2020-24/25 (3796/7)
Unistus täiuslikust ruumist
Kas inimarengu aruande ideedel on lootust poliitilistesse programmidesse jõuda?
Õnnelik sõlmitus
Norralane Øyvind Rangøy, eestlanna Veronika Kivisilla ja ameeriklane Adam Cullen on jõudnud koos luulekoguni „Kolm sõlme“.
Resistentsetel liivlastel on lootust
Valts Ernštreits: „Kas suudame leida oma niši, kus oleme tugevad? Väga oluline on motivatsioon: ei tohi tekkida tunnet, et liivi värk on ainult mineviku värk.“
Mäluta molutajast Kafka ja Camus’ni
Ajaviite- ja lõõgastumiskultuuri kujutamisest eesti muusika- ja mängufilmis 1960ndate esimesel poolel, tantsu, pidutsemise ja molutamise valguses.
Viirus kui nähtamatu zen-master*
Kellerteatri kriisikogemus: iga prognoos on illusioon ja meie plaanidest sõltub enamasti palju vähem, kui arvame.
Kui Gandhi kõneleks
Eesti linn ja maa 2020
Strateegilisi valikuid ruumilise õigluse nimel tuleb Eesti tasakaalustamiseks teha sel kümnendil. Lisada kriitilist massi ja kvaliteeti kestlikuks arenguks maakonnalinnades ja maakohtades.
Upu, monument!
Mõnus dopamiinitulv käib must läbi, nagu oleksin ise mingi tasu saanud. Jaa, see on vabastav, revolutsiooniline paatos – juba kunstiline akt üksi on lahe, paneb avaliku ruumi elama. Nüüd kujundavad ruumi need, kes varem pole seda teinud.
Teised karjuvad: vandalism! Ahvikari! Pole siiski päris…
Sõjaväejuhid ja poliitika
Paremini said sõjaväelased hakkama Konstantin Pätsi valitsusega ja (teadmata asjaoludel) kujunesid suhted pingelisemaks Jaan Tõnissoniga.
Vabatahtlikult linnadesse surutud Eesti
Kui lugeda arengukavasid, tundub, et Eesti liigub hajutatud asustuse ja üksteisest hooliva ühiskonna poole, kui aga inimarengu aruannet, et tormame Tallinna linnriigi suunas.
Kadri Steinbach, muusikateadlane ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud
„Alandlikkus“ on sõna, millel on…
Omand, vara ja asi. Mis teeb muret?
Intellektuaalse omandi kaitse saab põrgulikuks seeläbi, et ühiskond jätab sätestamata, millises arengufaasis muutub looming kaitset vajavaks intellektuaalseks omandiks.
Ühe hääle meistriklass
Kristjan Suitsu dirigeeritud ja kujundatud lavastus laseb Evelin Võigemastil särada, järelikult on nii lavastaja kui ka esitaja valik läinud täppi.
Kas muusikut on ühiskonnale vaja?
Lühike, napilt tunniajane kontsert, hõre aplaus. Ei dirigenti, ei lilli, ei ovatsioone, ei lisapalu, ent saalis istusid vanad head kontsertide stammkunded.
Pealelend – Gerda Kordemets, „Elevandi kõrtsi“ lavastaja
Milline koht ja…
Aus ülevaade
Aruanne toob selgelt välja, et oleme veel kaugel ühisest arusaamast, millisena me oma avalikku ruumi näha tahame.
Poolsajand Ellerita
Heino Elleril läks korda jääda salapäraseks mitmel moel ja lõpuni, andes kujutlusvõimele vaid harvad teeviidad – kõik muu jäi suletuks muusikalisse sisemaailma.
Udukudumisest ja teaduspesust ajakirjanduses
Kui pseudoteaduslikku udu kootakse suurima päevalehe peatoimetaja asetäitja toolilt, heidab see ajakirjanduspildile ja arvamusruumile märksa süngemat varju kui mõne raadiodiskori ignorantne loba.
Kõik ei alga täna
Tööde valiku ja rõhuasetuste üle võib vaielda ja ilmselt Rael Artel seda ka ootab, aga on selge, et seda projekti ja kunstigalerii reformimist on hädasti vaja.
Mul oli tohutult hea meel ja tohutult kahju
Collegium Musicale, Eesti Sinfonietta ja Endrik Üksvärava esituses kõlas Arvo Pärdi „Aadama itk“ kui küüditamiste ohvrite mälestuspäeva kõige sobilikum teos üldse.
Eesti Sinfonietta, dirigent
Endrik Üksvärav, solist Johannes Põlda (viiul).…
Mis saab pärimusmuusika keskusest?
Eesti pärimusmuusika keskuse eelarve sõltub suuresti piletitulust. Ehk oleks põhjust selle tegevuse jätkumise nimel riigi (regionaal)toetust suurendada?
Maret Olvet 13. XI 1930 – 14. VI 2020
Maret Olvet (sündinud Helgi Maret Jensen) sündis 1930. aastal Tartus. Tema isa oli Eesti Vabariigi ohvitser Vallo Olvet (sündinud Voldemar Adolf Jensen), kelle traagilisest eluteest on inspireeritud ka Olveti graafikasari „Minu isa lugu“: Olveti isa küüditati 14. juunil 1941. Pärast Miina Härma…
Kui kaalukas on QT?
Dokumentaalfilmis Quentin Tarantinost on puudutatud mitut eetika ja moraaliga seonduvat huvitavat küsimust, aga põrkutud tagasi nende käsitlemisest.
Quentin Tarantino on suhteliselt unikaalne nähtus,…
Seitsekümmend viis pole veel mingi vanus
Eesti vanema põlvkonna naiskunstnikud ei tee hinnaalandust. Seda on kinnitanud graafikute Marje Üksise ja Kaisa Puustaku ning maalikunstniku Mari Roosvaldi väljapanekud.
Ain Kaalep 4. VI 1926 – 9. VI 2020
Rohkelt andeid ja vaibumatu hariduspüüd – sealt algab vaimuaadellus.
Orientatsioon teadmistele ja kunstile haritlaskodus juhatas varases eas kätte vanade kreeklaste jumalad ja kangelased: nende elu ja juhtumused, müütides nii läbi põimunud inimeste tavalise eluga, et oli kerge alatiseks võtta nad…
Nullindate kunstielu kaante vahel
Nullindate kogumikus tunneb ära nullindad – toonased proovikivid, pinged ja püüdlused. See on kompliment kogumiku koostajale Rael Artelile.
Aukartlikult Ain Kaalepist
Ajakirja Akadeemia peatoimetajaks oli 1988. aasta sügisel kutsutud no kes siis veel kui mitte erudiit ja maailma klassika sügav tundja Ain Kaalep.
Valged raamatud ei ole neutraalsed
Vabadussõja sõjaliste aspektide rõhutamisega ei parane tingimata meie arusaamine sellest, kuidas tsiviilühiskond sõjast välja tuua.
Ruumilises planeerimises ei ole võluvõtit
Ruumi mõjutavad paljud valdkonnad maksupoliitikast teenuste ja transpordi korralduseni. Planeering ei lahenda kõiki ruumi kitsaskohti, kuid aitab näha tervikut.
Heli Susi 14. XI 1929 – 8. VI 2020
Eesti ravimtaimedest V
Oh sa vana pässik, kuidas sinust küll chaga sai ehk Elueliksiiri keerdkäigud moe- ja teadusemaailmas
Kivist naised on nähtamatud
Naiste eemalejäämine ühiskondlikelt jõupositsioonidelt väljendub ka linnaruumis, liiga vähe on neile eraldatud tähelepanu tänavanimega või lubatud aupaistet monumendiga.
Inimkeelne aruanne inimmõõtmelise ruumi kohta
Värske inimarengu aruanne toob hästi välja pärandi ning ruumi hoidmise ja kavandamise kitsaskohad: sõltuvuse poliitilistest otsustest ja spetsialistide kaasamata jätmise.
Kirjanik, Eesti Vabariigi kodanik
Erik Tohvri, kodanikunimega Hans-Erik Laansalu, oli pärit Rakverest. Õppis Rakvere 3. algkoolis, Jägala-Joa koolis ja Kodasoo koolis. Lõpetanud Tallinna elektromehaanika…
Pilk Berliinist VI Tühermaa kui inimõigus
Põhjusi võib olla mitu. Üks sagedasem on uue transpordisõlme ehitamine ja sellega kaasnev vana keskuse hääbumine. Kui raudteede sõlmpunkt kandub teise kohta või vana lennujaam pannakse kinni, siis on järsku keset linna palju vaba pinda. Omavalitsusel…
Kaanetekst
Mihkel Tiks, Krimmi vang. Teine osa, Vene aeg. Toimetanud Kai-Riin Meri. Kujundanud Tõnis Kipper. Tänapäev, 2020. 342 lk.
Kunagine Vikerkaare ja Teater. Muusika. Kino (pea)toimetaja Mihkel Tiks on nagu „Leiutajateküla Lotte“ kuulsusrikas kõrvaltegelane kärbes Jaak, kes…
Luulesalv
Kuidas on edaspidi olla
õige, uhke ja hää?
Ants alati on tubli mees,
ei kedagi ta salga,
kõik, mis ta plaanib,
hästi teeb,
käib käsukorras
kiire ajavooluga
ta ühte jalga,
teeb vaimu harimiseks tööd
ja tellingutes ikka hoiab
oma silmaringi.
Ei joruta,
ei korraldustel käega löö
ja viksilt võõpab üle iga
tuhmund vaatepingi.
Aga
Ants-unistaja,
tema sees
see sunnik,
tema hoiab südames
üht imetabast geišapilti
hardalt õhates.
Ants-teomees tõlgendab
nüüd tänapäeva tarkust
abiks…
Võtame elust miinimumi!
Urmas Vadi tegelased siplevad keskeakriisis: suur osa elu on elatud, tahaks mingeidki tulemusi näha, aga tulemused on nirud või puuduvad üldse.
Joonas Kiik, „Udukudumisest ja teaduspesust ajakirjanduses“
Karsten Brüggeman, „Valged raamatud ei ole neutraalsed“
Reigo Rosenthali „Kord ja kohus. Eesti sõjaväejuhtkond Vabadussõja-aegses sisepoliitikas“
Aukartlikult Ain Kaalepist
Doris Kareva vestlus „Kolme sõlmega“: norraka Øyvind Rangøy, eestlanna Veronika Kivisilla ja ameeriklase Adam Culleniga
Keele-elu. „Resistentsetel liivlastel on lootust“, intervjuu liivi kultuuritegelase ja keeleteadlase Valts Ernštreitsiga
Elo Kiivet, „Kivist naised on nähtamatud“
Johannes Lõhmus, „Mäluta molutajast Kafka ja Camus’ni“
Dokumentaalfilm „QT8. Esimesed kaheksa filmi“
Vahur Keller, „Viirus kui nähtamatu zen-master“
Tallinna Linnateatri „Inimese hääl“
Heie Marie Treier, „Nullindate kunstielu kaante vahel“
Näitus: „Kas sellist muuseumi tahtsimegi? Narva versioon“
Kadri Steinbach, „Mis saab pärimusmuusika keskusest?“
Kontsertpalvus „Mööda linnuteed“
