Saara Korpela: „Koroonaviiruse tagajärjel on kunstivaldkonnas kasutusel nii virtuaalsed kui ka reaalsed süsteemid ning süsihappegaasi heiteid tekib rohkemgi.“
Paljud väga head teadlased on jäämas ilma Eesti grandirahata – see pärsib võimekust meelitada doktorante ja seab ohtu ka vajalikud uurimissuunad.
Jüri Lipping ja Jaan Kangilaski: „Raske on see, et valikut ei ole, et valik on alati juba enne langenud teatud inimeste puhul ja raske on ka valik maailma hüvelise elu ja filosoofilise elu vahel.“
Kas nutilinn on meetod kliimamuutuse leevendamiseks, sellega kohanemiseks, kellegi äriprojekt või midagi muud?
Viiruse pakutud ootamatused tõestasid kliimapoliitikas mõnegi võimatuse võimalikkust.
Liisi Ojamaa – kadunud kildkonna kõlav hääl – sooritas oma elutööga semiootilise mustkunstitriki, sulatades sümbolid ja täites mõistete sisud nii pillavalt, et pokaal ajab üle.
Festivali „Beethoven“ tegijad jätsid otsustavalt kõik muusikavälise kõrvale. Fookusesse asetati muusika, absoluutselt ja kompromissideta.
Kogumik „Teatrielu 2019“: kolmteist rikkalikult fotodega illustreeritud artiklit ning last but not least Tiia Sippoli kompetentselt koostatud väga mahukas teatristatistika.
Neitsi Maali filmiauhinna tänavune valimine näitab, et raskel ajal tundub Eesti filmil olevat päris hea minek.
Enamik CERNi residentuuri kunstnikest on jõudnud kaugemale katseseadmete ekraanidest ja valemitest ning püüdnud teadlaste abiga avada ka sügavama tagamaa.
Karakterid olid hakanud uuema aja keskealises režissuuris hajuma, kaduma, lahkuma, vaatajaid maha jätma, mannetu hõõgniit viimase teatrisaadikuna surisemas pimedas ruumis publiku pea kohal.
Mónica Bello ja José-Carlos Mariátegui: „Eriti praegu on üha tähtsam mõista, et maailm pole täpselt selline, nagu välja paistab. Selleks on kunsti ja teaduse dialoog hädavajalik.“
Pärast Korea legendaarse filmitegija Kim Ki-duki surma on kuu aja jooksul olnud palju poleemikat selle üle, kuidas peaks temasse ja tema loomingusse suhtuma.
Kõrvitsa laul on veenev, kaunis ja mõistetav, innustades teisigi avastama omaenda sisemuses peidus viise.
Kui muinsuskaitses leitakse kooskõla avalikkuse ning eraomanike huvide ja võimaluste vahel, ei kukuta oma heitest selili.
Millise helienergia jättis meile Jaan Rääts? Särisevalt elurõõmsa ja mängulise, aga ka stoiliselt kaemusliku ja filosoofiliselt mõtiskleva.
Isegi kui kõik Lovelocki argumendid ei kõla veenvalt, on raamatut ikkagi inspireeriv lugeda.
„Mank“ on kogu näitetrupi säravate soorituste juures kummaliselt tundekauge film, mida saab imetleda emotsionaalselt investeerimata.
Luulekogus „Sagittarius A*“ vaheldub meeleheide elujaatavate hetkedega. Elada on suurem asi, kui põleda kiirelt ja surra!
Liisi Ojamaa „Kahel lahtisel käel“
Suitsu nurk – Triin Paja „Öö on tume nagu õdede juuksed“
Kas halb mees võib olla hea kunstnik?
Kaspar Kruup, „Tark linn taskus ei päästa maailma“
Raivo Soosaar, „Rail Balticu korralikku tasuvusanalüüsi võtta ei ole“
James Lovelocki „Novatseen. Saabuv üliintellekti ajalugu“