2020-08 (3780)

Elu ilu ja õõv Berliini ekraanidel
„Saudi jooksiku“ kogu filmimaterjali on kahe telefoni abil üles filminud noor intelligentne Saudi Araabias üles kasvanud naine, kes koostab meisterliku põgenemisplaani riigist.
Kaader filmist

Elu ilu ja õõv Berliini ekraanidel

„Berlinale“ festivali mõjuvaimad filmid haaravad materjali päriselust: olgu need dokumentaalid, autobiograafial põhinevad mängufilmid või autorite elu kunstipärased kujutised.

Eesti teatri auhindade nominendid 2019. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Laureaadid tehakse teatavaks 27. märtsil teatripäeva peol Vanemuise teatris. Auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.
 
SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD
Žürii: Madli Pesti (esimees), Jaak Allik, Rait Avestik, Merle Karusoo, Mae Kivilo, Kaie Mihkelson ja Meelis Oidsalu.
 
Lavastajaauhind
Priit Pedajas – „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ ning „Linnade põletamine“ (mõlemad…

Bernie-paranoiad tuulepealsel maal

Platoni puudusi ei pea tikutulega taga ajama, nende esiletoomise eest on peaaegu fanaatiliselt hoolt kandnud filosoofia lähiajaloo suurkujud Nietzschest ja Heideggerist Karl Popperini. Oma ajastu piiratusest tingitud küsitavusi ideeajaloo esiisa mõtetes muidugi ka leidub. Ometi, elame spastilisel, tundetooni poolest mandunud isendeile suunatud, neurootiliselt tõmbleva iseloomuga ajal! Mida muud saab aknast…

Ikka alleaa ja alleaa

Esmalt üks kirjandusteaduslik tähelepanek. Ekslikult arvatakse, et eesti keeles rohkesti tarvitatav sõna „alleaa“ pärineb regilaulust. (Mäletate lavastusest „Armastus kolme apelsini vastu“ melanhoolse printsi Tartaglia öeldut: „Küll vanasti oli hea, siis viis emakene hälli heinamaale ja kandis kiigukese kesa peale ja tegi sinna juurde ikka „alleaa“ ja „alleaa““.) Tegelikult on see…
Taltsutamatud roomlased keskajal

Taltsutamatud roomlased keskajal

Kogumiku „Gesta Romanorum“ kummalised lood on suurepärane võimalus tutvuda keskaja inimese eluolu ning mõttemaailmaga.

Kodus olemise õigus
Lavastuses „Tuulte pöörises“ on esiplaanil isiklik ja intiimne, indiviidi mitmetahuline iha, inimlik ilu ja valu. Leena – Lena Barbara Luhse, Kaarel – Kaarel Pogga.
Gabriela Liivamägi

Kodus olemise õigus

„Tuulte pöörises“ pole kergemeelne ega üleolev, vaid pigem vetruv ja pehme nagu soo, kus ühe maapinna all on teine, puutumatu, kuid tajutav.

Nii karastub teras

Nagu tudengid õpivad oma kogenumatelt ERSO kolleegidelt, nii saavad nemad tudengite vahendusel osa akadeemilises sfääris küpsenud kõige värskematest ideedest.

ERSO sarja „Harmoonia“ III kontsert „Šostakovitši kümnes“ 20. II Estonia kontserdisaalis. Mantas Šernius (klaver), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Paul Mägi. Kavas Sergei…
Legendaarsuse needus
„Hallide aedade“ mõju on popkultuuris seniajani tohutu. Filmis jälgitakse Edith (pildil) ja Edie Beale’i, ema ja tütart, kes räägivad lagunenud elamus oma lootustest ja hirmudest.
Kaader filmist

Legendaarsuse needus

„Freedom Fries“ pakub näha, kuidas Hollywoodi süsteem on mõned originaalsed filmid alla neelanud ja teinud neist seega popkultuuri tähendusvälja osa.

Pealelend – Veronika Valk-Siska, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik

Eesti valiti eelmisel nädalal koos Prantsusmaaga juhtima Euroopa Komisjoni juurde moodustatud kvaliteetse arhitektuuri ja ehitatud keskkonna eksperdirühma. Mis on selle loodud eksperdirühma esmased ülesanded? Milleni soovitakse aastaks 2021 jõuda?
Euroopa Nõukogu kinnitatud kultuurivaldkonna tööplaan 2019–2022 on näinud prioriteedi B „Ühtsus ja heaolu“ all ette koordineeriva eksperdirühma, kelle tähelepanu keskpunktis on kõrgetasemeline…

Märt Laur 29. XII 1980 – 29. I 2020

Jaanuari lõpus lahkus meie hulgast 39aastaselt kirjanik Märt Laur. Ulmejuttudega kirjandusse tulnud autori loomingu tuumakamaks osaks jääb siiski konkurssidel kolm tunnustust pälvinud romaani.
Märt Laur debüteeris 1998. aasta novembris internetis ulmeajakirja Algernon esimeses numbris. Peatselt avaldasid tema jutte juba almanahhi­sarjad „Mardus“ ja „Täheaeg“, Lauri looming on esindatud põlvkonda defineerivas „Eesti ulme antoloogias“…
Eesti ravimtaimedest II

Eesti ravimtaimedest II

Kange kadakas kangutab tõekspidamisi ehk Kuidas igast haigusest lõpuks Opel saab

Mihkel Smeljanski 8. III 1950 – 21. II 2020

Meie hulgast on lahkunud armastatud näitleja, muusik ja meelelahutaja Mihkel Smeljanski.
8. märtsil 1950. aastal Haapsalus sündinud Mihkel Smeljanski teatritee sai alguse juba 1960. aastal, kui ta Pärnu 2. keskkooli õpilasena kutsuti Pärnu teatrisse mängima lavastuses „Võitlus teel“ punapäist Borjat. 1968. aastal alustas ta tööd Endla lavatöölisena ning jätkas peagi mitmetes…
Rohkem koostööd, kaigaste kodarasse loopimine  tulemusi ei anna
PRIA hallatav LEADER-meede on mõeldud ennekõike kohalike algatuste edendamiseks ning on ellu kutsutud kogukonna juhitud kohaliku arengu tugevdamiseks ja hõlbustamiseks.

Rohkem koostööd, kaigaste kodarasse loopimine tulemusi ei anna

Möödunud aasta novembris tegi riigikohus otsuse,1 mis lõpetas ühe kohalikku elu edendava MTÜ ja PRIA üle kahe aasta kestnud vägikaikaveo esimese osapoole võiduga. Kaasuse ja eriti kohtu seisukohtadega tutvumine võiks huvi pakkuda kõigile, kes on kunagi kokku puutunud avaliku raha taotlemisega. Juhtum on ilmekas näide sellest, kuidas raha jagava asutuse…

Tagasi pildile

Vanda Juhansoo elust on säilinud piisavalt palju fragmente, et meisterdada temast oma pilt ja sättida ta koos teiste naiskunstnikega sisemisest loomise soovist pakatavale pannoole.

Näitus „Vanda Juhansoo – kunstnik või kummaline naine?“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 1. III, kuraatorid Rebeka Põldsam ja Andreas Kalkun.
Vanda Juhansoo (1889–1966) kuulus eesti…

Nelikümmend aastat kontrollitud spontaansust

Siim-Tanel Annus: „Mind huvitab protsess. Mul on midagi silme ees, loon selle tekkimiseks tingimused ja siis hakkab pilt ise ennast ehitama. Ja kui üks on valmis, alustan jälle uuega.“

Siim-Tanel Annuse näitused „Läbiminek“ Adamson-Ericu muuseumis kuni 1. III, „Põlemine“ Hausi galeriis kuni 5. III ja „Olemas olemine“ Jaani kiriku…

Mitte nii väga šamaanid

Kui midagi igal pool aastakümneid korratakse, näiteks et šamaani käed on alati verised, siis hakkab see isegi šamaanidele külge.

Sotsialismiaja alguses kurtsid rännu- ja kirjamehed, et Siberis on šamaanidest suur puudus. Haigestunud pidid põliselanikest ravitsejate otsinguil mõnikord lausa sada kilomeetrit rändama. Handid, mansid ja neenetsid hoolisid…

Nostalgia ja spliin draamaballetis

Kas tuleme unistuste purunemise ja ideaalide kuhtumisega paremini toime kui Tšehhovi kaasaegsed? Kas leiame õnnetunde iseendas ja tasakaalu elus, aktsepteerime tegelikkust?

Vanemuise „Neid oli kolm õde“, stsenaristid Helena Merzin ja Marika Aidla, lavastaja-koreograaf Marika Aidla, näitejuht Helena Merzin, kunstnik Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn, muusikalised kujundajad Ele Sonn ja…

Margot Robbie imeline vabanemine

Austraalia päritolu näitleja Margot Robbie on end lühikese ajaga tõestanud oma põlvkonna võimekaima tegijana.

2020. aasta on Margot Robbiele alanud hästi. Tema suurfilm „Harley Quinn. Röövlinnud“1 ei osutunud küll selliseks hitiks, nagu DC ja Warner olid lootnud, aga seda võib nii kriitika kui kassaedu…
Loobuda tõesti tähtsast
Valner Valme
Kairit Leibold / ERR

Loobuda tõesti tähtsast

Kümme aastat tagasi ma ei mõelnud kliimale rohkem kui eestlaste tavalise kirumise piires: lõputu november, suvine kehv suusailm. Kliimasoojenemisest eriti ei räägitudki. Vahepealsed aastad on teinud oma töö lõputute dokfilmide ja artiklitega. See toob kaasa ka süümepiinad ja stressi. Ma võin end tunda õilsana, sest pole autot, ei lase iga…
Teejuht inimsõbraliku tehisintellekti juurde

Teejuht inimsõbraliku tehisintellekti juurde

Kui me valmistame superintelligentseid masinaid, mis suudavad kas või mingilgi määral iseseisvalt töötada, siis väga suure tõenäosusega kaotab inimene nende üle peatselt kontrolli.

Vabaduse kell ja suure venna potselui

Oleme pööranud palju tähelepanu riigikaitsele ja heidutusele, kuid pole suutnud luua üksmeelt Venemaa-suunalises poliitikas.

Kui palju on meile aega jäänud? See küsimus tiksub hetkiti igaühe peas. Vähemasti siis, kui on põhjust sellele mõelda – kui mõni lähedane lahkub, sest tema aeg on otsa saanud. Keegi ega miski ei…

Pealelend – Vano Allsalu, kunstnike liidu asepresident

Mis on Arsis uue keskuse avamisega muutunud?
Arsi kunstilinnakul on nüüd selge keskpunkt – koht, kuhu tööpäeviti kell 12–18 ja laupäeviti kell 12–16 on kõik oodatud. Siin saavad huvilised vaadata näitusi ja osta kunstiteoseid, tegutseda töötubades, rentida ruume inspiratsiooni- ja koolituskeskuses, tellida kunstikoolitusi ja kohtuda kunstnikega.
Kunstnikud saavad oma töid näidata värskelt…
Heliloojate ideaalid, usk ja uuendusvajadus
Professor Tõnu Kaljuste andis kontserdil „Kõrvaring II“ üle omanimelise stipendiumi andekale organistile Kadri Toomojale.
Rene Jakobson

Heliloojate ideaalid, usk ja uuendusvajadus

Oma varasema loomingulise ja stilistilise käekirja kriitilise ümbervaatamise, sh parandamise, on sajandite jooksul sisemise või välise motivatsiooni ajendil ette võtnud paljud heliloojad.

Osadus inimeste, aja ja igatsusega
Jaan Toomik ja Triin Metsla Koplis vägagi äraspidise arhitektuuriga Sirbi kohvikus.
Erakogu

Osadus inimeste, aja ja igatsusega

Jaan Toomik: „Tuleb meeles pidada, et täna oled kuningas, homme narr. Inimesed, kes on jäänud hammasrataste vahele, võisid ka kunagi kuningad olla. Soov olla kuningas on neis alles.“

Sirp