2020-34 (3806)

Peaaegu tavaline kool

Hirmukohvritel istudes ei saa koolitööd tavapäraselt korraldada.

Esialgu on Eesti kool päästetud. Haridus­asutused lasteaiast ülikoolini saavad oma tööd 1. septembril alustada peaaegu tavakorras. Koolide avapäeval traditsiooniline pidulikkus küll esile ei tõuse, sest nn uue normaalsuse olukorras peab iga aktusekõneleja keskenduma kõrgema poole eeskuju järgi hügieeni­sõnumitele ja ohuhinnangule. Ei…
Liivimaalane Friedrich Martens
Friedrich Martens u 1878. aastal.
Wikimedia Commons

Liivimaalane Friedrich Martens

Martens jäi läbi ja lõhki impeeriumi meheks, ometi oli tema Venemaa ajaloo käsitus rahvusvahelise õiguse kontekstis täielikult eurotsentristlik.

Aegumatu Tartu klassik  Karl Morgenstern 250
Karl Morgenstern. Franz Gerhard von Kügelgen, 1809.

Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250

Uushumanism võiks olla see võtmesõna, mis aitab mõista sünergiat ülikooli, aadli, kiriku- ja koolitegelaste, juristide, majandusmeeste, reaalteadlaste ja inseneride vahel, millest sai Eesti haritlaskultuur.

Unistuste eesti naine, kes armastab lihtsat eestlast

Unistuste eesti naine, kes armastab lihtsat eestlast

Keerulistel aegadel on hea võtta riiulist Kristiina Ehini luulekogu „Janu on kõikidel üks“, mõtelda Eesti saatuse üle, tunda end kultuurse inimese ja õige eestlasena.

Vaiki, kui võid

Vanal hallil ajal, kui ma veel põhikoolis käisin – oli see enne või pärast Brežnevi surma, lööge või maha, mitte ei mäleta, aga kindlasti jäi see ansambli Ruja kolmandasse ehk pop-Ruja perioodi –, oli meie klassis (nagu ilmselt paljudes teistes klassides ja koolides samal ajal) kaks rühmitust. Ühed kuulasid ansamblit…

Kas siis Ida-Virumaa elanikud polegi vääriselupaika väärt?

Minutid tiksuvad halastamatult ja teadlased on hoiatanud, et elame endale tuttavas maailmas veel ainult mõnda aega. Praegu on viimane võimalus midagi teha, et ära hoida kliimakatastroof. Kui ületame selle pea nähtamatu piiri, millele juba ohtlikult lähedal oleme, siis polegi enam muud kui vaid tagajärgedega tegeleda.
Paljuski oleme end nurka mänginud lakkamatu…
Krüptodetektiivi märkmetest:  „Aega ei ole ja mõtted on monaadid.“
Merevaiku kinnijäänud putukad.
Nanjing Institute of Geology and Palaeontology

Krüptodetektiivi märkmetest: „Aega ei ole ja mõtted on monaadid.“

„Nüüd“ hetk on meile vägagi loomuomane, ajavahemik, mida me otseselt kogeme, just nüüd ja praegu.

Tuttava linna tuled – Rapla: jaama juurest alevisse

Rapla kihelkond on hiiekohtade, kabeliasemete, katolikuaegsete naisvägilaste, hingepuude, usuvendade, aga ennekõike põlluharijate maa.

Meie maja on „jaama juures“. Nii nimetatakse Raplas kogu linnaosa, mis paikneb Türi ja Viljandi pool raudteejaama lähedal. See on suurelt jaolt aedlinn, siin on „individuaalelamud“, nagu lapsepõlves ikka öeldi. Isa ehitas ka noorena…

Galina Süvalep 15. VII 1923 – 22. VIII 2020

Meie hulgast on lahkunud Rakvere teatri näitleja Galina Süvalep.
Narva linnas 1923. aastal sündinud Galina Süvalep lõpetas sealse vene keskkooli just sõja eelõhtul 1941. aastal. Pärast kooli lõpetamist Galina abiellus ja kandis nime Galina Gorbovskaja. Abielust sündis poeg Paul. 1947. aastal astus Galina Gorbovskaja Eesti Riiklikusse Teatriinstituuti, kus tema kursusekaaslased olid…

Mõned ilusad hetked

Lemsalu Malone ja Malone Lemsalu mängivad osavalt harjumusliku sündmuskaarega: nad esitavad sissejuhatusena tutvustuse, teises ruumis kulminatsiooni – ja siis ikkagi jätkavad.

Kris Lemsalu Malone’i ja Kyp Malone Lemsalu näitus „Love Song Sing Along (Once Again With Feeling!)“ ehk „Armastuslaulude ühislaulmine (ja ikka südamest)“ Kai keskuses kuni 6. IX.
Selline see…
TENNO TEIDEARU, etnoloog
Tenno Teidearu

TENNO TEIDEARU, etnoloog

Kliimamuutused uurimisobjekti ja ühiskonnaprobleemina pole humantitaar- ja sotsiaalteadustele võõrad. Antropoloogid ja etnoloogid uurivad aina enam, kuidas on keskkonna ja kliimaga seotud muutused mõjutanud inimeste käitumist, hoiakuid ja kohanemist. Ka museoloogias on esile kerkinud püüd mõtestada inimese, keskkonna ja kliima seoseid ning võtta sotsiaalne ja kultuuriline roll selle temaatika käsitlemisel.
Kust algab…

Kummalised asjad argielu ja kunsti piirimailt

Ulvi Haagensen mängib brikolööri julgusega esemete, materjalide ja tehnikatega, eksperimenteerides argielu ja kunstiloomingu hägusel piirialal.

Ulvi Haagenseni isikunäitus „Arhiivist. Kogum kummalisi juhtumeid“ Tartu Kunstimajas 30. VII – 23. VIII.
2. IX avatakse Hobusepea galeriis kunstniku näitus „Thea Koristaja majamuuseum“.
Näituse fiktsionaalne autor on Olive Puuvill, kes teeb kunsti…
Kui satud pitsitusse  ja teed pahandust …
Luule Komissarov on „Katkuhaua“ lavastuse a ja o – kurikuulus tädi Kaata.
2 × Gabriela Liivamägi

Kui satud pitsitusse ja teed pahandust …

Katku hauast hoiab terve mõistusega inimene eemale. Kui aeg ta sinna paiskab, on võidumeheks ellujääjad. Väljakaevamistöid on vaja järeltulijatele.

Milline võiks olla tulevikufestival?

Natalie Mets: „Põhjalikumalt tahaksime uurida, kuidas saab TMW olla artistidele ja festivali partneritele võimalikult kasulik.“

Aprilli- ja maikuus, kui kogu kontserdielu taaskäivitamine oli veel küsimärgi all, saatsid Tallinn Music Week’i (TMW) korraldajad välja põhjaliku küsimustiku, et saada teada, milline võiks TMW esinejate, külastajate ja partnerite arvates olla tulevikufestival…

Patriotism ei tohi pimestada mõistust

Jüri Eintalu: „Opositsioon oleks pidanud Valgevenes valimisi boikoteerima. Lääs oleks pidanud kohe ette teatama, et ei, nii ei lähe.“

Väidad, et Valgevene presidendivalimiste tulemuste võltsimise kohta ei ole piisavalt tõendeid. Tõsiseid vajakajäämisi Valgevene valimistel sa ju ometi ei eita? Mis on su probleemipüstituse eesmärk? Lääne sekkumisega värvilistes…
Toomik sukeldus, mina takka!
Jaan Toomiku maal „Harjutusi minevikuks“ (2019) on näituse keskne ja mõjusaim teos.
Stanislav Stepaško

Toomik sukeldus, mina takka!

Jaan Toomik on suutnud eemale jääda populaarsetest diskursustest või on märkamatult ületanud digitaalse aja ja ruumi.

Timär Seyfullen 1950–2020

Lahkunud on Timär Seyfullen: tema tegemised on nüüd tehtud ja vaevad nähtud. Kumbagi polnud vähe. Timär – selline on tema nime tataripärane kuju – oli suur mees. Suur selle sõna mõlemas tähenduses: suurt kasvu ja suur ka selle poolest, mis ta tegi ja korda saatis.
Ta oli kogu Eesti Vabariigi uue…

Kaks viimast loorberilehte

Endla teatri lavastuses „Nagu süldikeeduvesi“ näeb tegelasi elu äärealadelt mitte ainult geograafilises, vaid eelkõige sotsiaalses mõttes.

Endla teatri „Nagu süldikeeduvesi“, autor Ott Kilusk, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Liina Unt, laulude autorid Feliks Kütt, Ott Kilusk ja Jaanus Mehikas, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad…

Liblikaefekt

Mari-Leen Kiipli installatsioon „Husa“ ja Paul Kuimeti fotoseeria „Kristallsõrestik“ Kogos kuni 5. IX.
5. IX kell 15 linastub Armastuse saalis Paul Kuimeti film „Materiaalsed aspektid“ ning Jaak Tomberg ja Paul Kuimet vestlevad kunstist.
Hoolimata vohavatest taimemotiividest jääb Mari-Leen Kiipli ja Paul Kuimeti teoste ühisosa liiga formaalseks, küll aga pakuvad teosed eraldi,…
Auhind  – Eesti 2020. aasta kirjanik on Susan Luitsalu
Susan Luitsalu Liivi muuseumis.
Kris Moor

Auhind – Eesti 2020. aasta kirjanik on Susan Luitsalu

Liivi muuseumis peeti 22. ja 23. augustil festivali „Eesti kirjanik 2020“ alapealkirjaga „Hea elu“. Festivali üks olulisemaid kavapunkte on Eesti aasta kirjaniku tiitli andmine. Selle pälvis tänavu Susan Luitsalu.
Otsustuskriteeriumid ei ole ranged: autor peab olema möödunud aasta jooksul avaldanud proosateose Eesti ühiskonnas aktuaalsel teemal ning kutse peale Rupsile debateerima sõitma. Susan…

Millest kunstiteadlased ei räägi

Urmas Pedaniku pakutud maaliversioon pole kindlasti küünilisem kui praegune reaalpoliitika, kultuurielu või tõmbetuulte käes vaevlev maailmamajandus.

Urmas Pedaniku näitus „Üleminekud“ Tallinna Linnagaleriis kuni 6. IX, kuraator Tamara Luuk.
Urmas Pedaniku väljapanek „Üleminekud“ on autoril järjekorras seitsmes, kui võtta tema 2010. aasta „Vaated“ siinsamas Tallinna Linnagaleriis uue tulemise alguseks.…

Hakkab jälle peale

Filmis „Palm Springs“ on nii romantikat kui ulmet, et pakkuda intrigeerivat, kohati isegi haruldast filmielamust.

Mängufilm „Palm Springs” (USA 2020, 103 min), režissöör Max Barbakow, stsenarist Andy Siara, operaator Quyen Tran, helilooja Matthew Compton. Osades Andy Samberg, Cristin Milioti, Peter Gallagher, J. K. Simmons jt.
Filmid, mille tegevustik põhineb ajasilmusel –…

Kas inimesel on hing?

Miks peab koduvägivallast rääkima muusikateose kaudu või pöörama sellele muudmoodi ekstsentriliselt tähelepanu? – Et murda vaikus.

Maria Fausti „Maarja missa“ esiettekanne 22. VIII Tallinna Jaani kirikus. Koduvägivalla all kannatanutele pühendatud teose alusteksti autor Eero Epner, kes on kasutanud Karl Ristikivi luulet, missatekste, Pilvi Üllaste „Nuku hällilaulu“…
Rohelise linna kuvand ja tegelik sisu
Rohelise eluviisi musternäitena turundatud Kalasatama piirkond on Helsingi kui rohelise linna kuvandi siiski kahtluse alla seadnud.
Kurkista.fi

Rohelise linna kuvand ja tegelik sisu

Linn, mis näib linnulennult, autoaknast ja reklaambrošüürilt roheline, ei pruugi seda olla. Kuidas teha nii, et linnas oleks hea elada nii imikutel kui ka raukadel?

Ellujäämise kunst Tartuffi moodi
Dokumentaalfilm „Acasă, mu kodu“ näitab, kuidas moderniseerumise käigus põrkuvad loodus ja kultuur, isikuvabadused ja ühiskonna normid.
Kaader filmist

Ellujäämise kunst Tartuffi moodi

Tartuffi fookuses olid tänavu sõnapaar „Armastuse hambus“ ja kunst. Veel täpsemalt sobiks mitme linaloo iseloomustuseks tulevase Euroopa kultuuripealinna lipukiri „Ellujäämise kunstid“.

Mis ees on, ei ole näha; mis taha jäänud, see tuikab
Mats Traat Tartus Kuradisilla juures.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Mis ees on, ei ole näha; mis taha jäänud, see tuikab

Ole sa tartu- või tallinnakeelne, Mats Traadi ajaränd luulekogus „Taivatäis tsirke“ pakub kaasaelamist.

Sirp