2019-18 (3740)
E-riigist C-riigiks
Elanike vähene teadlikkus annab võimu kliimatagurlusele vabad käed.
Unustatud ja laimatud Postipapa
Johann Voldemar Jannsen uskus eesti rahva tulevikku veendunumalt kui paljud teised ning tegi tõepoolest kõik, milleks oli suuteline, et seda lähemale tuua.
Arktuuruselt Tartusse
Kirjanduslinna resident Ron Whitehead: „Ma ei usu poliitikasse, ma ei usalda valitsusi, ma ei alistu. Ma keeldun järgimast mis tahes rada peale armastuse.“
Post-sõnastik XLVI – Apropriatsioon
Eesti nüüdiskirjanduse puhul pole tekstidevahelise suhte teema omandiõiguse ja plagiaadi kontekstis kuigivõrd esile kerkinud. Põhjuseks on ilmselt teadlikkus teksti olemuslikust intertekstuaalsusest.
Tellimus, autorsus ja loominguline vabadus
Vastakad arusaamad stsenaristi rollist takistavad valdkonna arengut. Stsenarist on kui midagi loov autor, keda teised peavad abiliseks.
Kas äri- või ametiühing? Või on kolmas tee?
Meeste häda
Raamatud ruumist
Tänapäevase tekstirohkuse tõttu tasub kaaluda, kas ja mida üldse kirjutada ja eesti keelde tõlkida. „Ehituskunsti raamatukogu“ näol on tubli algus tehtud.
Aledoia – lahendus kõigile probleemidele, ka kunstile
Andrus Joonase kunst on sünesteetiline, performance’id ja näitusel esitatud staatilised tööd on omavahel keerulises suhtes. Tema kunst on elust enesest.
2. mai…
Okkaid ja päevalilli läti kirjandusest
Agnese Rutkēviča on tuntud ka pseudonüümiga Anna Foma. Tema esimene luuleraamat „Noore Wagneri vaikimine“ („Jaunā Vāgnera klusēšana“) ilmus 2013. aastal. Festivalil „Prima vista“ kantakse ette tema luulet ning…
Põud külameeste põues
Priit Pedajase „Põud ja vihm …“ on sundimatu, voogav, leitsakuliselt rauge, lavastuse õhulisuses on suur osa orgastilisel liikumisrežiil.
Elu kiirusega 365 bändi aastas
Veiko Mölder: „On ka küsitud, et kas kontsertidel käimine ei tundu kohustuse või tööna. Mul siiani seda tunnet pole.“
Inimese kaitsekilbi uurija
Pärt Peterson: „Antikehade ravi on võetud kasutusele viimaste aastate jooksul ja näitab hästi immuunsüsteemi tähtsust kasvajate tagasihoidmises.“
Meie rahvusliku- ja globaalajaloo vahel ei ole süvaolemuslikku vastuolu
Oleme oma ajalugu enamasti ikka käsitanud avaramalt, piiriüleselt, naabritega seonduvalt ja laiemaltki.
Eelpõrgu, mitte puhastustuli
Kuraator Andrus Joonase töömeetod toob kaasa värskuse ega lase sumbuda ja leppida olemasoleva ja käepärasega.
Rohelise mõtteviisiga materjaliteadlane
Rainer Küngas: „Kui kogu maailm saastaks nagu Eesti inimesed, oleks juba viie aasta pärast 1,5-kraadine soojenemine garanteeritud.“
Kaosekuninganna kenasti kaetud lauake
Mida radikaalset ja maailma muutvat annaks pühademunade-ülevaatusnäitusega ette võtta? Järsku on see kaose kohta liiga korralik? Järsku peaks seda eksponeerima kuhjatisena-labürindina?
Üks maa, üks naine, üks lugu
Ukraina ei ole Jarõna Ilole ainult lapsepõlve ja nooruse maa, nostalgiline paik. Ukraina on ka tema praeguse elu vahetu osa.
Vana ja uue ühendaja
Austris Mailītis: „Mulle meeldib mõelda ajast pigem kui pinnast, kui mittelineaarsest arhitektuursest elemendist.“
Elujaatuse karkassile püstitatud imedemaa
Musta Kasti „Ernesto küülikutes“ on nelja näitleja kanda ühtekokku kümmekond rolli, vahetused on kiired, enamjaolt täpsed ja osatäitmised üksteisest hästi eristatavad.
Müür monumendi juures – Pühendumus
Sinaida Vollmann 5. I 1924 – 18. VII 2018
1951. aastal lõpetas ta koorijuhtimise erialal Tartu Muusikakooli (õp Voldemar Kliimand), õppides samas ka laulmist. 1956. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi prof Gustav Ernesaksa õpilasena.
Sinaida Vollmann töötas aastatel 1956–1963 Tallinna Pedagoogilises Instituudis laborandi…
Toivo Tammik
1984., Orwelli aastal astus Tallinna XXIV keskkooli õpetaja Mart Laar 10. a ajalootunni alguses klassiruumi ja küsis: „Kes on see ajalooline isik, kellest sõltus, et me siin praegu teiega eesti keeles räägime?“ Vastuseks pakuti mitmeid variante, ka absurdimaigulisi, nagu Konstantin Päts, kurioosseid ka, kuid õpetaja vastus lastele oli…
Kahuripauk otserealismi pihta
Haapsalu on filmilinn – ja mitte vaid õudusfilmide festivali pärast. Ekskursioonid paikadesse, kus on üles võetud see või teine film, on üle maailma üha suurem turismimagnet.
Julgus liigutada piire
XX sajandi ehituskultuuri suurkuju August Komendant oli rahvusvaheline mees, kellele Eesti jäi kitsaks – ehitusinsenerile ei olnud riigipiire justkui olemaski.
„Ernesto küülikud“, lavastus loodusest ja elust
Musta Kasti lavastaja Kaija M. Kalvet: „Keskkonnahoid on oluline teema, ent sellest räägitakse vähe või peetakse seda iseenesestmõistetavaks – ja seetõttu sünnibki sigadusi.“
Mederi kaudu maailma
Süvahuvi XVII sajandi vastu, eriti Eestiga seoses, on võrdlemisi hiljutine nähe, kuid selle teema ümber on akadeemias koondunud nüüdseks rahvusvahelise kõlapinnaga uurimuslik potentsiaal.
Ükskord ka teame
Aprill – Kaos, korrapära ja kamaluga meisterlikkust
Kuu esimene pool võimaldas kahel järjestikusel nädalal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri saatel kuulata ja võrrelda kaht selgelt maailmatasemel viiuldajat.
Kommentaar – Pehmed ja karvased tulevad tänavatele
Kaarel Tarand, „E-riigist C-riigiks“
Malle Salupere, „Unustatud ja laimatud Postipapa“
Intervjuu materjaliteadlase Rainer Küngasega
Margit Keerdo-Dawson, „Tellimus, autorsus ja loominguline vabadus“
XX sajandi ehituskultuuri suurkuju August Komendant
Gregor Taul, „Müür monumendi juures. Pühendumus“
Eesti Kunstnike Liidu XIX aastanäitus
Andrus Joonase „The Meaning of Life“
Eesti Draamateatri „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“
