2019-20 (3742)
Ka ükskõiksusel on tagajärg
Euroopa Parlamendi valimised tähendavad siseriikliku sündmusena valitsuskoalitsioonile uusi raskusi.
Parempopulistid valitsuses – kas kartused on põhjendatud?
EKRE-l on raske rahuldada ülimalt kirjut toetajaskonda, kuhu kuuluvad nii venevastased rahvusradikaalid, endised savisaarlased, lootuse kaotanud maapiirkondade valijad kui ka neonatsid.
Sõna ise on see, mis loeb
Julian Barnes: „Kunstniku suhe ühiskonnaga, kus ta elab, sõltub tema enda ja ühiskonna iseloomust. Ei ole mingeid raudseid reegleid.“
Tallinn otsib suurt pilti
Mihhail Kõlvart: „Kahjuks oleme varasemate otsuste pantvangis. Väga palju arenguid, kus meil ei ole enam mingit mõju, tulevadki võib-olla isegi viie aasta pärast.“
Oh, õudust!
Õudusfilm sööb end vaikselt sisse ka konservatiivse Cannes’i festivali põhiridadesse ja pakub seal väga tugevat konkurentsi.
Sellest saab meie suvi
Kas linn on minu?
Jüri Aarma 30. V 1951 – 21. V 2019
Jüri Aarma sündis 30. mail 1951 Kirovi oblastis Betseva külas küüditatute peres. Tema isa oli muusika- ja terviseõpetaja Gunnar Aarma, ema muusikaõpetaja Heljo Aarma. 1956. aastal jõudis Jüri Aarma perega Eestisse ja kasvas üles Pärnus. Aastatel 1969–1970 osales ta Pärnu teatri…
Elame kunsti mõttes huvitaval ajal
Seekordsel Veneetsia biennaalil on arvestatud ennekõike publikuga. See ei tähenda aga mingil juhul hinnaalandust kvaliteedis, vaid otsekohesust ja vaheldusrikkust.
Hirm, üksindus ja nõusolek
VAT-teater on ühiskonnakriitilise ja julge teemakäsitlusega teatri väike lipulaev ning Helen Rekkori uus lavastus „Kiskja“ teeb selle repertuaarile ja trupile au.
Eesti strateegilised valikud Euroopa kliima- ja energiapoliitikas
Eestil on CO2 vähendamiseks lihtne tee: alustada põlevkivienergeetikast väljumise plaaniga ja üle minna kvoodi ostjast ülejäävaid kvoote enampakkumistel müüjaks.
„Valge“ on „Valge“, aga see kontekst …
Andres Aule luulekogu puhul ei saa mööda vaadata sellest, et 2013. aasta lõpu kõige kuumem teema oli Sirbis toimuv.
Nikolai Baturin 5. VIII 1936 – 16. V 2019
Ometi oli ta ikka inimene, armus ja…
Skoone – mullakamakas, mis tõrgub tsiviliseerumast
Kogu roheline puhvertsoon vanalinna ja Kalamaja vahel on siiani suuresti organiseerimata, killustatud ja katkestatud. Suisa väljalülitatuna mõjub Skoone bastion.
Venemaa organiseeritud kuritegevus ja riiklus
Mõni autor uurib enda arvates Venemaad, kuid tegelikult uurib Venemaa tema abiga läänt – uurijast on saanud infoallikas või kasulik idioot.
Täiuslik maailm ja kava koostamise tegelikkus
Kas maailma muusika päevade ainus eesmärk on anda heliloojatele võimalus koguneda ja nende teoseid üksteisele esitada?
Ajud ja tissid
Naiskarakterid vallutavad suure ja väikse ekraani. Naist ei mängita enam välja kui imaginaarse vaataja ihalusobjekti, vaid kui omaenda universumi keskpunkti.
Ajaloo sosin üle aja müra
Julian Barnes küsib romaanis „Aja müra“ otse: kas suur kunst lunastab poliitilise kollaboratsionismi?
Jalutuskäik töö ja puhkuse majas
Sigrid Viiru loodud keskkond on pisut rohkem või pisut vähem kui näitus, mis assotsieerub tarbijaühiskonnale tüüpiliste transiittsoonidega.
Veidi üle aastakümne tagasi näitusetegevusega alustanud Sigrid Viir on fototausta ja analüütilise visuaalse lähenemisviisiga kunstnik, kes ei piira…
In memoriam Udo Margna
18. XI 1934 – 17. V 2019
Hea kolleeg Udo Margna lahkus meie seast ehmatavalt äkki, ilma eelhoiatuseta ja lausa jalapealt, aga samal moel, mis on iseloomustanud kogu ta elu: südamlikult, teisi respekteerivalt ja hoidvalt ja ennast tagaplaanile jätvalt. Nagu on kohane ideaalsele arstile, kes oma elu pühendanud teistele.
Tegelikult…
Jääpangale unustatud näitleja
Diplomilavastus peaks olema üleminekuriitus, milles nauditakse õpitut, et siis maailma minna ja näidata, kui hästi või halvasti õpitut säilitatakse ning arendatakse.
Kolm korda pihtas, nüüd põhjas
Leedu paviljon võitis Kuldse Lõvi eelkõige ootamatu asukoha, eksperimentaalse lavastuse ja nutikalt esitatud päevakajalise temaatikaga.
Elavad ja surnud Udmurdi kultuuris
Arvatakse, et nii nagu inimene suhtub surnutesse ja nad teise ilma ära saadab, võetakse teda ennast kunagi vastu surnute maailma.
Kristjan Raua preemia tihe sõel
Maalikunstnik Uno Roosvalt ja keraamik Anu Rank-Soans sobivad mõlemad elutöö preemia alla: nad on kinnistanud endale koha kunstiajaloos, kuid tegutsevad aktiivselt igasuguse allahindluseta ka praegu ja loodetavasti edaspidigi.
Anu…
Teos ja teemapealkiri
Eesti uus muusika põhineb reeglina võrdlemisi piiratud kujundite ringil, mis viitab küll korduvale metsamustrile, kuid mida saab seostada ka laulu arhetüübiga.
Teadus ja arendus käsikäes
Reet Kurg: „Meil on väga head kõrgetasemelist haridust andvad ülikoolid, aga näen trendi, et andekamad lähevad õppima välismaa ülikoolidesse.“
Poliitiline nukuteater distantsi ja neutraalsuse otsinguil
Tõsiseltvõetava poliitilise nukuteatri loomiseks on vaja alustada nukuteatrile omase keele rehabiliteerimisest tõendamaks, et peale satiiri ja koomika kätkeb see ka võimalust rääkida tõsistest asjatest tõsisel toonil.
Kerri Kotta
Nicholas Cook on väitnud, et muusikast saab rääkida ainult kujundlikult. Tegelikult saab ka otse, kuid muusikud ei ole sellist rääkimisviisi kunagi omaks võtnud. Kui kirjeldada meloodiat füüsikalise nähtusena, siis võib öelda, et see on helikõrguste muutumine ajas. Kuid mitte ükski muusik ei ütle, et…
Mis oli see kohatu „teine“?
Maailma muusika päevade mitmekesine muusikapidu heidab valgust ka võõrustajamaa mõtisklust ja loodust rõhutavale panusele.
Teet Randma, „Eesti valikud Euroopa kliima- ja energiapoliitika kontekstis“
Oliver Issak, „Poliitiline nukuteater distantsi ja neutraalsuse otsinguil“
Nikolai Anisimov, „Elavad ja surnud Udmurdi kultuuris“
Intervjuu inglise kirjaniku Julian Barnesiga
Intervjuu Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga
Mark Galeotti „Vargad seaduses. Vene supermaffia“
