2019-43 (3765)
Kulka ehitab aina vähem
Ajutise lahendusena loodud rahastamismudel on juba aastaid kultuuritaristu rajamisele kahjulik.
Esimene kultuuri- ja loometegevuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring
Lähitulevikus on kõrges hinnas muusika-, muuseumide ja raamatukogude pedagoogid.
Pressiteadete kopeerimine kui ajakirjanduse räpane saladus
Pressiteadete viibimatu, kontrollimata ja muude allikatega tasakaalustamata avaldamine uudistena ei paku lugejale seda, mis ajakirjandus peaks minapildikohaselt olema.
Linnahall ekspertide käes
Ooperiteatrile sobivad kõige paremini Admiraliteedi basseini loodekülg ja linnahall. See hoone väärib kiiret taastamist ja uut sisu.
Sa pole see, mida kuulad
Tänavu on mindud veel kaugemale ja teises uurimuses väidetakse, et death metal pidavat lausa rõõmu valmistama,2 ja üldse mõjuvat ekstreemmuusika kuulamine uurimisobjekti enesetundele sama hästi nagu vaikuses istumine.…
Miks me siin oleme?
Kus on poliitikas rohelised?
Roheline arusaam põhineb ökosüsteemi tasakaalu mõistmisel ja paikkonna koosluste hoiul. See nõuab õppimist.
Õigustõrge
Kui palju maksab üks Descartes’i meditatsioon?
Dokumentaalfilmi Marju Lepajõest peab kasutama, praktiseerima. Nii nagu peab jooma vett, et kustutada janu.
Miks on roheliste toetus väiksevõitu?
Ühiskonnas, kus on soov kasvus kellelegi järele jõuda, on rohelisel vaatel vähem toetust kui seal, kus sellist alaväärsust ei tunta.
Müür monumendi juures – Monumentaal-dekoratiivne eesriie
Maali, maali, peaasi, et ei nuta
Helle Vahersalu kunst on kuulunud pigem kokku Tallinnas tegutsevate õpingukaaslaste püüdlustega. Mida aasta edasi, seda enam.
Peidetud kirjad
Silvia Jõgeveri paelus teater. Aga mitte niivõrd valmis lavastustena, kuivõrd valmimise kulu, prooviprotsessina, kui kõik on veel väga haavatav.
Väljavõte muinsuskaitse eritingimustest
1975. aastal koostati Tallinna keskosa detailplaneerimise projekt, kus nähti ette Mere puiestee äärsete vanade tööstushoonete lammutamine ning…
Armastuskirjad sõnas ja muusikas
Näitlejal ja muusikutel, kes esmapilgul esindasid vastandlikke poolusi, oli tugev ühisosa: see oli detailide tähtsus ja täpsus, nende ülim väärtustamine.
Kahtlen, kas…
Pealelend – Kadri Karu, MTÜ Eesti Konverentsibüroo tegevjuht
Miks on Tallinna vaja konverentsikeskust ja miks peaks see asuma linnahalli jäähallis?
ÜKT – Ühekõne kõnetorult
Õhtu koduste ooperisõdalastega
Kui alustada Eesti ooperiajalugu „Vikerlastest“, siis oleks loogiline välja praakida ka kõik ülejäänud hilisemad teosed, mille omadused või kunstiline väärtus ei võimalda neid ooperiks pidada.
Donbassi sõja jalus
Ljubov Jakõmtšuki luulekogu hingekriipivasse trööstitusse on ometi kätketud õrnus ja lootus.
Kangro koreografeeritud sõnateater
Sõna ja lauset püüab Mart Kangro koreografeerida, aga liikumise puhul on ta hakanud koreograafiast hoopis loobuma.
Toomas Paul kui kodumaine Kierkegaard – laudatio
Hüppelaud ja koht, kus kõvasti tööd teha
Kalev Kudu: „Minu arust võiksid harrastajad teha küll kõike muud, mitte jäljendada kutselist teatrit. Pigem olgu see naiivne, aga nende endi nägu.“
Pinged Eesti kõrghariduses ja teaduses
Mis tahes muudatusi – eriti neid, mis teevad süsteemi kohmakamaks ja poliitilisemaks – tuleb sõltumatult analüüsida.
Maarja Kangro peitusemäng
Šampinjonid, Pavlova koogid ja kõrvitsapüreesupp tunduvad olevat usaldatavamad kui kultuuripoliitika ja traumakitši konjunktuur.
Korduse kordumatu võlu
Lars-Henrik Gahmbergi maalides vaatab vastu täielik pühendumus ning kartuse, valehäbi ja võltslubadusteta vahetu ausus.
Vano Allsalu
Ajaloost ja argipäevast teame, et sõnad võivad olla tegudest tähtsamadki. Enamik kirjutistest meie igapäevaelus pole siiski manifestid ega ka seadus- või teadustekstid. Korjame korilastena üles hirmsaid, erutavaid ja naljakaid märksõnu, mis on põimitud hoovinarride hüüdlausetesse, keelekandjate kurtmistesse, suunamudijate soovitustesse.
Loosunglikku ja pealiskaudset „sõnamaagiat“ soosib populistlik pragmatism:…
Vaseroostes maavillane barokiunistus
Sulev Nurme: „Pargivaresid on Eesti täis, aga päris mõisapargid, kus on aktsente, põnevaid elemente ja elu, võib kahe käe sõrmedel üles lugeda.“
Lugejakiri – Põhjamaade eeskuju: kirjanduslik videvikutund ka eestlastele?
Põhjamaadel loetakse meeleoluka sügisõhtu hämaruses küünlavalgel ette mõne Põhjamaade kirjaniku teos. Ettelugemisi korraldatakse raamatukogudes, ühingute kokkutulekutel, perede ringis ja mujal. Sama teost loetakse rootslastele rootsi…
Päevik 6
Mis asi see on, mis on otsa ja ääreta ja iseenda sees paigal? Mida peaks kriitik endale teadvustama? Kus asub parim kohvik? Vastused leiate Anti Saare päevikust.
Kutsus kokku külalisi
Tänavune A-festival, millega tähistati ühtlasi Tartu Üliõpilasteatri 20. aastapäeva, oli hübriid teatrifestivalist, suguvõsakokkutulekust ja sünnipäevapeost.
Armastus, anarhia ja trendid
„Armastus ja anarhia“ on Helsingi noorte täiskasvanute elustiilifestival, mis toetub liiga tugevasti pealiskaudsete ja trendikate ostuidentiteetide sammastele ning kohati keskpärase naisteajakirja sisustrateegiale.
Hilisõhtul kõrtsileti ees pärast Claire Denis’ filmi „Ärge hoolige surmast“1 linastust. Algusest peale on režissöör filme…
Džäss ei ole Eestis rikka eliidi muusika
Kirke Karja: „Rohkem võiks olla muusikat, mille nimel on tõesti vaeva nähtud ja mis ei ole tehtud möödaminnes.“
Kaarel Tarand, „Kulka ehitab aina vähem“
Indrek Allmann, Katrin Koov, „Linnahall ekspertide laual“
Urve Mets, Andres Viia, „Esimene kultuuri- ja loometegevuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring“
Priit Pärnapuu, „Pressiteadete kopeerimine kui ajakirjanduse räpane saladus“
Johann-Christian Põder, „Toomas Paul kui kodumaine Kierkegaard – laudatio“
Intervjuu maastikuarhitekti Sulev Nurmega
Ljubov Jakõmtšuki „Donbassi aprikoosid ja teisi luuletusi“
Filmifestival „Armastus ja anarhia“
Kontsert Eesti Kontserdi sarjas „Armastuskirjad“
Lars-Henrik Gahmbergi maalinäitus
