Üksik vanem proua otsib jõukohast eluaset. Tasuks hääl riigikogu järgmistel valimistel.
Valitsuse jõupingutused kogumispensioni kohustusliku samba ümberlükkamisel hakkavad jõudma lõpusirgele. Endiselt ei ole teada, kuidas sammas kukkudes ise puruneb ja mida enda alla jäävat purustab. Valitsus elab usus, et nii lühi- kui ka pikaajaliselt läheb praeguste ja tulevaste pensionäride elu paremaks, sest…
Tallinna kunagine tööstusarhitektuur on linlaste seas popp. Noblessneri piirkond tundub aga juba liiga ilus, luksuslik ja valmis, et meelitada alternatiivi otsijaid.
On täiesti hämmastav, et viimastel kuudel on mul olnud peaaegu iga päev Noblessnerisse asja. Hipsterlikus Põhjala pruulikoja Tap Roomis oli suvistel õhtutel õllejärjekord nii pikk, et tundus, nagu oleks nõukogude…
Isegi esteetilis-vormilised hinnangud kõrvale jättes tekib küsimus, kas Roslingite raamat üldse erineb me raamatulette täitvast tekstuaalsest soolapuhumisest.
Roslingite raamat lõi pärast eelmisel aastal ilmumist tublisti laineid, sest selle lugemisest saadud silmi avavast kogemusest andsid häälekalt teada Bill Gates1 ja teisedki selle ilma mõjukad. Nii nagu globaalsel tasandil, nii ka lokaalsel –…
Urmas Eero Liiv: „Aasta eest mõtlesin, et kodumaist õudusfilmi oodatakse suurema põnevusega.“
Urmas Eero Liiv alustas oma filmikarjääri 1990. aastate lõpus dokirežissöörina ning jõudis õige pea televisiooni, kus jätkas tõsieluprojektidega. Tema esimene mängufilm, päris sündmustel põhinev triller „Must alpinist“ esilinastus 2015. aastal lõpus PÖFFil. Nüüd jõuab kinodesse tema teine linateos, reklaammaterjalide…
Andrus Kasemaa raamatuid on raske käest panna: imestad, naerad ja naudid, tunned süümemõnu … Ehk on tegu sõltuvusega?
„See on tegelikult nii naeruväärne ja naljakas, kuidas kirjanduskauged inimesed kujutavad kirjandust nagu mingit kõrgemat sfääri. Nagu oleks kirjanik olla lahe. Nagu see oleks midagi erilist. Nagu oleks midagi erilist ka kirjaniku staatuses. Kui…
Aprillis allkirjastatud valitsusliidu aluspõhimõtetes on punkt: „Tagame inimeste põhiõiguste ja -vabaduste võrdse ning tõhusa kaitse.“ Kas see vastab tõele? Millegipärast lisandub järjest inimgruppe, keda rünnatakse. Ühe valitsuspartei liikmete aktivism on võtnud suisa omakohtu mõõtmed: seltskond EKRE liikmeid Pärnus on LGBT-üritusi kaaperdades justkui isehakanud pornokomisjon, mis tegutseb vale informatsiooni põhjal ja…
Tallinn kandideerib 2022. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile. Pealinna tiitlit on püütud juba kolm korda. Need ebaõnnestunud katsed ei ole osutunud siiski kohtuseaduseks ja ilmselgeks vihjeks, et midagi on tegemata ja puudu, sest tiitli püüdmine on ette võetud ka neljas kord.
Euroopa rohelised pealinnad on teiste hulgas olnud Kopenhaagen (2014), Stockholm…
„Üle heli“ peamine teema oli endiselt heli ja ruumi seoste uurimine nii füüsilisel kui ka sisulisel tasandil.
Festival „Üle heli“ 16. – 20. X Tallinnas.
Eksperimentaalsele muusikale ja helikunstile pühendatud festival „Üle heli“ leidis sel aastal aset juba viiendat korda. Ikka oli peamine teema heli ja ruumi seoste uurimine nii füüsilisel kui…
Kes tahab õppida ametit, millega käib kaasas ainult vaev ja rahanappus? Koorijuhiamet vajab ümberkujundamist, imagomuutust või kuvandikonkurssi.
VII Eesti noorte koorijuhtide konkurss 16. – 19. X EMTA suures saalis. Dirigendid töötasid EMTA segakoori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Lõppkontserdi kavas oli Eduard Tubina, Arvo Pärdi, Mart Saare, Artur Kapi, Gustav…
Kui Otfried Preussleri „Röövel Hotzenplotzis“ on rõhk seiklusel, siis Mirko Rajase maskide ja rütmidega lavastust juhib žanrimääratlusena „röövlimürgel“.
Nukuteatri „Röövel Hotzenplotz“, autor Otfried Preussler, tõlkija Vladimir Beekman, dramatiseerija Priit Põldma, lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Kalju-Karl Kivi, laulusõnade autor Helena Läks, rütmikonsultant Reigo Ahven, valguskunstnik Emil Kallas, liikumisjuht Hanna Junti. Mängivad Anti…
Lakkamatu võitlus ebaõnnestumisega teeb igast Farkasi näitusest miinivälja, olgugi et seal võib seista vaid tagasihoidlik laud kirjutusmasinaga ja rippuda üks foto seinal.
Dénes Farkasi näitus „Unenägudest, mis sind äratavad“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 9. XI.
Iga uus näitus on osa Dénes Farkasi elust, ühtaegu praegusest ja varasemast, sest kunstnik kerib alati ajas…
Krista Möldri tajumisruum, mis on nii fotograafiline kui ka fotograafia võimalusi ületav, annab võimaluse peatuda, vaadata ja unistada ning vajaduse korral unustada.
Krista Möldri näitus „Jah, siit ma käisin tihtipeale mööda“ Arsi maja galeriis kuni 29. X.
Krista Möldri näitusest „Mittekohad“ 2014. aastal kirjutades sõnastasin kunstniku loomeprintsiibid järgmiselt: „Iga tema näitus kui…
Hoolimata sellest, et keskkonnateadmised on justkui kogu aeg meie ümber, oleme eestlastena keskkonnateadlikkuselt tavalist prügi sorteeriv metsarahvas.
Praeguses olukorras, mil noored reedeti kliimastreigivad, mil Maa ületarbimise päev (Earth Overshoot Day1) liigub jõudsal sammul aasta esimesse poolde – sel aastal oli see 29. juuli,* mil rahvusvahelised raportid (sh IPCC2 ja IPBES3) hoiatavad,…
Maailmas, kus suurem osa inimestest on religioossed, on usuline kasvatus oluline mõistmaks inimesi ja maailma.
„Jeesus astub naise ette, kes on petnud oma abikaasat, et kaitsta teda kivide eest, mida inimesed on varmad naise pihta viskama. Jeesus rahvale: „See inimene, kelle hing on puhas, kes on täiesti süüta, visaku esimene kivi.“…
Rooma Immanueli sonettides kohtuvad ida ning lääs, sonett ja maqama, religioosne ja ilmalik aines, kõrgstiil ning võllanaljad.
Sel sügisel möödub juba aasta ühe märkimisväärse teose ilmumisest, mis on seni teenimatult märkamatuks jäänud. Jutt on Tallinna ülikooli kirjastuses välja antud raamatust „Иммануэль Римский. Избранное. Rooma Immanuel. Valitud teosed“, mis sisaldab XIII ja…
Juunikuus ilmus Tallinna ülikooli kirjastuselt inglise keeles Christopher Badcocki (snd 1946) raamat „Diameetriline vaim. Uusi arusaamu tehisintellekti, intelligentsuse, enesetaju ja ühiskonna kohta“. Autor on Londoni majandus- ja poliitikateaduse kooli sotsioloogia emeriitprofessor. Varem on sama autor avaldanud raamatu Lévi-Straussi sotsioloogilise teooria kohta (1975), uurimuse „Kultuuri psühhoanalüüs“ (1980), „Evolutsioonilise psühholoogia kriitilise sissejuhatuse“…
Raamat vananeb: aeg läheb, keskkond muutub ning tekst saab teise tähenduse.
Hiljuti, kui esinesin ühes koolis ja ütlesin möödaminnes kaks sõna ka Jaan Krossi kohta, küsis üks kümnenda klassi tüdruk – mulle näis, et täiesti tagamõtteta –, miks pidid Krossi peategelased kõik eestlased olema. Esimese hooga olin kõikuma löödud, mis mõttes, et kuidas…
Dawid Rogacz: „Hiina filosoofia õpetab, kuidas teha maailmafilosoofiat, mis pole lihtsalt kokku traageldatud ega tegele erinevuste lõdva võrdlemisega, vaid suudab ka midagi kokku panna.“
5. – 7. septembrini 2019 toimus Belgias Gentis Euroopa Hiina Filosoofia Assotsiatsiooni (European Association for Chinese Philosophy, EACP) konverents pealkirjaga „Muutuste paradigmad ja paradigmamuutused hiina filosoofias“. Ühingu…
Juhan Liivi robustsus, kohatus, paranoilisus ja ärevus on sageli maetud koolikirjanduse ja aulakõnede tolmu alla – ta on loomu poolest palju metsikum.
Juhan 20. X Kumu auditooriumis festivalil „Sügisjazz“. Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak Sooäär (kitarr), Henno Kelp (basskitarr), Ervin Lillepea (trummid). Kavas Juhan Liivi tekstidele loodud laulud.
Juhan Liiv on mulle kuidagi…
Roland Snooks: „Arhitektid valivad arhitektuuri tegemiseks enamasti algoritmid, mille tulemus on ette teada. Algoritmilises arhitektuuris paelub mind aga just teadmatus ja spekulatiivsus.“
Austraalias Melbourne’is tegutsev Roland Snooks on omanimelise arhitektuuristuudio juht ja eksperimentaaluuringute platvormi Kokkugia kaasasutaja. Ta õpetab Melbourne’i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (Royal Melbourne Institute of Technology, RMIT) ja juhib sealset arhitektuurirobotite…
Kui peaksin vangistama Tiit Palu näidendite kreedo ühte lausesse, koosneks see kolmest kaunist sõnast: elu on imeline.
Vanemuise „Tere, kallis!“, autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Eugen Tamberg, valguskujundaja Imbi Mälk. Mängivad Karol Kuntsel, Maria Annus, Katrin Pärn ja Robert Annus. Esietendus 21. IX Vanemuise väikeses majas.
Tiit Palu autorilavastuste…
Eksperimentaalfilmid on sama vajalikud kui narratiivsed filmid, aga jäänud praegu teenimatult varju.
Eksperimentaalfilmi ajalugu on sama rikkalik kui narratiivipõhiste filmide oma. Võib väita, et nad on arenenud paralleelselt ja üksteist täiustades. 1920. aastatel, Esimese maailmasõja järgses Euroopas hakkasid visuaalkunstnikud ja kirjanikud ründama ning naeruvääristama tavapäraseid arusaamu süžeest, tegelastest ning aja ja…
„Röövsaak“ on komöödia, mille kohta „must“ on veel vähe öeldud. Võiks kasutada lopsakamatki epiteeti, näiteks „pilkaselt pime“.
Kuressaare teatri „Röövsaak“, autor Joe Orton, tõlkija Kalle Hein, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Martin Mikson, muusikaline kujundaja Tobias Tammearu. Mängivad Triinu Meriste, Raivo Trass, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Raivo Rüütel ja Ahto Matt. Esietendus…
Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel saavutas esikoha Piret Jaaksi „Siirderiitujad“, teise koha sai Veiko Märka „Lambasihver“ ning kolmandat kohta jagasid Mehis Pihla „Bладь и Миръ“ ja Urmas Alase „Pärandus“. Äramärkimist leidsid Kadri Lepa „Astridi valss“ ja Piret Jaaksi „Kas loomad oskavad loendada?“.
Võistluse žürii, kuhu kuulusid Andres Dvinjaninov, Maima Grīnberga, Kersti Heinloo,…
VEIKO MÄRKA,
kirjanik ja kriitik
Eesti keele aasta ei tohi koosneda üksnes sõnavahust, vaid peab andma ka tulemusi, mis ulatuksid aastakümnete taha.
Meie keelel on oma arendajatega vedanud. Pikka aega tegutsesid paralleelselt kaks vastandliku natuuriga meest – fantaasiarikas ja ülienergiline Johannes Aavik ning realistlik ja süstemaatiline Johannes Voldemar Veski. Ometi jätsid nemadki kahe…
Omaloomingust palju rohkem on Tõnis Kõrvits teinud teiste muusika arranžeeringuid ja orkestratsioone.
Augusti keskel oma 75. sünnipäeva pidanud arranžeerija, helilooja ja dirigendi Tõnis Kõrvitsa loominguga on kokku puutunud ilmselt iga eestlane kas tema lastelaulude, laulupeo seadete või estraadiklassika arranžeeringute kaudu. Ometi on tema tööd ja teeneid eesti muusikas raske üle hinnata,…
Kultuuri saab mõtestada mitut moodi. Seda saab teha selle sees kultuuririkkust aluseks võttes, seda hoides ja taasluues päevast päeva tegutsedes. Sel juhul ei ole aga mõtted välja öeldud, vaid igaüks on need läbi elanud ja seeläbi oma individuaalsesse kotta sulgenud.
Saab ka häälekamalt kultuuriloomingu kohta arvamust avaldada, meeldimistest ja mittemeeldimistest teada…
Hanna Laura Kaljo kuraatoripositsioon ei sobitu Eesti kunstikogemise traditsiooni, kus lähtutakse meisterlikkusest ja semiootilisest kommunikatsiooniprotsessist.
Näitus „Lase oma tähelepanul … pehmeneda ja laiali valguda“ Kai kunstikeskuses kuni 1. XII. Kuraator Hanna Laura Kaljo, kunstnikud Marie Kølbæk Iversen, Sandra Kossorotova, Pia Lindman, Andrea Magnani, Elin Már Øyen Vister, Carlos Monleón Gendall, Sam Smith…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.