2021-18 (3840)
Kasvujutt on tagasi
Eelarvestrateegias on ette nähtud, et inimeste täitmatu heaoluiha ei rauge.
Juhani sõber Berit
Vanast saunapuude vedamise kärust kirjutatud luuletus tõi Berit Petolaile Juhan Liivi luuleauhinna. Mis seal käru peal veel on?
Polegi midagi sotsiaalsemat kui seintel rippuv kunst
Tänavune kevadnäitus on nagu päris näitus. Nagu igal nii suurel näitusel, on ka seal kaost ja dissonantsi, kuid valik on täpsem, suunatum, selgem ja otsusekindlam.
Feminism ja poliitiline olukord Türgis
Sanem Güner: „Isegi paikades, kus islami jälg on palju sügavam kui Türgis, on alati esinenud naisliikumisi ammu enne, kui läänes kujunes naisliikumisest selge omaette nähtus.“
Feminismi teekond peavoolupoppi
Popkultuuril on meeletu mõju sellele, mida peetakse normaalseks ja mida mitte. Sõnal on meeletu jõud, õiged sõnad määravad, mida peame üldse võimalikuks.
Kirjandusmuuseumi direktori pisuhänd
Eeldan, et keegi ikka kutsutakse. (Sirbi trükkimineku ajal ei ole see veel teada.) Kirjandusmuuseumi olukord on keeruline,…
Kaks tuhat aastat tarkust omandatud!
Isad, pojad ja sadulad
„Betoonkauboi“ smugeldab noortefilmi maski taga sisse tundliku ja austava sissevaate Philadelphia kauboide maailma.
Kuidas kasvatati nõukogude inimest
Kuigi noorte kuraatorite sõnum näib olevat, et Nõukogude aja probleemid ja ka nende kajastamine on üsna samasugused nagu praegu, oli tollane plakat ennekõike riikliku ideoloogia tööriist.
Maailmalõpp läbi kassifiltri
Uus animafilm „Mitchellid masinate vastu“ pakub märulimeelelahutust, perekonnaemotsiooni ja filosoofilisemat plaani tehisintelligentsi ohtudest.
Mälestuste klaastilgad
Aino Perviku miniatuurid on elusad, haprad ja tõsised – hoiaks nagu pihus laulurästa helesinist muna.
Pandeemia narratiivid
On surmajuhte, millega oleme justkui leppinud ega pea vajalikuks rääkida humaansuse puudumisest, isegi kui need on niisama palju välditavad kui mõned teised.
Elav, rõõmus ja vallatu roheline keeles, meeles ja sümboolikas
Rohelisest on saanud ajaloos niivõrd võimas sümbol, et me rohelise kasutust keeles ja kultuurides enam isegi ei märka.
Digimugavus või digiautonoomia?
Digitehnoloogiate areng, suurandmete kasutamine ja käitumisökonoomika on loonud laiahaardelise inimeste juhtimise ja kontrollimise võimaluse.
Võrgustunud ruumikultuuriarutelu
Ühismeedia platvormid on ruumiarutelusid hoogustanud, suurendanud teadlikkust ning julgustanud sõna võtma.
Naiste uus bluus
Millised on 2021. aasta Eesti muusika feministlikud ilmingud? Siin on ülevaade artistidest, kelle loomingus on viimasel ajal silma paistnud feministlikud jooned.
Estoniast, emotsioonideta
Estonia uue saali juurdeehitus Tammsaare parki on mõeldav kompromiss: nii säiliks vana maja funktsioon ja väärikus ning teater saaks toimida mitmekülgsemalt.
Riigi tagasirullimine
Neoliberalismi tagasitulek on mitte väike samm edasi, vaid suur samm tagasi.
Müür meie peas ja meie elus
Film „200 meetrit“ näitab, kuidas inimlikkus üritab peale jääda olukorras, kus valitseb terror ja hirm selle ees.
Suitsu nurk V – Berit Petolai „Tõnkadi-lõnk“
Berit Petolai luuletuse põhikonflikt,…
Ruumiinstallatsioon kui aruteluvahend
Arhitektide liidu sajanda tegevusaasta tähistamiseks välja kuulutatud installatsioonivõistluse mitmetähenduslikud võiduideed ärgitavad võtma mõttepausi.
Tantsukunst ja kehalisus keset uusi hübriidvorme
Kui küsida, kas tants pole enam see, mis ta oli enne pandeemiat, siis äkki ta ei olegi seda juba tükk aega olnud ja me alles nüüd märkame seda?
Kommentaar – Kuraator ja ülevaatenäitus
Kureeritud ülevaatenäitus kui…
Et kahest aastast saaks kakskümmend!
Robert Traksmann: „Magnetism on jõud, mis meid ühendab – see toob meid kokku ka siis, kui oleme üksteisest kaugel.“
Marie Pullerits, tantsukunstnik, teatrivaatleja ja treener
Kriitik Ivika Sillar ja teatrikriitika paradoksid
„Ma käisin teatris“ räägib samavõrd palju eesti teatrist kui Ivika Sillarist ning on seepärast üsna omanäoline teiste kriitikakogumike seas.
Inimvaatlused – Väikeste asjade teatrimaagia
See rituaal algab piletitest. Need tuleb pikalt ette osta, mistõttu tihtipeale vähemalt üks osapooltest (aga vahel mõlemad või kõik) lõpuks…
Auhind – Parimad noored ilukirjanduse tõlkijad aastal 2021
Tänavu tõlgiti inglise (Bryan Washington, „Katy“), prantsuse (Laurent Binet, „La septième fonction de langage“), portugali (José Eduardo Agualusa, „O paraíso e outros infernos“) ja hiina keelest (Gao Xingjiian, „Língshān“). Võistlusele laekus 128 tööd: inglise keelest 69, prantsuse keelest 38, portugali keelest 9 ja hiina…
Joosep Susi, „Suitsu nurk. Berit Petolai „Tõnkadi-lõnk““
Angela Hollo, „Digimugavus või digiautonoomia?“
Merle Karro-Kalberg „Võrgustunud ruumikultuuriarutelu“
Eesti Arhitektide Liidu juubeliprogrammi installatsioonivõistlus
Marie Pullerits, „Tantsukunst ja kehalisus keset uusi hübriidvorme“
Mathura, „Pandeemia narratiivid“
Ivika Sillari „Ma käisin teatris“
Ivar Sakk näitusest „Ole inimene! Plakateid Nõukogude Eesti eluolust“
Anita Maasalu, „Naiste uus bluus“
Mari Uusküla, „Elav, rõõmus ja vallatu roheline keeles, meeles ja sümboolikas“
