2021-21 (3843)
Suure juhi kukutamise kunst
Majanduslikud ja diplomaatilised sanktsioonid on aastakümnetega tõestanud oma kasutust.
Kui teha aktuaalset teatrit, tuleb ka publik
Nikolai Halezin: „Valgevenes on kõik loomingulised inimesed võimule ohtlikud. Praegu on ühiskonnale suurim mõju just nimelt vabadel kunstnikel.“
Õhkub tosina aasta tagust reformierakondlikku kopituslõhna
Eesti maksukoormus on üks väiksemaid Euroopa Liidus. Ka eelarvetasakaalu ja tööellu suhtumise poolest meile sarnaste riikidega võrreldes on see selgelt väiksem.
Solidaarne tasustamine
Kõiki kunstivaldkonna inimesi – olgu nad tööandjad või töövõtjad – ei õnnestu veenda, et solidaarne mudel on hea mudel, ent seda ei ole ka ebavõrdne kohtlemine.
Kuidas hoida vanalinna mitmekesisust ja elukõlbulikkust?
Vanalinna elanike muredesse elukeskkonna pärast ei tohiks suhtuda kergekäeliselt, sest ainult elanikkonna olemasolu hoiab ajaloolise linnakeskkonna elava ja mitmekesisena.
Lavastus, mida polnud
Kellu lummus
Poliitik teab, et kaunimagi kõnekujundiga ei ületa praegu uudisekünnist, küll aga raha eraldamisega…
Tõnu Kilgas 13. VIII 1954 – 25. V 2021
Tõnu Kilgase särav näitlejatee viis ta paljude teatrite…
Kuuldused kirjandusmuuseumi surmast on liialdatud
Eesti Kirjandusmuuseumi uus direktor Tõnis Lukas soovib rakendada muuseumi heaks kõik oma kogemused, teadmised ja kontaktid.
Ootan aega, kui inimesed enam ei valitse
Kuraatorid Saskia Lillepuu ja Ann Mirjam Vaikla osutavad nii tekstides kui ka teostega, et inimene ei ole maailma kese, vaid osa kõigist elusolenditest Maa peal, nagu nemadki on osa meist.
Reisikiri uuest maailmast
Tänavune uudisloomingu kava oli võluv kui reisikiri: heliloojate kogetu toodi publikuni empiirilise ristviitena.
Elu väljaspool mugavustsooni
Mads Mikkelsen: „„Õigluse ratsanike“ aluseks on peaaegu täiesti stiilipuhas realistlik draama, mille juurest tuli ehitada sild Anders Thomase filmide hullumeelsesse maailma.“
Andi Villenthal 9. VI 1948 – 22. V 2021
Lähis-Ida muutumises: kuidas teha vihkajast armastaja, kättemaksjast sõber?
Üha rohkemad palestiinlased usuvad ühiskonda, mille näo kujundaksid juudid ja palestiinlased võrdselt.
Inimese tragikomöödia antropozoonooside rullimise ajastul
Nero Urke neurootiline tühikõlaline püüd sõnastada, „milles üldse seisneb inimese, meie olemise ja tsivilisatsiooni tähendus“, on Ivar Põllu uuslavastuse pärl.
Tragikoomiline hullumeelsus
Anders Thomas Jensen: „Ma ei mõista neid loomeinimesi, kes ennast tsenseerivad ja iga asja pärast vabandust paluvad. Kunstnikul on vaata et kohustus teisi solvata.“
Uus teater – Keha
Saja-aastane monopol – kas too big to fail?
Õigusteaduse diskursiivse iseloomu tõttu tagab jätkusuutlikkuse vaid vähemalt kahe institutsionaalselt sõltumatu keskuse aus konkurents.
Loomade tööjõud on sotsiaalse õigluse küsimus
Inimeste ja loomade vahelised töösuhted vajavad XXI sajandil ümbermõtestamist, nagu ka tööloomade staatus ja õigused paljuliigilises ühiskonnas.
Empsoni väljaheitmine
Margaret Atwoodi raamatust saab peagi ajalooline materjal ajast, mil kirjaoskus oli ihaldusväärne ning seda laadi loenguid ei tulnud lugejate jaoks lihtsustada.
Esimene aeg saab viimase sõna
Pikka aega on lähtutud arusaamast, et oleme omamoodi Euroopa indiaanlased, ürgdemokraatlik põlisrahvas, keda sõjakamad on üha anastada ja põhja poole lükata püüdnud.
Keel, identiteet ja isiksus
Huvitav – ja mingil määral ka pettumust valmistav – oli kuulda, kuidas kolme riigi heliloojad loovad ühiste ja/või laenatud esteetiliste tunnustega muusikat.
Kunstiresidentuure on vaja, et kunsti ökosüsteem toimiks
Evelyn Grzinich: „Ehk aitab Tartu linna ja „Tartu 2024“ tugi Lõuna-Eesti residentuuride arendamisel tuua selle teema riigi kultuuripoliitikasse.“
Kui nüüdismuusika on veres
Kontserdikorraldajad kinnitavad, et veebiülekanne ei asenda tavapärast kontserti. Teisalt on veebiülekandel vaieldamatu potentsiaal anda uuele muusikale tavapärasest avaram kõlapind.
Hoone, mis mäletab aega, mil kõigil ei olnud nii kiire
Kui soovime linnas näha ajastute ja funktsioonide mitmekesisust, unikaalset kõrvuti tüüpsega, siis on Ekraani kinohoone väärtuslik ehitis.
Muusika kaudu vaikusest valgusesse
Tõnu Kõrvitsa Vasksile pühendatud uudisteos „Passacaglia“ mõjub kahe helilooja loomingu maitseka sideainena, milles on omajagu lüürilisust ja helgust.
Olulised asjad. 1 + 2 = 12
Uurimus teaduse ja kunsti ühilduvuse kohta
Balti muusika päevadel võõrustati muljetavaldavat ansamblite, solistide, õpetlaste ja teadlaste hulka.
Eesti muusika päevadel on nüüdisheliloojate tööd esile tõstetud…
Marin Mõttus, „Lähis-Ida muutumises: kuidas teha vihkajast armastaja, kättemaksjast sõber?“
Madis Ernits, „Saja-aastane monopol – kas too big to fail?“
Intervjuu kirjandusmuuseumi uue direktori Tõnis Lukasega
Margaret Atwoodi „Tehingud surnutega“
Tallinna Kammerorkestri kontsert „Vaikus. Elu. Südametunnistus“
Tartu Uue teatri „Kõigi piirangute lõpp“
Simon Cummings Balti muusika / Eesti muusika päevadest
Aare Tool Balti muusika / Eesti muusika päevadest
Intervjuu mängufilmi „Õigluse ratsanikud“ näitleja Mads Mikkelseniga
Intervjuu mängufilmi „Õigluse ratsanikud“ režissööri Anders Thomas Jenseniga
