2020-35 (3807)
Petetud lootuste trikoovoor
Kultuuripaleede ehitamiseks käivitatud reegliteta mäng soovitud lõpptulemuseni viia ei saa.
Lähis-Ida meediauuringute kirju maailm
Suur osa MEMRI tegevusest seisneb tagurlike ning antisemiitlike seisukohtade kajastamises. Tõlgitakse islamivaimulike sõnavõtte, kus siunatakse juute ja homoseksuaale ning õigustatakse naistevastast vägivalda.
Festival pärast koroonat
Võib-olla õpetas eriolukord meile just seda, et vajame emotsioonide setitamiseks aega, sest üksteise peale kuhjuvad emotsioonid, eriti muusikaelamused, on ju tegelikult väsitavad.
Musta lipu valguses
Christopher Nolani isikupära põhiallikad on film noir, ratsionaalne loogika ja radikaalne skepsis. Mida aeg edasi, seda rohkem on ta neist allikaist eemaldunud.
Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist
Metsanduse ühiskondlik kokkulepe jäi sündimata, sest poliitiline konjunktuur ja RMK valisid metsapoleemikas puidutööstuse poole.
Inimesed risttuultes
Imed ja hallid alad
Tähistajate näljastreik
Jevgeni Zolotko suvistel näitustel on loomingulised impulsid sulandunud hübriidautorsusse, kus kollektiivne 1 + 1 annab kokku midagi enamat kui kaks.
Sest kes keeltega räägib, ei kõnele inimestele, vaid Jumalale; sest keegi…
Mässajast saab pilt vanaema seinal
„Banksy. Lindprii kunsti tõus“ on traditsiooniline lineaarne jutustav lugu, kus visatakse õhku ka mõtlemapanevaid küsimusi, aga puudu jääb see miski, mis tõstaks filmi kõrgemale tavalisest dokumentaalfilmist.
Tunnismärgid kadunud maast
Setomaast on tänapäeval saanud uue haldusüksuse ametlik nimi. Nüüd, mil see vajutatakse templina ka kõikvõimalike dokumentide alla, kaasneb selle sõna kasutusega ka paratamatult teatav sundus.
Ooperlikud vääriskivid ja kohustuslik moralitee
Joogilaulude paraadi asemel oli Vana Tallinna gala kava seekord mõõdukalt läbikomponeeritud ning pühendatud Tšaikovskile.
Noor, kuid südi kratt
Festival „Kratt“ on motiveeriv, sest just väiksemates kohtades puudub õpilaste vähesuse tõttu sageli võimalus moodustada orkestreid või isegi suuremaid ansambleid.
Kus mina istse, seal mina itke
Teise vaatuse varjuteater annab Helen Rekkori lavastatud „Sõsara sõrmeluudele“ jutu ja liikumise kõrval kolmanda dimensiooni.
Suvekodu Lahemaal
Linnakära eest põgenetakse küll mere äärde, kuid rannaküla liikumisviis kipub ikkagi olema autokeskne ja naabritega ei suhelda.
Tauno Vahter, kirjastuse „Tänapäev“ peatoimetaja
Jüri Alperten 16. VI 1957 – 26. VIII 2020
Lähis-Ida on infosõdade, kallutatud uudiste ja laimu levila
Mis jääb linnadevaheliste kiirete ühenduste vahele?
Nüüd peab uurima, kuidas kohandada praegust infrastruktuuri mugavamate ühenduste saavutamiseks ning mida ollakse valmis ohverdama.
Vabadus on kõige tähtsam nii pillimängu õppides kui ka ajalehti müües
„Tuhatnelja edasi!“ ja „Kiosk“ on läti lastekirjanduse tippteosed, mille ilmumise üle on põhjust rõõmu tunda.
Puhata ja mängida
Arhitektuurimuuseumi suvilaarhitektuuri näitus tuletab meelde, et arhitektuuriajalool on kandev roll minevikupildi loomisel.
1 : 0 – poiêsis võitis technê
Erik Alalooga „Poeesias ja vägivallas“ kombitakse küll teatri ja sinna loodud tehisliku simulatsiooni võimalusi, kuid ei suudeta veel vaatajat mängu haarata.
Vaheaja vaheruum
RIBOCA 2 on üsna väike, kuid vaimselt ja tunderõhu poolest kompaktne ühiskonna kommentaar.
Kõik pildid peaksid olema võrdsed
Jevgeni Zolotko: „Raske on valida tähtsat, aga veel raskem on valida seda, mis ei ole tähtis.“
Ja kõrv ei puhka
Tallinna kammermuusika festivalil ei antud kõrvale puhkamiseks aega. Tihe kava tõi seosterohkeid elamusi, mis kõrvade puhkamise aegu taas meenuvad.
Ruumi saatusest Madis Kõivu maalidel
Kõneldud ja mõteldud Madis Kõivu maalinäituse puhul Tartu ülikooli humanitaarteaduste õppehoone trepigaleriis
Mille peaks rohelepe metsade heaks tagama?
Meil on hädasti vaja mõista, et mets ei ole lihtsalt puiduvabrik ja paik, kus hobi korras jahil käiakse. Mets on tipptasemel looduse looming.
Kuidas läheb, I.?
Läti kirjanduse viimaste aastate suurim töövõit on pikaajalise mõtlemise ja rahastamise saavutamine.
Võta haamer ja tee endale lavastus
Tehnoloogiline kunstnik teeb äraunustatud kolast esteetilise kogemuse. Miski, mis on tehnilises mõttes kultuuris osalemise mänguväljalt ammu lahkunud, tuuakse sinna tagasi.
Mütopunk heiskab purje
Catherynne M. Valente „Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga“ väärib esiletõstu ühe ereda õiena meie tõlkekirjanduse rikkalikul lilleaasal.
Nukitsamees 100!
Mul on unistus hoida käes uhket ja pidulikku, paljude piltide ja fotodega raamatut „Nukitsamees 100“.
Selles raamatus oleks sees Lutsu originaaltekst (vaba Eesti aegne) ja ka Nõukogude Eesti aegne represseeritud tekst omaaegsete kaante ja illustratsioonide näidetega, korralik saatesõna tänapäeva lugejale (vt nt Anna…
Pilk Berliinist VII – Metssiga Elsa ja tema kodulinn
Hille Hanso, „Lähis-Ida on infosõdade, kallutatud uudiste ja laimu levila“
Eduard Parhomenko, „Ruumi saatusest Madis Kõivu maalidel“
Inese Zandere „Tuhatnelja edasi!“ ja Anete Melece „Kiosk“
Riia II nüüdiskunsti biennaal RIBOCA 2
Noorte klassikalise muusika festival „Kratt“
Tarmo Pikner, „Mis jääb linnadevaheliste kiirete ühenduste vahele?“
näitus „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“
Supersonicumi „Poeesia ja vägivald“
