 tõi muudatusi ja huvitavaid tuuli nii meil kui ka mujal.
Armastusega Amsterdamist
Uus põlvkond paistab silma eriti võimeka kehakeele poolest. Loobutud on žanrilisusest ja keeldutakse koondumast mis tahes ühisnimetaja alla – tantsitakse iseenda pilli järgi.
