2020-50 (3822)

Võim ja sugu. Kuidas jõulud üle elada?
Magnus Zeller. Sünnipäev. Akvarell, 1918. Eesti Kunstimuuseum
EKM

Võim ja sugu. Kuidas jõulud üle elada?

Mulle jõulud üldiselt väga meeldivad, sest enamasti on see tähendanud, et mu suurest suguvõsast tuleb kord poolaasta jooksul (teine kord on jaani ajal) kokku vähemalt kakskümmend inimest. Pärast rasket jõululõunat tuleb väike paus, kõik istuvad suurde kambrisse maha ja sirvivad kiiresti luulekogusid. Tublimatel on flöödi-, viiuli- või lõõtsapala ette valmistatud…
A. D. 2020 mikroskoobi all
Vabadusest, võrdsusest ja vendlusest pole looduses üldjuhul juttugi, jultumus viib sihile. Näiteks kägu okupeerib osavalt teiste linnuliikide pesi. Pildil toidab käopoega roolind.
Per Harald Olsen / Wikimedia Commons

A. D. 2020 mikroskoobi all

Koroona­pandeemia on reaalajas näidanud, et nii liberaalsusel kui ka konservatiivsusel on looduslikus valikus oma väärtus, sõltub vaid ajastusest, millal on emb-kumb kohane.

Kogupere-jõulufilm lakkepoomisega
Ho-ho-ho. John McClane on pereväärtuste, heade aegade ja normaalsuse eest peetava konservatiivse võitluse kandja.
Kaader filmist

Kogupere-jõulufilm lakkepoomisega

„Visa hing“ näitas uut tüüpi eneseiroonilist märulikangelast jõulufilmis, kus jõule on kergendust pakkuvalt vähe.

Kahekordselt väljendamatu

Kahekordselt väljendamatu

Hea tahtmise korral saaks rääkida ka kolmekordsest väljendamatusest, ja nimelt siis, kui pidada meeles, missuguse määra on saavutanud sekularisatsioon. Pole ju saladus, et Uku Masing, keda selles raamatus korduvalt tsiteeritakse, pälvis Ants Oraselt iseloomustuse „müstiline jumalaotsija“. Sõnapaar pandi kirja möödunud sajandi kolmekümnendate aastate lõpupoole ja tohib arvata, et see pole…
Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad
Aet Ader, Mari Möldre, Helmi Marie Langsepp ja John Walsh (ekraanil) uurivad Eesti-Iiri koostööprojekti raames, miks lähevad puidu omadused standardiseerimisega kaduma.
Päär Keedus

Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad

Iiri-Eesti koostöönäitus „Mu maja pole tehtud neist puudest, mis kasvavad kodu taga metsas“ toob uuel aastal esile puidu kui materjali töötlemisel kaduma kippuva unikaalsuse.

Universumi uudistaja

Universumi uudistaja

Universumit kui ülimalt keerukat süsteemi saab tervikuna mõista vaid holistlikult või koguni teleoloogiliselt.

Üks jalg Eestis, teine Lätis
Üle Konnaoja viib jalakäijate sild, mille keskel asub külakiik.
Valga linnavalitsus

Üks jalg Eestis, teine Lätis

Valga ja Valka on saanud ühise linnakeskuse, kus võib üle piiri kiikuda, promenaadi mööda Eestist Lätti jalutada, Valga ja Valka jõulukuuske imetleda.

Loperguse teatriaasta sosinad ja karjed
Valle-Sten Maiste: „Teatri avangardsuunal plahvatab praegu piisavalt, tarvis läheb pigem seedimis- ja kohanemisaega.“
Laura-Liisa Maiste

Loperguse teatriaasta sosinad ja karjed

Valle-Sten Maiste: „Teater leidku aset vahetult siin ja praegu ning säiligu mehaanilise reprodutseerimise eelsetele kunstitöödele omane ainulaadsuse aura.“

Soome-ugri rahulik raev
Kaljo Põllu. Aeg annab arutust. Kartong- ja klišeetrükk, 1985. Eesti Kunstimuuseum
Pressifoto

Soome-ugri rahulik raev

Kaljo Põllu näitus „Mütoloogiline muinasmaailm“ on katkeline, kuid ka soomeugrilaste maailmataju on juba ammustest aegadest olnud mingis mõttes samasugune.

„Plekktrummi raamatute“ särin ja luhtumine
Kaader „Plekktrummi raamatute“ kolmandast saatest „Eesti müüt“ (15. XII), kus kõneldi Jaan Krossi loomingust. Saatejuht Joonas Hellerma ning külalised Eneken Laanes, Lauri Mälksoo ja Valdur Mikita andsid kõrgema klassi kirjandustunni.

„Plekktrummi raamatute“ särin ja luhtumine

Püsib vajadus kirjandusliku telesaate järele, kus oleks eri võttepaikade, nägude, teemade ja meeleolude mikstuur, kus meie kaasaegne kirjandus saaks oma ampsu rahvustelevisiooni eetriajast.

Kuidas kasutada mõistust?

Eestlased pidavat olema hariduse usku, aga see müüt sai nüüd vist lõplikult ümber lükatud.
Eelmisel nädalal „Aktuaalses kaameras“ koroonaviiruse leviku vastaste uute piirangute tabelit vaadates tekkis mul tunne, et midagi on segamini läinud: „Ida-Virumaa“ ja „mujal Eestis“ tulpade esimene ja teine lahter on vist vahetuses? Äkki veel midagi? Kuidagi ebaloogiline, et…
Evolutsioonibioloogiline argielu
Lapsed, kes vanemate külge ei klammerdunud ja liiga julgelt uitama läksid, söödi ära, ja nende geene tänapäeva jõudnud pole.
Wikimedia Commons

Evolutsioonibioloogiline argielu

Mis seob optimismi esinemishirmu ja lahkuminemisärevusega? Kõiki neid saab seletada evolutsioonilisest vaatevinklist.

Pingul vibu

Tänavune sügis pakkus Tallinna filmihuvilistele võimaluse osaleda kinematograafilises geopeituses pealkirjaga „Märka Kim Ki-duki“. Edu saatis suurema tõenäosusega neid mängijaid, kes otsisid Solarise keskuse kandis või vanalinnas. Nagu ka mina, kes ma vanalinna tänavanurgal juttu ajasin, kui natuke äraeksinud ilmega Kim mööda jalutas. Pärast sekundist pausi, kui maailm korraks seisma jäi,…

Hea aeg

Mis sel aastal hästi läks ja rõõmu tegi?
Eks see koroona tõttu natuke ebatavaline aasta olnud, aga inimene on visa nagu võsa, püüab ikka tegutseda. Eks nii oli ka 1910ndate lõpu suure gripiepideemia ajal, mil ei teatudki, millesse surdi. Keset sõda ja taudi asutati 1919. aastal Eesti kunstimuuseum ja Pallase kool,…

Kus ma olen ja kuhu minema pean?

Salto ruumide kasutajaid tabab äratundmisrõõm: nende loodud hooneid ühendab esteetika ning võimalus ruumis ekselda.

Salto arhitektide näitus „Maketid“ Viljandis Rüki galeriis. Kuraatorid Salto arhitektid ja Eik Hermann. Näitus on avatud kuni 30. XII.
Salto arhitektid pälvisid möödunud nädalal Tallinna Telliskivi loomelinnaku Fotografiska maja eest arhitektide liidu arhitekti aastapreemia. Seega on…

Liikuvuse liigutamine

ÕSis ja Sõnaveebis esitatud liikuvuse kahe põhitähenduse paigastliigutamine ja hajutus ähmastab asjatult uute tähenduste külgepookimisega selget eestikeelsust.

Merekeele nõukoja liikme Madli Vitismanni tõdemus „Hiljuti ilmutas riigikogu eksliku tõlkevaste tõrjumisel keeletunnet ja jättis transpordivaldkondade ühendameti Liikuvusametiks nimetamata“1 on häirinud insener Raul Vibot.2 Tema vastulausest ilmneb, et…

Maagiline maal

Lola Liivati sinisele pühendunud looming pakub digiajastul võimendavat ruumi­kogemust. See on virtuaalkunsti põlvkonna kohtumine materiaalse sinise immateriaalsusega.

Lola Liivati näitus „Abstraktse maali värvikõne“ Solarise galeriis kuni 20. XII.
Kolm vaatust. Kunagi maaliti koopaseinale – Lascaux’s, Altamiras ja mujal. Maaliti soojade muldsete värvidega, maalipinnad olid raamideta, õigemini –…

Hea aeg

Mis sel aastal hästi läks ja rõõmu tegi?
2020. aastale tagasi vaadata ja öelda midagi rõõmustavat on ootuspäraselt üsna keeruline. Kui juba midagi välja tuua, siis teeb rõõmu nn…
Hüpetega thanatotseeni poole

Hüpetega thanatotseeni poole

Küborgide kaitseks väljaastumine on James Lovelocki poolt mõnevõrra ootamatu, iseäranis ootamatu on aga tõeliselt tehisliku lülitamine evolutsiooni ahelasse.

Hea aeg

Mis sel aastal hästi läks ja rõõmu tegi?
Tänan küsimuse eest. Super aasta! Väga rõõmus! Tõesti, nii tore aasta on olnud. Palju elatud ja säratud. Ka minul õnnestus kohtuda selle…
Mäletan, järelikult elan
Juhan Smuuli töötuba Muhu muuseumis.
Erakogu

Mäletan, järelikult elan

Mudlum on oma asja-armastuse arendanud täiuseni – inimene särab asjadest ja ruumidest läbi.

Ideaalse jõuluidülli osake

Kahtlemata väärib see kava kohta kõikides Johannes de Crocheo kategooriates, aga eelkõige väärib see kohta ühes ideaalses jõuluidüllis.

Kontsert „Jõul“ 12. XII Tallinna Jaani kirikus. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Kadri Toomoja (orel), dirigent Tõnu Kaljuste. Kavas Margo Kõlari „Pirita missa“ (2009/2020, seade esiettekanne) ja…
Hoidu ühismeediast!
Siim Pauklin

Hoidu ühismeediast!

Kliimaga on häda igast vaatenurgast: inimtekkeline globaalne soojenemine, ülekuumenenud ühiskondlik kliima ja inimeste keev sisekliima. Ehk õnnestub lüüa kolm kärbest ühe hoobiga ja neid kõiki samaaegselt…

Kui nirvaana puhkeb õiest õide

Karolin Poska „Sinu nirvaanale“ on kogemuslik rännak näilise puhtuse teel tõelise puhastumiseni.

„Sinu nirvaanale“, lavastaja ja etendaja Karolin Poska, dramaturgiline tugi Kaie Küünal, kunstnik Maret Tamme, helikujundaja Katrin Enni, valguskunstnik Marko Odar. Esietendus 5. XII Kanuti gildi saalis.
Kindlasti on igaüks kas või korra elus mõelnud küsimusele, mis…

Pealelend – Marje Lohuaru, Eesti Kultuurkapitali helikunsti siht-kapitali nõukogu esimees

Kultuurkapitali helikunstikapitalil on uus kaheaastane residentuuriprogramm ansamblitele ja nende mänedžerile. Esimene taotlusvoor on mõeldud keelpillikvartettidele.
Mida tähendab selles kontekstis residentuuriprogramm? 
Residentuur on mitmeti toimiv rahvusvaheline formaat. Sageli on programm seotud mõne tuntud ansambliga, kelle juurde saab minna…

Mis siis on rahvakultuur?

Kunagisel rahvakultuuri seaduse ettevalmistamisel oli üks suuremaid komistuskive küsimus, mida täpselt mõeldakse rahvakultuuri all. Nüüd oli ERK koostööseminaril välja pakutud mitu võimalikku varianti, mida arutas kolm töörühma.
Meie rahvakultuuri definitsiooni arutlusele pühendatud töörühmas kaldus jutt iga…

Hea aeg

Mis sel aastal hästi läks ja rõõmu tegi?
Esiteks teeb rõõmu see, et olen õppinud taas hindama oma aega, seda kõige väärtuslikumat taastumatut ressurssi. Loodan, et pandeemia tõttu hõrenenud sotsiaalsete kohustuste kalender õpetab ka edaspidi…
Läte, öö ja puhteaeg
Kadri Mälk. Lõplik otsus. Objekt, hüpersteen, valge kuld, värv, hõbe, mustad teemandid, 2019.
Tiit Rammul

Läte, öö ja puhteaeg

Kadri Mälgu kunstis on algmuster segunenud paljude hilisemate kihistustega nii ühistunde, kultuurinähtuste kui ka autori isiklike üleelamiste ja tunnete näol.

Plekkhammastega sõjaveterani portree keskealise naisena

Andrei Kontšalovski uue filmi „Kallid seltsimehed“ õnnestumise taga on loo helistik ja keeruline naispeategelane.

Mängufilm „Kallid seltsimehed!“ („Дорогие товарищи“, Venemaa 2020, 121 min), režissöör Andrei Kontšalovski, stsenaristid Andrei Kontšalovski ja Jelena Kisseljova, operaator Andrei Naidenov. Osades Julia Võssotskaja, Andrei Gussev, Julia Burova, Vladislav Komarov jt.
Septembris Veneetsia filmifestivalil esilinastunud „Kallid seltsimehed!“…

Kommentaar – Kaup pole subjekt

Raul Vibo kirjutab eelmises Sirbis: „Liikuvusameti tegelik eesmärk on just nimelt liikuvuse kui subjekti (inimene või kaup) iseseisva liikumisvõime tagamine parimal moel.“ Siinkohal oleme eri meelt: inimene on küll subjekt, aga kaup on paraku siiski…
Hea aeg

Hea aeg

Mis sel aastal hästi läks ja rõõmu tegi?
Aasta on ju iseenesest nagu iga teinegi, kui jätta kogu koroona kõrvale. Mul on olnud erialaselt hirmus hea aeg, üle väga pika aja on olnud raha. Tänu igasugu…
Luulesalv – Otepää lumemaastikel
Brandon Kilbourne on USAst pärit evolutsioonibioloog, praegu töötab ta Saksamaal Berliinis. Kilbourne on alates 2009. aastast sageli Eestit külastanud ning talle meeldib eesti luule.
Erakogu

Luulesalv – Otepää lumemaastikel

Otepää lumemaastikel
Salasosinaid täis buss Tartu-Otepää
ennäe – tühi lumevalge parkla
ja kuldlõviga kroonitud okastraattara:
„What means vangla?“
Viipasid mu vakka laineriga
oma niigi kauni silma laul.
Tuurides talvepealinnas
jagasid lahkelt seletusi
vasemale-paremale lehvitades
tuttavale ümbrusele
teeäärsetest mändidest ja raagus leppadest
lumevangis autodest aiapinkidest
piltpostkaardilike lumeloorides poeaknaalkoovideni.
Mind taevasse…

August Eelmäe 28. X 1931 – 7. XII 2020

7. detsembril lahkus meie seast August Eelmäe, kriitik, kirjandusloolane ja pühendunud pärandihoidja. Ühes sellega katkes elav ajalõng, mis ulatus eesti kirjanduse algaegadesse. August Eelmäe oli viimane, kes võis Friedebert Tuglast nimetada oma sõbraks.
August Eelmäe sündis…
Sirp