Kas Linda Vilde ka kõneleb?
Linda Jürmanni näituse rõhk ei ole mitte suure kirjaniku määrdetiimi heitlusel argipäevaga, vaid ühel naisel, kes on äärmiselt oma aja nägu, peaaegu et oma aja portree.
Nukrus kulutatud raha, raisatud paberi ja tühja töö pärast
Indoeuroopa keeltes, mille hulka sanskrit kuulub, ei peeta halvaks stiiliks, kui samas tekstiosas kasutatakse läbivalt sama tegusõna, eesti keeles on aga pidev sõnakordus halva stiili tunnus.
Kaanetekst
Jüri Eintalu, filosoof
The Atlanticus avaldavad Harvardi õpetlased Goldsmith ja Woods arvamust,…
Robot all paremas nurgas
Õpetajal peab olema õigus kaugõpetamisest kui praagitootmisest keelduda.
„Kas Looming turundab edasiviivaid unistusi?“
Ajakirja Looming uue peatoimetaja Indrek Mesikepi tähelepanu keskpunktis on jätkuvalt algupärane eesti kirjandus.
Ebavõrdsust tootev Tallinna eliitkoolipoliitika
Sotsiaal-majanduslikult paremal järjel perede lapsed koonduvad ühtedesse ja mahajäänud perede järglased teistesse koolidesse, koolisüsteem kihistub.
Vesiliiv ja päästerõngad
Loodetavasti kõik toetusmeetmega seotud isikud mõistavad, et meede vajab põhjalikumat muudatuskuuri: kaasamist, läbimõtlemist, strateegilist planeerimist ja sisukat tegevuskava.
Lääs ja Venemaa: „Ise oled!“
Ei näe sugugi välja, et lääs oleks moraalselt nii heal positsioonil, et inimõiguste ning ajakirjandus- ja sõnavabaduse küsimustes teistele epistlit lugeda.
Kõigest näitleja
Kertu Moppeli „Mefisto“ on ennekõike Höfgeni ja Juhan Ulfsaki keskne lavastus ning teised osad on paljuski toetavas rollis.
Ekskursioon Betti Alveri juurde
„Ilmauks on irvakil“ pakub nägemust Betti Alverist Alveri-uurija ja kunagise isikliku tuttava Enn Lillemetsa pilgu läbi.
Väiksem on suurem
Mari Hunt: „Väike ruum ja väikselt elamine võimaldavad näidata, et saab elada ka lihtsamalt ja mitte nii palju tarbida.“
Ennatlikult suletud tähistaevas ehk Eesti kirjandusest, feministlikult
Miks meie kultuurisfääris feminismi sageli põlatakse ja halvustavalt välja arvatakse?
Eesti ravimtaimedest X
Kask ehk Kui hea on soovitus sõbrale „Näri muru!“
Leelo-leelo
Auhind – Kontseptuaalne Enno Hallek
Excelograatia
Mäletan oma…
Tuttava linna tuled – Nanomanhattan Paldiski – linlik provints
Edasi, lippaia taga,…
Empaatia diskreetne võlu ja õõv
Patricia Piccinini osutab õõva, sentimentaalse ja painajaliku sulatamise abil, et geo- ja biopoliitilised küsimused on väljunud indiviidikesksest mugavustsoonist.
Patricia Piccinini on kunstnik, kes uurib oma elutruude kimäärsete inim- ja loomafiguuridega transgeenset minevikku ja tulevikku,…
Võimatu? Või veel!
Internetis toimunud „Sundance’i“ filmifestivalil olid fookuses mitmekesisus ja kaasamine – muidugi ka sumopüksikutega Nicolas Cage.
Valgevenega solidaarsed
Tundub uskumatu, aga üks lavastus on toonud kaasa rohkem valgevene rahva mõistmist, kui seda on suudetud viimase 30 aasta jooksul.
Minevik on tänapäeva lähtepunkt
Ann Rigney: „Valitsuse asi ei ole mälu kujundada, vaid tagada avatud ja vaba arutelu, et inimesed saaksid teha mineviku kohta informeeritud otsuseid.“
Inglispärase grammatika pealetung
Kõnekeel võib muutuda, kuid kõik see ei pea jõudma kirjakeelde, olgu põhjuseks võõrmõju, kõnekeelsus, keeletunde lõdvenemine, teadmatus, lohakus või koguni mood.
Meeldivalt kirju pilt
Raamatukujunduses on raske leida ühisosa. Ajastu vaim ilmutab end selgemini näitusekujundustes, veebidisainis, reklaaminduses ja tarbekunstis kui raamatukujunduses.
Ääremärkusi teaduse vahelt. Avang
Tummised tantsud ja kaks esiettekannet
Esimest korda toodi Eestis tervikuna kuulajateni Ludwig van Beethoveni ja August von Kotzebue muusikaline näidend „Kuningas Stefan“.
Tunde- ja mõtteluule džässivõtmes
Kadri Voorandi hääl, mille tunneb silmapilk ära, moodustab tema kirjutatud lugude ja klaverimänguga sundimatu terviku.
„Hing lase lendu“ 18. II Estonia kontserdisaalis. Kadri Voorandi kammeransambel: Kadri Voorand (laul, klaver), Mihkel Mälgand (bass), Marek Talts (kitarr), Ahto Abner (trummid), Egert Leinsaar ja Maaren Vihermäe (viiul), Sandra Klimaitė (vioola)…
