2020-11 (3783)
Jõudeaja teised asjad
Avalikku hüvet loob igaüks, kes suudab ühiskondlikku arutellu mõne viirusevaba teema tuua.
Luhtunud vampiiriprojekt
Aleksei Ivanovi sõnum on lihtne: ideoloogia teeb lolliks, rikub mõtleva inimese, tapab tema loomulikud soovid ja tungid. Lugu jätab aga soovida.
Süsteemide kohtumine tundmatuga
Euroopas kiiresti levima hakanud uus koroonaviirus paneb proovile riikide meditsiini- ja inimeste immuunsüsteemi.
Muusika- ja muusikuelu à la koroona
Kas klassikalise muusika interpreedid on haavatavamad kui teised? Tõenäoliselt küll. Pole teist elukutset, mille omandamine algab hiljemalt kuueaastaselt ning kestab kogu elu.
Muusika- ja teatriakadeemia uus kontserdisaal – kõrge ja ülendav
EMTA juurdeehitus ei ole sotsiaaldemokraatlikult tasapaks ruum, kus kõik on võrdne, vaid meenutab pigem barokset Kadrioru lossi, soosides inimeste vaimset ülendamist.
Tavaolukorrast Sirbis
Mõistagi on vääramatuid jõude,…
Ära möödu must lähedalt
Muutusi ei tule Venemaal veel väga kaua
Vitali Škljarov: „See on mentaliteedi probleem. Pärast mitut homo soveticus’e põlvkonda ei oska nad enam teistmoodi mõelda, teistmoodi elada. See on, nagu keegi paluks mul praegu tantsida balletti.“
Kaitse loojat, ümarlaud!
Tiina Tammetalu: „Loomeliitude esmane missioon on kindlustada oma valdkonna loojatele loomevabadus .“
Süvenemise ja armastusega
Marko Toomast on pakettesteetikast vaba romantik, kes püüab aru saada fotograafia sisimast olemusest.
Kas ideoloogilise identiteedita Maarjamäe memoriaal?
On tähelepanuväärne, et Maarjamäe memoriaalile pole pärast ühiskonnakorra muutumist antud ideoloogiat väljendavat või negatiivse tähendusega uut nimetust.
Pilk Berliinist III – Kämbud, köök ja kirik
Saksa ühiskonnas on soolised erinevused päris tugevalt tunda, sest siin on suurimaid palgalõhesid Euroopas.
Luulesalv
Mäed on alles
vesi on järves
sama sinine
Esimesed pungad
viisteist kraadi
päikene
Aga Koroona
ukselingil
varrukal
leti peal
ja parukas
Tuleb idast
nagu päike
tuleb rutem
kui kevad
tuleb jõuga
hooga
Koroona
bussipostidel
pargipinkidel
tänaval müntidel
särab kevadepäikeses
Koroona
kroonib inimkonna inertsi
kahekordistades oma varju
iga kolme päevaga
mis saab nii kevadest
kevadelaulust
kevaderõõmust
Koroona
kihutada troonilt
kuhu kuuluvad pungad
koroonale – EI
EI astu minu peo peale
EI istu minu varrukale
EI puutu minu põsele
sest olen täna üksi
kõnnin piki kraavi
otsin põlluäärelt krookuseid
Juhan…
Näidend Ugala sajast aastast
Raamat „Ja sajandist on pikem päev“ koosneb arhiividokumentidest ning Ugala teatrit vaadeldakse argipäeva poolelt, lava tagant, töökojast, direktori kabinetist.
ADD HDs
Uut tüüpi märulifilmid on tehtud aktiivsus- ja tähelepanuhäire põlvkonnale, kes on üles kasvanud kontseptuaalse koreografiseeritud vägivalla virtuaalsete vaatemängude najal.
Uus on ammu unustatud vana
Enesehool on üldsuse asi
Ede Raadik tõstatab Tallinna Linnagalerii näitusega küsimuse, kuidas paraneda vägivallatraumast. Sellele pole vähemalt Eestis ammendavalt tähelepanu juhitud.
Nüüdisaegse reklaamindusega ei müüda enam toodet,…
Pehme maandumise võimalus ja võimatus
Flo Kasearu on meeldiv erand probleemidele alla jääva sotsiaalse kunsti taustal. Tema kunst on provokatiivne, positiivne ja otsib lahendusi.
Flo Kasearu looming ei tiksu vaguralt turvaliste steriilsete galeriiseinte…
Gustav Suitsu auhind maheluulele
Žürii liikme Arne Merilai sõnul ühendab laureaatide loomingut kirgas loodus- ja isikulüürika, mis seob sügava isikliku kogemuse üldinimliku üldistusega. „See on tundlikus sõnastuses harmooniline maheluule, kus sulavad hetketi kokku hing ning loodus.“
Gustav…
Kängu jäänud vihmavarjukuusk
Kas püsimetsandus on tõesti selline salateadus, mida valdab vaid valitud seltskond?
Orjandusliku korra eripära Arktikas
Praeguste mikromurede ajal saab iga hädalduse puhul meie igapäevase heaolu kitsenduste aadressil öelda: „Lugege Šalamovit ja tulge maa peale!“
Aja meistri esimene aastasada
Eesti nukufilmi looja Elbert Tuganovi loomingu valmimisest võib küll olla möödunud aastaid, aga see ei vanane.
Materiaalne minevik meie lugemislaual
Anu Männi nagu materiaalse pöörde laine teistegi uurijate tähelepanu all on objektide ja esemete koht ja roll kunagise ühiskonna argi- ja pidupäevadel.
Anu Mänd,…
Kas üleminek kui skalpell?
Kahju, et „Üleminekuaja inimeste“ puhul on dramaturg olnud nii pealiskaudne: sisuliselt olulised ja huvitavad ideed on läbi kapatud, et ühte lavastusse kokku suruda kogu maailm.
Kontsert koerale, kellele meeldib vürtsijuust
Facebooki live on tavaliselt olnud filmitud kellegi mobiiltelefoniga suvalisel kontserdil. Elvuse kontserdi pilt ja heli džässiklubist Philly Joe’s oli aga perfektne.
Imeline retk
Tom of Finlandi näitusel ei ole ainult kunstniku haruldased fotod, külastaja saab ekskursi tollasesse geimaailma ning boonusena ka reisi moemaailma.
Touko Laaksonen (8. V 1920 – 7. XI 1991) on kunstnik, kes laiemale üldsusele…
Kui piisab ahvidest ja lastest
Linnar Priimäe raamat „Luule ja tõde“ avardab silmaringi ja tutvustab kultuurilugu, kuid näib olevat motiveeritud siiski pigem artistlikkusest kui rahvavalgustusest.
Tänalugu
Marius Ivaškevičiuse kuraatoriprogramm Vabal Laval on ehk esimene selle asutuse ajaloos, kui on selgelt esil esteetiline huvikese – dokumentaalteater.
Saatuse sõrm
Puhkpilliorkestri muusika pärituules – hüppelaud on valmis
Puhkpilliorkestrite viimaste kümnendite suure edasimineku pinnalt on kasvanud ka julgus pöörduda meie heliloojate poole uudisteoste tellimiseks.
Kai Taal, „Muusika- ja muusikuelu à la koroona“
Pärt Peterson, „Süsteemide kohtumine tundmatuga“
Hando Põldmäe, „Puhkpilliorkestri muusika pärituules – hüppelaud on valmis“
Intervjuu vene politoloogi Vitali Škljaroviga
Intervjuu Eesti Kujundusgraafikute Liidu esimehe Tiina Tammetaluga
Vaba Lava „Pruugitud aeg. Punainimese lõpp“
Flo Kasearu „Ohustatud liigid“
ansambli Elvus plaadi “Marsi udud“ esitlus Facebooki live’ina
