Ruumiinstallatsioon kui aruteluvahend

Arhitektide liidu sajanda tegevusaasta tähistamiseks välja kuulutatud installatsioonivõistluse mitmetähenduslikud võiduideed ärgitavad võtma mõttepausi.

LJUDMILLA GEORGIJEVA, MAE KÖÖMNEMÄGI

Eesti Arhitektide Liidu juubeli­programmi installatsioonivõistlus

Võitjad

Mark Grimitlihti „Mõttepaus“, Laura Linsi ja Roland Reemaa „Lummavad kohtingud“, Siim Tanel Tõnissoni, Mari Poomi, Ra Martin Puhkani, Berta Kisandi, Emma Pipi Penelope Visnapi, Päär-Joonap Keeduse, Karolin Kulli ja Diana Droboti „Torupööre“.

Žürii: Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi (arhitektid, ideevõistluse kuraatorid), Lembit-Kaur Stöör (arhitekt), Tanja Muravskaja (kunstnik), Rebeka Põldsam (kunstiteadlane), Mihhail Kõlvart (Tallinna linnapea).

2021. aasta on erakordne, sest Eesti Arhitektide Liidul (EAL) täitub 100. tegevusaasta ning selle tähistamiseks on kokku pandud arhitektuurile ja linnaruumile pühendatud juubeliprogramm. Näiteks on programmis kuraatorinäitus „Tänav“ (Tõnis Savi ja Raul Kalvo), antakse välja raamat ja film arhitektide liidu ajaloost ning korraldatakse konverents, kus käsitletakse rohepööret ja ringmajandust. Programmi kuulub ka linnainstallatsioonifestival, mis on suunatud laiemale publikule: installatsioonid püstitatakse Tallinna käidavatesse ja kesksetesse kohtadesse. Festival toob arhitektuuriideed ja väikevormid linnakodanikule käegakatsutavalt lähedale, tekitab argipäeva liikumistrajektoorile mõtlemapanevaid pause.

Rohepööre

Linnainstallatsioonifestivali kuraatoritena otsisime võistluseks ja installatsioone siduvaks motiiviks läbivat teemat, mis kõnetaks peale arhitektide ka avalikkust. Heitsime seega pilgu ühiskonnas aktuaalsetele aruteludele, kus rohepööre on üks olulisemaid. Peame silmas rohepööret kõige laiemas mõttes ehk kuidas inimtegevuse tagajärjel tekkinud kliimamuutustega toime tulla ning milliste vahenditega taasluua tasakaal. Mõnele võib rohepööre tähendada juhindumist Pariisi kliimaleppest. Hiljuti, 2020. aasta detsembris, seati aga Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitekoguse vähendamiseks uued eesmärgid, milleni loodetakse jõuda aastaks 2030. Tänavu rakendatakse uus seitsmeaastane eelarve ja taaskäivitamise kava, kus on suur osa kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikel investeeringutel.

Mida need eesmärgid aga meile tähendavad? Soovisime innustada installatsioonikonkursil osalejaid sel teemal kaasa mõtlema, et toodaks välja kitsaskohad, pakutaks uusi vaatenurki ning lahendusi. Tahtsime ka rohepöörde teema veel kord laia publiku ette tuua ning kutsuda linlasi neil teemadel kaasa mõtlema. Installatsioonid annavad selleks hea võimaluse. Loominguline ning ajutine ruumi sekkumine ja installatsioonid aitavad julgelt tõsta rambivalgusse kitsamad igapäevased küsimused ja probleemide tahud, katsetada lahendustega, tekitada arutelu ning pakkuda kunstilist refleksiooni.

Kuigi keskkonda puudutavate teemade üle arutamine on tihti emotsionaalselt laetud, oleme veendunud, et oluline on hoida ja edendada positiivset ja innustavat mõtteviisi, kaasata linlasi ning soodustada uute lennukate ideede tekkimist.

Linnainstallatsioonide konkurss

Meil on väga hea meel, et konkursile laekus 28 väga omanäolist kavandit, mis on küll erineva haarde ja läbitöötatuse tasemega: mõne puhul on oluline eelkõige esteetiline ja visuaalne pool, mõne keskmes on ühiskonnakriitiline provokatsioon ning julge sõnum. Silma jäid mitmekihilised tööd, mis pakkusid süvenemise käigus üha enam uusi tahke.

Lõppvaliku tegemisel hindasime sõnumi tugevust ja mõju avalikkusele, aga ka tööde ruumilist kvaliteeti, interaktiivsust ja inspireerivust. Võistlejad pidid oma installatsioonile pakkuma ka asukoha Tallinna linnaruumis. Seega olid hindamisel olulised aktuaalsus, asukohavalik ning kohaspetsiifilisus ja loomulikult ka töö teostatavus ning vastavus lähteülesandele.

„Lummavad kohtingud“

Laura Linsi ja Roland Reemaa pakkusid välja kollektsiooni mängulisi ruumilisi etüüde, mille eesmärk on soodustada laste ja täiskasvanute, kunstihuviliste ja koerte, vihmausside ja vanaemade lummavaid kohtinguid: kutsuda üles peitust mängima, rippuma, passima, näksima, lilleõit nuusutama, pesa tegema jne, jne. Selle ruumiloome eesmärk ei ole niivõrd efektiivsus, vaid võimalus lähedasteks suheteks. Installatsioon rajatakse kultuurikilomeetri ja Eesti kaasaegse kunsti muuseumi hoovi vahelisele alale, lammutatavate kuuride asemele.

Žürii leidis, et tegu on mängulise ja esteetiliselt nauditava idee ning graafilise esitlusega. Installatsioon keerleb sümpaatsete teemapüstituste ümber ning tekitab igapäevaselt kasutatava uue otstarbega ruumi. Ka installatsiooni asukoht on žürii hinnangul hästi valitud, aktiveerib naabruskonna ja rikastab ruumi. „Lummavad kohtingud“ tekitas suurte installatiivsete tööde kõrval elevust. Nii mõneski mõttes on see suhestuma kutsuv installatsioon kui peen laboritöö, millega uuritakse kohtumiste ja kokkusaamiste võimalusi linnaruumis. Ühtlasi avab see kogukonna loomise ja koostöö tugevdamise kaudu rohepöörde teema, hõlmates peale inimeste ka loomi, linde ja putukaid.

„Mõttepaus“

Mark Grimitliht mängib puidu elutsükli pikendamise mõttega: Vabaduse väljakule asetatakse 5000 puitpakku, et anda võimalus mõttepausiks.

Töö jäi žüriile silma mitmetasandilise, ent lihtsa tugeva sõnumiga. Installatsioon on interaktiivne ning vaataja-kasutaja saab sellesse mänguliselt sekkuda. Oma mastaapsuse ja visuaalse mõjususe poolest jääb see linnaruumis silma ning loodetavasti ärgitab laiema arutelu. „Mõttepaus“ on humoorikas ja provokatiivne, samal ajal teostuselt keskkonnasõbralik.

„Torupööre“

Siim Tanel Tõnissoni, Mari Poomi, Ra Martin Puhkani, Berta Kisandi, Emma Pipi, Pääri Joonap Keeduse, Karolin Kulli ja Diana Droboti installatsioon püstitab suletud materjaliringlusega linna hüpoteesi: ainus ehitusmaterjal on linn ise, juba valmis ehitatud mateeria. Installatsiooni „Torupööre“ lähtematerjal ja tõuge on torupiire, laialt levinud linnakorraldusvahend, element, mis katkestab linnaruumi ja eraldab selle kasutajad. Installatsiooni autorid on aga piirde kujundatud nüüd selliseks, et see hoopistükkis ühendab Balti jaama lähedal ruumi ja inimesed.

Töö tugevus on sotsiaalkriitilisus ning linnaruumi parenduse aspekt. Vaimukalt ja peenelt vihjatakse Tallinna kasutajavaenulikule olustikule, pööratakse see pahupidi: betoonkerad ja torupiirded koristatakse linnaruumist ära, et luua neist uue kvaliteediga ühendav ruum. Installatsioon esitleb selle puhastustöö tulemust võimsa kunstiobjektina. Töö on vormilt põnev, provokatiivselt jõuline, sümpaatse värvilahendusega, asukohtki on nutikalt valitud

Avastamisrõõm

Kõigi välja valitud installatsioonikavandite puhul on tegu muu hulgas ka materjali taaskasutamisega. Installatsioonid jäävad linnaruumi vähemalt aasta lõpuni. Seejärel leitakse installatsiooni ehitamiseks kasutatud materjalile uus kasutus või antakse sellele tagasi algupärane funktsioon (näiteks torupiire). Kõige enam loodame, et peale ruumilise elamuse pakuvad need linlastele mõtteainet ja ärgitavad arutama loodusliku ja tehisliku keskkonna üle.

Töö väljavalitud ideekavandite arendamiseks ja väljaehitamiseks jätkub koos autorite ja Tallinna linnaga. Loodame väga, et mõni välja valitud installatsioon avatakse juba suvel. Kindlasti saab installatsioone kogeda, kasutada ja nendega dialoogi astuda selle aasta sügisel. Soovime kuraatoritena, et festivali väikevormid pakuvad kõigile avastamisrõõmu ja mõnusat tegevust.