Kui tindimerel möllab torm
Teravuste vahetamine ajakirjandust ei paranda, arukad läbirääkimised võiksid seda teha.
Üha hõredam pilt
Eesti keeles avaldatud raamatul on kerge peaaegu jäljetult pildilt kaduda, kuigi tegu võib olla mujal maailmas erakordselt menuka teosega.
Kirjutamine on erootiline tegevusala
Ralf Rothmann: „Ei ole ühtki teist kunstiliiki, mis elavdaks inimese sisseelamisvõimet ja hoiaks seda elusana sel määral, nagu kirjandus seda suudab.“
Õudusfilmide renessanss
Pärast mitut tõusu ja langust on õudusfilmidel alanud uus kuldajastu ja neist on võimatu mööda vaadata ka žanrikaugel publikul.
Maarjamäe mäluta memoriaal
Maarjamäe memoriaali ei devalveeri mitte negatiivsed pärandnarratiivid, vaid poliitilise töö lagunemisseisund ja institutsiooniline hoolimatus.
Kleepige see luuletus harvesterikabiinidesse
Olõ viimäne vana puu.
Mu ümbre oll´ kunagi kõivisto,
pihlap ni haavisto,
tammik, niinemõts, vahtrik,
kuusisto, palo.
Nõnda algab Kauksi Ülle luuletus „Imäpuu“, mis sai Juhan Liivi luuleauhinna.
Mis on suitsupääsukesel vanast…
Revolutsiooniline deklaratsioon
Napilt viiest punktist koosneva ülilakoonilises stiilis avalduse mõistmiseks on vaja meenutada konteksti, miks see on sündinud. Eesti teaduse kroonilisest alarahastusest on räägitud ja kirjutatud lugematu arv kordi, teaduse ja arendustegevuse (T&A)…
Jumalaema kultusest ja konkubinaadist
Transtsendentne jumalus oli põrmlikust lihtsurelikust nii kaugel, et tundus õigem pöörduda Tema poole vahendajate, jumalaema ja pühakute kaudu.
Pidu Ivo ja Kadri pool
Võib-olla mitte kuigi kauges tulevikus küsib komisjon või uuritakse referendumil, kas selline teater on vajalik. Kellele on vaja maali- ja teatrikunsti sümbioosi, mis on lastud läbi dadaistliku purusti?
Väsimatu juubilari hoogsate tuuridega pidu
Ette teada suurepärased külalised tulevad ja lähevad, nad on alati kindel valik, aga nad ka rabavad harvemini. Rabavad noored, kes veel ei ole legendid, aga kellest kunagi saavad.
Juubelile saab vastu minna mitut moodi. Võib korralikult hinge tõmmata ja loorberitel…
Filmikunstile truu mees
Louis Garrel: „Huumorimeel oli üks „Truu mehe“ stsenaariumi kirjutamise võtmeelemente. Püüdsime vaatajate ootustega pidevalt mängida.“
Kuidas hinnata taluarhitektuuri?
Taluarhitektuur ei sünni ega muutu üksnes ajaloo tõmbetuulte mõjul, vaid pragmaatiliste otsuste tõttu – ehituslugu peegeldab iga omaniku väärtusi.
Hilja Sepp 31. X 1920 – 20. IV 2019
1940. aastal lõpetas ta Tartu tütarlaste gümnaasiumi. 1940–1941 õppis Tartu ülikoolis saksa keelt.
Oma teatriteed alustas Hilja Sepp juba lapsena, tantsides Ida Urbeli tantsurühmas. 1942–1954 oli ta vaheajaga Vanemuise näitleja (1944–1945 Estonias). Ta tundis hästi ka teiste teatrite näitlejaid-lavastajaid ning väga paljusid teatritöötajaid, keda publik kunagi…
Lavastus, mille sisustavad artistid
„Madama Butterflys“ on psühholoogilist veenvust ja kunstilist läbitunnetatust, mis kipub muusikateatri keerukas ja kohmakas masinavärgis aeg-ajalt kaotsi minema.
Väike kaalukas suurprojekt
DYCE on veel üks huvitav lähenemine, kuidas tutvustada publikut kaasavalt, kuid sisulises pooles järele andmata noore põlvkonna heliloojate loomingut.
Üleeuroopalise projekti DYCE eestvedajad nimetavad seda…
Kuidas rääkida arhitektuurist?
Avatud uksed, silmad ja meeled aitavad ruumi märgata ja ühist keelt leida. Kogemuse kaudu õppimine ja objektiivne dialoog toob välja arhitektuuri väärtused.
Parimad noored ilukirjanduse tõlkijad
Selle aasta tõlkesuunad olid inglise-eesti (Chimamanda Ngozi Adichie, „How Did You Feel About It?“), rootsi-eesti (Fredrik Lindström, „Eftermiddagar i parken“), soome-eesti (Tuuve Aro, „Ennen sadetta“), eesti-vene (Janar Ala, „Sült“) ja eesti-seto (Mart Kivastik, „Jaama 12“). Võistlusele laekus 132 tööd: inglise keelest…
… nii kui mõra läbi käib tassist
Ralf Rothmannil on läinud korda avada sakslaste mentaliteedi arengulugu sõjajärgsetest aastatest tänapäevani.
Krista Kaer
Viimasel ajal on aina rohkem räägitud inglise keele üha suurenevast mõjust eesti keelele. Palju on olnud juttu noorte kõnepruugist, kus eesti ja inglise keel on tihtipeale täiesti läbisegi. Jääb üle vaid loota,…
Kaugete kehade muuseum
Saskia Boddeke on loonud teatraalse keskkonna, ühendanud ajaloolise ja praegusaegse, tõe ja fiktsiooni, et rääkida ihast liigse romantikata.
Isegi tõde võib tahta tunda
Nagu näha viimase aja lustakast kaklusest Ahto Lobjaka mõttearenduste üle, ei ole tõejärgsuse diskussioon pärast asjaomase kogumiku ilmumist kuigivõrd selgemaks saanud.
Pealelend – Ann Mirjam Vaikla, Narva „Urban Labi“ algataja ja peakorraldaja
Narva „Urban Lab“ uurib linnaruumile omaseid protsesse ja muutusi Narva linnas. Labori algatasid 2018. aastal Narva kunstiresidentuur ja kollektiiv Ruumiringlus. Sel aastal keskendume töötubades piiri temaatikale – piir kui…
Puhta teatri kriitika
Tallinna Linnateatri uuslavastus „Kant“ on tuttavalt linnateaterlik-nüganenlik, mis on korraga nii pluss kui ka miinus.
Pealelend – Saskia Boddeke, projekti „Seks ja meri“ kuraator
Sõnavabadusest ajuvabaduseni
Pidurdamatu sõnavabadus on välja toonud kõik selle, mis varem jäi varjule aju kõige sügavamatesse kihistustesse, nagu instinktid või viha.
Jalutuskäigud ajas ja ruumis – krüptodetektiiv välitööl
Maailm, olgu selleks füüsikaline universum või platooniline matemaatiline reaalsus, on olemas ning meie asi on seda avastada ja uurida.
Aivar Leštšinski 14. VII 1958 – 29. IV 2019
Aivar Leštšinski lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi kooridirigeerimise eriala professor Arvo Ratassepa klassis ning Peterburi kunstiakadeemia Ilja Repini nimelise instituudi kunstiajaloo ja kunstiteaduse eriala.
Aastatel 1991–1995 õpetas ta koorijuhtimist Tallinna pedagoogikaülikoolis. Aivar Leštšinski juhatas segakoori Noorus, Tallinna Ülikooli kammerkoori ja neidudekoori Leelo.…
