Majanduslikud ja diplomaatilised sanktsioonid on aastakümnetega tõestanud oma kasutust.
Nikolai Halezin: „Valgevenes on kõik loomingulised inimesed võimule ohtlikud. Praegu on ühiskonnale suurim mõju just nimelt vabadel kunstnikel.“
Eesti maksukoormus on üks väiksemaid Euroopa Liidus. Ka eelarvetasakaalu ja tööellu suhtumise poolest meile sarnaste riikidega võrreldes on see selgelt väiksem.
Kõiki kunstivaldkonna inimesi – olgu nad tööandjad või töövõtjad – ei õnnestu veenda, et solidaarne mudel on hea mudel, ent seda ei ole ka ebavõrdne kohtlemine.
Vanalinna elanike muredesse elukeskkonna pärast ei tohiks suhtuda kergekäeliselt, sest ainult elanikkonna olemasolu hoiab ajaloolise linnakeskkonna elava ja mitmekesisena.
Eesti Kirjandusmuuseumi uus direktor Tõnis Lukas soovib rakendada muuseumi heaks kõik oma kogemused, teadmised ja kontaktid.
Kuraatorid Saskia Lillepuu ja Ann Mirjam Vaikla osutavad nii tekstides kui ka teostega, et inimene ei ole maailma kese, vaid osa kõigist elusolenditest Maa peal, nagu nemadki on osa meist.
Tänavune uudisloomingu kava oli võluv kui reisikiri: heliloojate kogetu toodi publikuni empiirilise ristviitena.
Mads Mikkelsen: „„Õigluse ratsanike“ aluseks on peaaegu täiesti stiilipuhas realistlik draama, mille juurest tuli ehitada sild Anders Thomase filmide hullumeelsesse maailma.“
Üha rohkemad palestiinlased usuvad ühiskonda, mille näo kujundaksid juudid ja palestiinlased võrdselt.
Nero Urke neurootiline tühikõlaline püüd sõnastada, „milles üldse seisneb inimese, meie olemise ja tsivilisatsiooni tähendus“, on Ivar Põllu uuslavastuse pärl.
Anders Thomas Jensen: „Ma ei mõista neid loomeinimesi, kes ennast tsenseerivad ja iga asja pärast vabandust paluvad. Kunstnikul on vaata et kohustus teisi solvata.“
Õigusteaduse diskursiivse iseloomu tõttu tagab jätkusuutlikkuse vaid vähemalt kahe institutsionaalselt sõltumatu keskuse aus konkurents.
Inimeste ja loomade vahelised töösuhted vajavad XXI sajandil ümbermõtestamist, nagu ka tööloomade staatus ja õigused paljuliigilises ühiskonnas.
Margaret Atwoodi raamatust saab peagi ajalooline materjal ajast, mil kirjaoskus oli ihaldusväärne ning seda laadi loenguid ei tulnud lugejate jaoks lihtsustada.
Pikka aega on lähtutud arusaamast, et oleme omamoodi Euroopa indiaanlased, ürgdemokraatlik põlisrahvas, keda sõjakamad on üha anastada ja põhja poole lükata püüdnud.
Huvitav – ja mingil määral ka pettumust valmistav – oli kuulda, kuidas kolme riigi heliloojad loovad ühiste ja/või laenatud esteetiliste tunnustega muusikat.
Evelyn Grzinich: „Ehk aitab Tartu linna ja „Tartu 2024“ tugi Lõuna-Eesti residentuuride arendamisel tuua selle teema riigi kultuuripoliitikasse.“
Kontserdikorraldajad kinnitavad, et veebiülekanne ei asenda tavapärast kontserti. Teisalt on veebiülekandel vaieldamatu potentsiaal anda uuele muusikale tavapärasest avaram kõlapind.
Kui soovime linnas näha ajastute ja funktsioonide mitmekesisust, unikaalset kõrvuti tüüpsega, siis on Ekraani kinohoone väärtuslik ehitis.
Tõnu Kõrvitsa Vasksile pühendatud uudisteos „Passacaglia“ mõjub kahe helilooja loomingu maitseka sideainena, milles on omajagu lüürilisust ja helgust.
Balti muusika päevadel võõrustati muljetavaldavat ansamblite, solistide, õpetlaste ja teadlaste hulka.
Marin Mõttus, „Lähis-Ida muutumises: kuidas teha vihkajast armastaja, kättemaksjast sõber?“
Madis Ernits, „Saja-aastane monopol – kas too big to fail?“
Intervjuu kirjandusmuuseumi uue direktori Tõnis Lukasega
Margaret Atwoodi „Tehingud surnutega“
Tallinna Kammerorkestri kontsert „Vaikus. Elu. Südametunnistus“
Tartu Uue teatri „Kõigi piirangute lõpp“
Simon Cummings Balti muusika / Eesti muusika päevadest
Aare Tool Balti muusika / Eesti muusika päevadest
Intervjuu mängufilmi „Õigluse ratsanikud“ näitleja Mads Mikkelseniga
Intervjuu mängufilmi „Õigluse ratsanikud“ režissööri Anders Thomas Jenseniga