2021-50 (3872)

Kui turbiinid pöörlevad, aga vesi seisab
Kaasaegset kunsti on raske käsitada ajaloo osana, mis saab alguse Willendorfi Venusest ja koopajoonistest. Pigem võiks see alata istandusmajanduse ja Escrava Anastácia näomaskiga.
wikipedia.org/wiki/Escrava_Anastacia

Kui turbiinid pöörlevad, aga vesi seisab

Armastust ja loovust on vaja just praegu, kui kõigi vaimne tervis vajab tähelepanu ja abi on kättesaadav vähestele. Armastuse ja loovuse abiga võime jälle saada psühholoogilisteks olenditeks.

Aasta hirmu nõiaringis
Kui öötaevas lööb särama mitmikraketiheitja hele laeng, teab igaüks, et jõulurahu on maale laskunud.
Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Aasta hirmu nõiaringis

Sõja ja krahhide ennustajad on kõigest omakasupüüdlikud hirmuõhutajad.

Literaat ja siga. Jõululugu

Literaat tuli üle Raekoja platsi, mida täitsid putkad; külmas õhus hõljusid kapsaaurud ja kõlaritest kostis kellegi jorin. It’s the most wonderful time of the year. Literaat tundis, kuidas hooaeg ja pimedus muudavad ta kurjaks nagu teismelise. Rahvas tatsas tutimütsi­lettide vahel ja jõi glögi, Literaat mõtles, kas ta peaks tundma perversset rõõmu või moraalset kahetsust, et…

Pole halba ilma, on vaid kehv linnaruum

Norrast pärit ütlus „Det finnes ikke dårlig vær, bare dårlige klær!“ ehk „Pole halba ilma, on vaid vale riietus“ läheb ikka käiku, kui mõni ei taha väljas olla või kipub vihma, lume või rõskuse üle liialt kurtma.
Ütlus sobib pisut ümbersõnastatuna ka linnaruumi kohta. Mitu korda aastas võib meid tabada mõte, et pole…

Neoliberalismi ja populismi paratamatus ehk XXI sajandi demokraatliku kapitalismi anatoomia

Globaliseeruvast teadmuspõhisest majandusest kasu lõikav uus haritud keskklass ei soovi sugugi hakata oma võiduvilju niisama lihtsalt jagama kaotajatega, s.t fordismiajastu vana keskklassi ja töölistega.

Tihti näevad paljud vasakpoolsed intellektuaalid ja poliitikud neoliberalismi vandenõuna, „Chicago poiste“ (Chicago majandusmõtte…
Ülem eesmärk on kanda inimesed kriisist läbi
Tiit Terik: „Täna välja pakutud variant on teha vajalikke muutusi ministri määruse tasandil, palju operatiivsem ja paindlikum, aga inimesed valdkonnas kardavad, et tekib poliitilise riski küsimus. Kui pilt seinal muutub, muutub ka poliitika, vaade valdkonnale.“
Piia Ruber

Ülem eesmärk on kanda inimesed kriisist läbi

Kultuuriminister Tiit Terik: „Riik on asutanud sihtasutused väga selge vajaduse või tahte väljendusena ega saa neid jätta.“

Ennast lugedes ei tohi piinlik hakata
Triinu Pakk: „Kes ma siis olen – kas see, milleks mind teeb väline sattumus ja surve, või see, mida tajun sisimas, kus olen vaimus? Minu vaimu on lapsest peale köitnud Vahemere maad – aga kui ma poleks sündinud keskkonda, mis sisaldas sellist vanatädi ja ema ja suurt raamatukogu, siis poleks ma neist võib-olla teadnudki.“
Erakogu

Ennast lugedes ei tohi piinlik hakata

Triinu Pakk: „Praegu näib, et pühadus on lahtunud ning tõed ja ebatõed võitlevad võrdsena ilma pühitsuse tõepõhjata turuplatsil – ja sellest ei paista suurt head tulevat.“

Eesti teatris ei ole praegu ülearu head ajad
Tartu Uue teatri suvel mängitud „Serafima + Bogdan“ (lavastaja Ivar Põllu) oli üks aasta tipptöid, ehedalt teatraalne ja kujundlik tervik, kus näitlejad, kujundus, muusika ja helid põimusid ja täiendasid üksteist. Serafima – Ilo-Ann Saarepera.
Gabriela Urm

Eesti teatris ei ole praegu ülearu head ajad

Teatrikriitik Kadi Herkül: „Suuremate teatrite seas on repertuaarilt huvitav ja tasakaalustatud olnud sel aastal Viljandi Ugala.“

Hääletu rokenroll
Vahur Afanasjev Peipsi ääres
Piia Ruber

Hääletu rokenroll

Vahur Afanasjevi „Tuulevaiksed aastad“ on eelkõige raamat armastusest ja võitlustahtest.

No ei mahu ära

Kava oli koostatud alatult: esimene pool kiskus sentimentaalseks ja ajas pihud märjaks, teine pool justkui sööstis sest mööda ning jättis kuulaja oma virilate silmadega üksi.

ERSO sarja „Romantika“ kontsert „ERSO 95“ 10. XII Estonia kontserdi­saalis. Triin Ruubel (viiul), Arvo Leibur (viiul) ja Theodor Sink (tšello), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Heino Elleri,…

Uus teater – Aeg

Kui vana teatri armastajal on hirm, et aeg jookseb, siis uuest teatrist lugupidavat inimest vaevab pidev ängistus: ükskõik, kuhu vaatad, aeg lihtsalt seisab ja kõik. Lihtsustatult võib nimetada ühte vanaks ja teist nooreks, mis elus muidugi nii ei ole. Et oleks lihtsam edasi rääkida, panen neile nimed: härra Vana ja preili Noor.
Härra Vana läheb hirmununa teatrisse ja…
Pastelne, rahutu, hirmutav saladus
Lily Marleen Verilaskja „Oma vere“ atmosfäär on justnagu turvaline, õrn ja pehme, aga tumeda, kummalise, mõrumandli kõrvalmaitsega.
Junny Yeung

Pastelne, rahutu, hirmutav saladus

Lily Marleen Verilaskja „Oma veres“ on tähenduslõks, süüdistus või torge, rahutus või murdumine, murtus sees, mida selle olemus ja esitusviis justnagu esmapilgul ei lubaks.

Korrastatuse poole
Kuigi Eesti rahvaarv väheneb, ehitatakse linnaäärsetele aladele aina enam. Tegu pole kestliku arengusuunaga.
Tõnu Tunnel

Korrastatuse poole

Ruumilise planeerimise rohelise raamatu avaldamisest on möödas ligi kaks aastat, nüüd on paslik hinnata, kuhu valdkonna arendamise algatused on jõudnud.

Eesti keelekorralduse sasipuntrad
Pole põhjust kõnelda õigest ja valest keelest, vaid selgest ja ähmasest väljendusest. Keele, uususe, keeleteaduse, keelekorraldusteooria, -soovituste ja keelehoolde seos.

Eesti keelekorralduse sasipuntrad

Praegune süsteemitu „keelekorraldus“ ei taga ühtlust-selgust ega aita teadmatusest levinud keelendimuudatuste abil keelekasutust korrastada, veel vähem rikastada.

Silmade avanemise päev
teadus_James_Webb_Space_Telescope_top.jpg James Webbi kosmoseteleskoop kunstniku kujutatuna. Pealtvaates, Päikesest kaugem külg.
NASA/Wikimedia Commons

Silmade avanemise päev

Aeg näitab, kas 24. detsember 2021 jääb inimkonna mällu kui ühe uue ajajärgu algus – päev, mil saime uued silmad universumi uudistamiseks.

Suitsu nurk XII  –Kristiina Ehini „*sel aastavahetusel Tallinn-Moskva rongis“
Kristiina Ehini luuletuse ühte rongisõitu, aknaklaasi taha suunatud hõllanduslikku pilku mahuvad Eesti ja Venemaa, mina ja tema, romantika ja poliitika, mahuvad ka paigalolek ja liikumine, möödanik ja tulevik, siin ja seal.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Suitsu nurk XII –Kristiina Ehini „*sel aastavahetusel Tallinn-Moskva rongis“

1 sel aastavahetusel Tallinn-Moskva rongis
2 ma rüüpan kohvi tassist Ленинград
3 ja vaatan kuidas aknaklaasi taga
4 vaob kõrvalrööbastele снегопад
5
6 „Su…
Disko. Ilma tuumasõjata
Taneli Törmä: „Põlvkonnad kasvavad lahku ning popkultuuril ja nüüdistantsul on selles lahkukasvamises oma roll.“
Piia Ruber

Disko. Ilma tuumasõjata

Soome-taani koreograaf Taneli Törmä: „Kuhu on kadunud diskotantsu algusaegade underground’i rassiline ja sooline eneseväljendusvabadus?“

Vabaduse piir jäi maha märkimata 
Kaarel Tarand

Vabaduse piir jäi maha märkimata 

Aasta tagasi, kui toimetuses sisetunde järgi selle veeru teemat valisime, ei osanud me aimata, kuhu täpselt ühiskonna surve juttu tüürima hakkab. Tähtsaks osutus vabaduse teema õnneks küll, mõõgaristamise rindeid tekkis rohkem kui üks…
Ah sa sindel!
Uus Vaksali sild on ilmekas näide, et arhitektuuriliselt hästi lahendatud taristu rikastab linna nii visuaalselt kui ka funktsionaalselt.
Tõnu Tunnel

Ah sa sindel!

Tartu uus ulmeline maamärk näitab, et taristuga annab väga hästi avalikku ruumi paremaks teha – kui ainult protsendiseadus laieneks ka infrastruktuurile.

Veera Hirsik 18. X 1927 – 20. XI 2021

Meie hulgast on lahkunud seto laulukultuuri hoidja ja edasikandja Veera Hirsik.
Veera sündis Vedernika külas nelja­lapselises peres teise lapsena. Ema oli Anne (Jahimiis) ja isa Illo Pihotalo. Veera lõpetas matemaatika erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppes. Tööle suunati ta Treski seitsmeklassilisse kooli. Alates 1950. aastast oli matemaatikaõpetaja Värs­kas ning 1954. aastast alustas tööd kooli…

Kolmapäev kuningliku kvartetikunstiga

Signum Quartett mängis lõdvestavad laused peaaegu teraapilise kvaliteediga mõtiskluseks, mille sisemine rahu lõi vajaliku tasakaalu, kuigi vaid viivuks.

Kontsert „ECM Live: Signum Quartett“ 1. XII Estonia kontserdisaalis. Signum Quartett (Saksamaa): Florian Donderer (I viiul), Annette Walther (II viiul), Xandi van Dijk (vioola) ja Thomas Schmitz (tšello). Kavas Joseph Haydni,…

Argidialektika II. Argisus

Argielu. Vähetähtsad toimingud, mis on vajalikud elamise jätkamiseks. Neid tehakse millegi nimel. Kui puudub see, mille nimel argiselt toimetada, siis argine muutub rõhuvaks, koormavaks, masendavaks – ähvardab implodeeruda, iseenda raskuse all kokku variseda. Argist hoiab lahti ja käigus ainult seos mitte-argisega, sellega, mille nimel argist tehakse. Nimetagem seda pühaks. See võib olla see, mille nimel…

Post-sõnastik LVIII – Jalutamise esteetika

Inimene on punktist teise kulgev olend: „Kord juba püsti, ei seisa inimene paigal.“1 Tänapäeval tähendab liikumine tehnika ja füüsilise pingutuse sümbioosi, mis võimaldab järjest pikemate vahemaade läbimist kergema kehalise pingutuse hinnaga. See omakorda eeldab kehalisust võimestava tehnika loomulikku ja pidevat olemasolu. Tehnika järjest suurenev mõju inimese argielule on üheks põhjuseks, miks…
Veenvam kui Kaufman
Frustreerivas filmimaailmas seiklev Manfred Vainokivi esindab radikaliseerunut, kes peab kõiki narratiive vääraks – etendagu ta oma rolli siis sarkastiliselt või mitte.
Kaader filmist

Veenvam kui Kaufman

„Mina, Eesti režissöör“ on Manfred Vainokivi ühemehe-dokumentaalfilm ühest mehest, iseendast, kes teeb ühemehedokumentaalfilmi ühest mehest – iseendast.

Tervendav, teisendav, keskikka triiviv tuul
Vahur Afanasjev, Martin Algus ja Mart Kangur paistavad oma kolme luulekoguga osutavat meie kõigi võimalusele paraneda, saada teiseks ja tüürida viimaks ehk unistuste tuulevaikusessegi.
Erakogu

Tervendav, teisendav, keskikka triiviv tuul

Nii Martin Alguse, Mart Kangru kui ka Vahur Afanasjevi värskes luulekogus peegeldub apokalüpsisega harjutatud ja vaikuse piiril vahti pidava põlvkonna kogemus muutuvas maailmas.

Kunst väljaspool riiki
Operaator Tamás Dobos ja György Pálfi mängufilmi „Igavesti igaveses“ võttel.
Erakogu

Kunst väljaspool riiki

György Pálfi: „Mängufilm armastab realismi. Kõik on hübriidne. Mängufilmid salvestavad alati mingit reaalsuse versiooni.“

Inimvaatlused – Jõul on isiklik asi
Postkaart aastatest 1920–1930
Eesti Rahva Muuseum / muis.ee

Inimvaatlused – Jõul on isiklik asi

Eelmisel aastal kirjutasin jõulude aegu Eesti Ekspressi jõulunovelli sellest, kuidas üks edev pealinna proua Paula, projektijuht ja firmabändi solist, tahab heategevuse sildi all hirmsasti laval esineda. Ta organiseerib…
John Travolta ja disko taassünd
Taneli Törmä lööb habeme lehvides sihukse diskotantsu valla, et lase aga olla. Indiaanipealikust iluduskuninganna Hilde I Sandvold sekundeerib talle. Pööraselt naljakas.
Kris Moor

John Travolta ja disko taassünd

„Open Your Heart“ on nostalgiline, aga ühtlasi eneseirooniline. No kujutage ette õllekõhuga ja habemesse kasvanud John Travoltat diskokera valguses noorusaja poose võtmas.

Emakese Maa seedekulglas
Loodeväil on 900 miili pikk meretee, mis ühendab Atlandi ookeani ja Vaikset ookeani läbi Põhja-Jäämere, ulatudes Kanada Baffini saare põhjaosast USA Alaska osariigist põhjas asuva Beauforti mereni. Aastatel 1819–1825 jõudis Sir William Edward Parry ida poolt tulles Melville’i väinani. John Franklini ekspeditsiooni liikmed hukkusid 1848. aastal. Esimesena läbis väila (1903–1906) idast läände Roald Amundsen, elades üle kolm talvitumist jääs.
Eesti Entsüklopeedia

Emakese Maa seedekulglas

Tänavu möödub 115 aastat Loodeväila esmaläbimisest Roald Amundseni poolt.

Läbi džässi jõulude poole
Trio Ceramic Dog liidri Marc Ribot’ kohalolek oli intensiivsuselt nii võimas, et täitis kogu ruumi ja kuulajate meeled välisele liikumatusele vaatamata. Ribot’ saabumist „Jazzkaarele“ oli oodatud juba 2020. aasta kevadest saadik.
Sven Tupits

Läbi džässi jõulude poole

Kaugele üle džässi piiride laienenud „Jõulujazzi“ festivali keskel raputas publiku tardumusest üles aktivistist mässaja ja kitarrist Marc Ribot.

Armastuskiri nukuteatrile

Helle Laasi jutt nukuteatri köögipoolest laiendab silmaringi: nukk ei ole talle tuim rekvisiit, nukk on partner.

Näitleja Helle Laasi 80. sünnipäevaks on tema lavapartner Kaja Kann kinni püüdnud mälestuste pilve: Helle räägib oma elust ja Kaja kuulab, küsib, kirjutab üles. Kas nii see käis? Kohati on tekst kujunditihe, pole mingit märki suulisest kõnepruugist. Kas…

Neli pilku eesti kammermuusikale

Mida, milleks, kuidas, kellele? Eesti muusika nädal kinnitab, et interpreedid on enda jaoks vastuse valmis mõelnud ja langetatud valikus veendunud.

Eesti interpreetide liidu Eesti muusika nädala kontserdid 5., 7., 9. ja 11. XII EMTA suures saalis. Artur Lemba, Erkki-Sven Tüüri, Eino Tambergi ja Ester Mägi kammerteostega autoriõhtud.
Viirus levib, elektri hind tõuseb, jõulud…
Eksistentsiaalse ohu aastad filmimaailmas
… kui ka täielikku üksindust Bo Burnhami sketšikogumikus „Sees“.
Kaader filmist

Eksistentsiaalse ohu aastad filmimaailmas

Voogedastusajastu algus ja „Eesti filmi lõpp“ – filmiaasta 2021 tõi muudatusi ja huvitavaid tuuli nii meil kui ka mujal.

Armastusega Amsterdamist
Johhan Rosenbergi hübriidne lavastus „Kõdu“ meenutab kestvus-performance’it.
Marta Vaarik

Armastusega Amsterdamist

Uus põlvkond paistab silma eriti võimeka kehakeele poolest. Loobutud on žanrilisusest ja keeldutakse koondumast mis tahes ühisnimetaja alla – tantsitakse iseenda pilli järgi.

Sirp