2020-39 (3811)

Saadi kuigipalju raha

Lõplikku selgust riigieelarve ridade osas tuleb kultuuriasutustel oodata uue aastani.

Kolmapäevase seisuga, kui valitsusel oli põhiseaduses määratud viimane võimalus riigikogule üle anda järgmise aasta riigieelarve eelnõu, teadis avalikkus selle sisust vähem kui kunagi varem. Kuni dokumentide lõppversioone veel ei olnud, toitis valitsus rahvast oma programmiliste rõõmusõnumitega, mida ka opositsioonierakonnad…

Kompromiss loodusega?

„Toetame initsiatiivi edendada bioloogilist mitmekesisust, kuid oluline on tagada nii põllumajandus- kui metsandussektori elujõulisus. Arvestama peab kõiki kolme jätkusuutlikkuse elementi – majandus, sotsiaalne ja keskkonnaalane.“ Nii kirjutasid kommentaariks Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu elurikkuse strateegia osas ühiselt kaks suurt põllumajandustootjate ja metsaomanike esindusorganisatsiooni. Euroopa Komisjoni otsus suunata kontinent paremini hoitud keskkonna…

Kiired ja tülpinud

Eesti disain on maailmatasemel. Kõik loomevaldkonna erialaliidud on ennast oimetuks töötanud tõestamaks, et disainerite kujundatud elukeskkond on omanäolisem, mugavam, otstarbekam ja ka ilusam. Saamine üldtunnustatud disainimaaks, nagu on Soome, eeldab aga palju laiemat haaret, seda, et riik kaasab disainerid ja ruumiloojad kõigesse, mis ette võetakse. Praegu on olukord skisofreeniline: riik…

Kuidas kaotada palgalõhe?

Suurema palga teenimist takistab naiste „vale“ erialavalik, suurem hoolduskoormus ja tagasihoidlikkus palgaläbirääkimistel.

Eestis on naisi ettevõtete tipus väga vähe ja ootamatul kombel paistavad naiste vähesusega tippjuhtide hulgas silma meie rahvusvahelise osalusega ettevõtted. Naised teenivad tunnis keskmiselt viiendiku võrra vähem kui mehed. Neile langeb peres suurem hoolduskoormus, mistõttu on…
Palju küsimusi, liiga palju vastuseid
Margaret Atwood pälvis romaani „Testamendid“ eest mullu Bookeri auhinna.
Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

Palju küsimusi, liiga palju vastuseid

Margaret Atwood osutab õõvastava veenvusega, kui õrn on piir demokraatia ja totalitaarse riigikorra vahel.

Abiks abielu mõiste defineerijatele
Tumm tegelane, Väino Puura (fotol vasakult teine) kehastatud kangete liigestega surnukahvatu ülemteener ei hakanud kunagi domineerima, aga lisas pidevalt oma laval olekuga sündmustele värvi.
Veljo Poom

Abiks abielu mõiste defineerijatele

Giorgio Bongiovanni „Don Pasquale“ lavastuse tugevus on peategelaste karakterite mitmekülgne kujutamine ja see panebki neile nii inimlikult kaasa elama.

Luuleprõmmu Eesti meister  on Kelli Kiipus
Kelli Kiipus
Uku Peterson / TarSlämm

Luuleprõmmu Eesti meister on Kelli Kiipus

26. septembril peeti Tartus luuleprõmmu hooaja finaal. Eesti meistriks tuli Kelli Kiipus Tallinnast. Võistlustulle astusid ka Iina Gyldén (II koht), Heidi Iivari (III koht), Siim Lill, Marie Põdra, Seio Saks ja Arvi Schasmin.
Eesti meister läheb edasi Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlusele. Tänavune Euroopa esiprõmmija selgub tõenäoliselt luulevideote põhjal. Uus Eesti prõmmuhooaeg algab juba järgmisel…

Michi no eki

Maantee ei pea olema vaid liiklemiseks. See võiks olla palju enamat: rääkida meie elust ja kultuurist, pakkuda hunnitute loodusvaadetega üksluise sõidu vahele puhkehetki.

Minu kokkupuude Jaapani maanteekultuuriga sai alguse tänu hiina arhitektile, kelle juures olin mõned kuud töötanud ja kellega tööasjus Jaapanisse sõitsime. Esimene sõit Jaapanis viis…

Must maantee ja punane soorebane

Koos maanteedega on ehitatud hulgaliselt viadukte ja sildu, müratõkkeid, mõnel pool ka peatumispaiku, kuid disainerid ja arhitektid on neist targu eemale hoitud.

Üks tuttav kirjeldas, et seisis Inglismaal valiku ees, kas osta pilet Edinburghist Londonisse sõiduks odavamale või kallimale rongile. Vahe on selles, et kallim rong sõidab…
Kärbes raamatul
Ühel punaselt ergaval raamatul siputas selili kukkunud kärbes, kes ei saanud enam kuidagi jalgu alla. Samasugust tekstikütket võis tajuda näitusel.
Urmas Lüüs

Kärbes raamatul

Näituse „Tiiger ruumis“ kuraatorid pole õnneks võtnud moraliseerivat hävingujutlustaja rolli, vaid fookus on energial suuremas pildis.

Otsides varjatud ilu

Paraku kipub ratsionaalselt konstrueeritud nüüdismuusika sageli eirama ka loodust ennast ehk muusikalisi tajunorme.

„Modernistlik teos pidi olema eelkõige eneseküllane, iseend oma struktuuri kaudu seletav objekt.“ (Kerri Kotta, Sirp 24. V)
„Me oleme nüüd õppinud mõistma, et teose tähendus ei ole eneseküllane.“ (Toomas Siitan, Postimees 18. IX)
Teada põhjusel nihkusid…
Florian Zeller tuleb taas ja teisiti
EMTA lavakunstikooli tudengi Jass Kalev Mäe mängitud longus õlgadega küüsi näriv Nicolas on ehtne pubekas, kes viskleb meeleolust meeleolusse.
Ülar Mändmets

Florian Zeller tuleb taas ja teisiti

Theatrumi „Poeg“ on kaugel täiuslikkusest, ent müts maha tegijate ees teema tõstatamise eest. See lavastus peaks olema vanemale kooliastmele kohustuslik vaatamine ja aruteluaines.

Mõnuga muditud „Romeo ja Julia“

Lavastaja Aare Toikka on VAT-teatris Verona kuulsa armuloo teada-tuntud selgroo ümber meisterdanud oma versiooni.

VAT-teatri „Romeo ja Julia“, autor William Shakespeare, tõlkijad Georg Meri ja Ants Oras, dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Iir Hermeliin, helilooja Veiko Tubin, valguskunstnik Sander Põllu, videokunstnik Sander Põldsaar, koreograafid Marge Ehrenbusch ja Tanel Saar.…
Sallivus ja võrdsus maailmavaatelistes vaidlustes
Võrdsuse küsimuses loodusteaduste poole pöördumine on tulutu ettevõtmine, kui võitlus käib ühiskonna enda tekitatud ebavõrdsete suhete kaotamise eest.
Flickr

Sallivus ja võrdsus maailmavaatelistes vaidlustes

Kui võitlus käib ühiskonna tekitatud ebavõrdsete suhete kaotamise eest, on võrdsuse küsimuses loodus­teaduste poole pöördumine tulutu. Tuleks otse välja öelda, et see või teine võrdsus ühiskonnas ei meeldi.

Mina kuulan ainult õiget muusikat!

Ühe kuuldemänguga ei kao levinud arvamused kuhugi, kuid sest saadu on kõigile muusikaõppuritele ja niisama muusikutele toeks ses hinnangurohkes ühiskonnas.

Matis Leima kvadrofooniline kuuldemäng ja digialbum „Ülem heli“.
Kuuldemäng? „Muusikast ja helidest rääkiva loo jaoks sobib kuuldemängu formaat eriti hästi, sest kuulaja kogeb kõike kõrvadega,“ on Matis Leima…

Tere, talv!

Veljo Tormise muusikaga on tehtud palju lavastusi, mis on ühtlasi hingematvalt kaunid ja hirmus koledad.

Muusikalavastus „Ringlemisi“ 24. IX Estonia kontserdisaalis. Muusikaline juht ja dirigent Kaspar Putniņš, lavastaja ja koreograaf Teet Kask, seadete ja laiendatud kõlaruumi autorid Sander Mölder ja Ülo Krigul, visuaali autor Taavi Varm, lavakujunduse autorid Anu Kadri Uustalu…
Lehm akna taga

Lehm akna taga

Kuidas seletada pilte lastefolkloori kaudu ehk Kujundliku mõtlemise arendamisest piltmõistatuste abil

Lapi tragöödia ehk Se on everything

Veiko Õunpuu „Viimastes“ leidub palju tema filmidele iseloomulikku, aga kindlasti pakub see uue ja värskendava filmikogemuse.

Mängufilm „Viimased“ (Eesti-Soome-Holland 2020, 117 min), režissöör Veiko Õunpuu, stsenaristid Heikki Huttu-Hiltunen, Eero Tammi ja Veiko Õunpuu, operaator Sten-Johan Lill, helilooja Sven Grünberg, kunstnik Otso Linnalaakso, produtsent Katrin Kissa. Osades Pääru Oja, Laura…
Kirjumat pilti muust maailmast
Jaapani animafilm „Paprika“ on muuseas olnud ka Christopher Nolani filmi „Algus“ („Inception“, 2010) inspireerijaks.
Kaader filmist

Kirjumat pilti muust maailmast

14. Jaapani animafilmide festival JAFF pakub nii animafilmidest kui mängufilmidest koosnevat kirjut programmi.

Sõõm värsket õhku
Eva Labotkini fotoraamat on märgatavalt isiklikum ja mõeldud sellele, kes on juba kunstnikuga tuttav. Meisterlikult kombineerides fotode esitlusviise on Labotkin säilitnud protsessi olemuse.
Eva Labotkin

Sõõm värsket õhku

Eva Labotkin on teinud näituse, mille külastamine võiks olla igale fotokunstnikule kohustuslik. On omaette oskus reeglitele vilistada ja siiski saavutada reeglipärane tulemus.

Kultuur kui kapital*

California on olnud teerajaja mittemateriaalse kapitali maine- ja muuks kasumiks teisendamisel. Seda kogemust saab rakendada ka Eestis.

Kapitalistliku majandussüsteemi põhitala on uue väärtuse loomine ja selle turul kasumiks teisendamine. Uue väärtuse loomiseks vajame kütust, sest inimühiskonnas eimillestki väärtust ei sünni. Kütust, mille põhjal väärtust loome, tunnemegi kapitali mõiste all selle…

Juba rohkem kui veerand sajandit kiriku kunstigaleriid

Erkki Juhandi: „Kunstnikud on Jaani ja ka Viimsi Püha Jaakobi kiriku galerii omaks võtnud, jääb vaid loota, et meie tegevust on märganud ka publik.“

Viimsi Püha Jaakobi kirikus on kunstinäitusi korraldatud 2007. aastast peale, siis kui kirik tegutsema hakkas. Jaani kirikus on kunsti näidatud aga juba…
Metsavihkajast metsaarmastajaks

Metsavihkajast metsaarmastajaks

Andrus Kasemaa pealtnäha magusate muinasjuttude ja naljakate šaržide taga on siiras südamevalu Eesti looduse pärast.

Elutarkust ja olmet XVII sajandi lõpust

Elutarkust ja olmet XVII sajandi lõpust

Jean de La Bruyère’i (1645–1696) „Inimtüübid ehk Meie ajastu kombed“ („Les Caractères ou les moeurs de ce ciècle“) ilmus esimest korda 1688. aastal ning oli sedavõrd menukas, et eluajal avaldas autor veel kaheksa (ositi täiendatud) trükki ja valmistas ette üheksandagi, mis anti välja postuumselt. Tagantjärele on kirjanduslugudes ja -käsitlustes asetatud…

Poliitikast ja moraalist

Venemaa liidrid on loobunud hoolimast, mis neist arvatakse, riik omandab taas kurjuse impeeriumi maine.

Aleksandr Navalnõi surmaheitlus oli ilmselt kavandatud lõppema teisiti. Putini kleptokraatliku režiimi suurimat kriitikut oli juba varemgi korduvalt jõhkralt rünnatud – valatud üle briljantrohelise, söövitavate ainete seguga, fekaalidega jne. Nüüdki vist loodeti, et atentaadi korraldajateni viivad otsad…

Väärt toimetaja teeb paremaks teksti, luuletuse tõlkija maailma

Tänavuse luuletõlkeauhinna on pälvinud Carolina Pihelgas ning toimetajaauhinna Kajar Pruul.

30. septembril tähistati rahvusvahelist tõlkijate päeva. Tartu ülikooli kunstimuuseumis kuulutati sel puhul välja August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna ning Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna laureaat.
August Sanga nimeline luuletõlkeauhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe…

Püsimatuse püsivus

Fotoseeria, mis muudab nähtamatu otsekui korraks nähtavaks, tõlgib liikuva nähtamatuse tonaalsuste, välgatuste, varjude keelde, teeb püsimatusest ainsa püsivuse.

Piia Ruberi fotonäitus „Sein“ Jaani kiriku galeriis kuni 10. X.
Selles pole midagi üllatavat, kui fotokunstis on tegemist ajaga. Iga foto on ju ajaline, ajast tõukuv, ajale…
Hübriidne lüroeepika

Hübriidne lüroeepika

Joosep Vesselovi „Linna laul“ on üks tore rahvaluule lugemisest küllastunud Tartu tudengi temp.

Sirp