2021-43 (3865)
Uus klots teadmiste tornis
Loovisikute toimetuleku uurimine on nagu issanda töö, mis ei lõpe iialgi.
Biopoliitiline läbikukkumine. Koroonast humanitaari pilguga
Professor Raili Marling: „Oleme jõudnud kriisi, kus me ei suuda enam kokku leppida, mis on faktid, kes on eksperdid ja mis on elamisväärne elu.“
Kas hellitada pakirobotit või eite-taati?
Betoonijärjekord
Võrdlus sõjaga on muidugi meelevaldne liialdus, sest sõjaks ju ei läinud, kui püüti välja selgitada järgmisi kultuurkapitali vahenditest rahastatavaid riiklikult tähtsaid kultuuriehitisi, aga nimetagem seda siis … kõrgendatud tähelepanuotsinguteks, mis tekitasid ka…
Ikkagi jõutakse raha juurde välja
Ameerika kultuurikriitik Walter Benn Michaels uputab lekkiva postmodernismilaevukese, et purjetada sõna jõul klassivabasse vette.
Uus teater – Naised
Abstraktsetest häälikutest kõige tähenduslikumate küsimusteni
Vahel on nii, et väga hea muusika päästab keskpärase libreto, „minn(i)e“ puhul on kandev roll just nimelt tekstil, milleta muusikalisel osal oleks vähe öelda.
Aga mis see saladus siis ikkagi on?
Mono-ooperis „1982“ on helilooja matemaatiliste võtetega tuletanud ja töödelnud mitmesuguseid lääne muusikaloo kaanoni motiive.
Üle(ndavad) heli(d)
Festival „Üle heli“ andis mõista, et peale ööklubide võiks olla paik, kus eksperimentaalset muusikat pakutakse tihedamini, kui seda nüüdisajal tehakse.
Auhind – Küpsete meistrite igihaljas autasu
Skulptor Elo Liiv on pälvinud tunnustuse aktiivse loomingulise tegevuse ja valguskunsti arendamise eest. Viis päeva hiljem, 27. oktoobril avati Tartus järjekordne valguskunsti festival ja selgi korral on selle peakorraldaja Elo Liiv.…
Keskaja tõeduell kolmes vaatuses
„Viimane duell“ on mitmetasandiline ajaloofilm. Seda võib vaadata vaatemängulise seiklusfilmina, aga seal heidetakse ka halastamatu pilk keskaja lõpu ühiskonnakorraldusele.
Mässaja portree 2021
Siis tuli see vabariik. Õige vastaline pole kunagi rahul. Metsaline ei taltu. Mõni pidu läks pikaks. Mõni prillidega pugeja…
See on alles algus
„Düüni“ keskmes on inimeste lood. Suur pilt nende taga on olemas, kuid mitte rõhutatud.
Ühest akadeemilise šamanismiuurimise nurgakivist ja selle loojast
Mircea Eliade pärandi eestindamist peab kindlasti jätkama.
Lausvaledele ehitatud kunst
Sveta Grigorjeva „Fakerz“ on pealtnäha rahustavalt pretensioonitu lavastus, nii pretensioonitu, et vaevu kvalifitseerub lavastuseks.
Üle piiri ja rahvuse
3. detsembril 2021 möödub sada aastat tõlkija ja aastakümneid eesti kultuurielule rahvusvahelist värvi andnud ajakirjaniku Ita Saksa sünnist.
Naistest, meestest ja masinatest
„Titaani“ lavastajat Julia Ducournaud huvitavad füüsilised vormid ja tajud – ilu ja inetuse vahekord ja moonded, koletislikuks või ebardlikuks peetu, seksuaalsus, soolisus.
Raske õppustel, kerge lahingus
Südikalt ja keskendunult musitseerisid TMKK sümfooniaorkestri noored, paljud neist juba teist või kolmat põlve muusikud.
Rahvusvaheline häälepidu Tallinnas
Tallinna a cappella festival polnud traditsiooniline koorifestival, vaid kaldu ansambliesteetika poole.
Läinud nädalavahetusel toimunud Tallinna a cappella festival on Eesti Kontserdi uus algatus, mille seeme pärineb 2018. aastast, kui ansambel Estonian Voices esines a cappella festivalil Londonis. Nelja kontserdipäeva…
Ametipost kui indulgents
Arhitektide liit on kasvanud ja muutunud koos ühiskonnaga, aga eesmärk on saja aasta vältel olnud ikka üks: luua ehitatud keskkond, mille üle saab uhke olla.
Arhiteraapia: ruumiloome kui ravi
Erika Henriksson: „Ühiskonnas on meil vaja rohkem mängulisust, mille abil kohaneksime oludega kergemini.“
Ahasveerus tõe juurde
Punastes retuusides näitleja lavalises olekus oli midagi ebameeldivat, häirivat – mingi ärrituse hunt, mis oli pugenud mängulisuse lambanahka.
Kogumise kunst. Filantroobist investoriks ja vastupidi
Erakoguga kaasas käiv lugu võib kompenseerida kaootilisust ja loosse süvenemine võtta sama palju aega nagu ultrakontseptuaalsete näituste ja teoste läbitöötamine.
(Disaini)öös on asju
XX sajandi alguseks oli vineerist toolipõhi Lutheri vabriku kõige edukam ekspordiartikkel. Tempel „Luterma“ ei anna garantiid, et tool ise on valmistatud just seal.
Kuidas pandeemiad muudavad tulevikku
Lühemas perspektiivis tugevdab pandeemia riigi osatähtsust, kuid pikemas perspektiivis näitab sellise arengu kitsaskohti.
Olaf Langsepp 25. X 1930 – 24. X 2021
Olaf Langsepp õppis Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, kus ta keskendus ajaloole, hiljem spordiajaloole. Ta oli Eesti Spordimuuseumi asutamise eestvedajaid ja selle esimene direktor. Langsepp on kirjutanud kaks raamatut eesti raskejõustiku suurkujust Georg…
Kunstiturg vajab haritud ostjaid
Justė Jonutytė: „Ärge lükake edasi oma esimest ostu liiga kaugele, sest koguja õpib praktikast rohkem kui teooriast, esimene omandatud teos õpetab rohkem kui ükski raamat.“
Kas ainult definitsiooni küsimus?
Disaineritel ei ole raske öelda, et nende töö on ka kunst, kunstnikele aga ei meeldi, kui nende oma sildistatakse disainina.
Kuidas kõnelevad handid oma jumalatega?
Kuna handi jumalate pesa võib korraga olla mitmes paigas, tuleb ka nendega vastavalt olukorrale rääkida eri võtteid kasutades.
Soome-ugri…
Vaikus pärast tormi
Kai Aareleid laseb romaanis „Vaikne ookean“ aimuda ühe perekonna hoovustel ja karidel.
