Kui kedagi pole valida, ei ole see valija süü. Seetõttu ei tohi temas kõrgetest kantslitest ses osas ka süütunnet tekitada.
Üha väiksemaks tõmbunud maailmas oleme hiinlastega ju peaaegu naabrid. Seda kinnitab pilk viimasel ajal trükivalgust näinud raamatutele.
Taavi Suisalu kaubamärk on nüüdisinfotehnoloogia minimalistlikud universaalsed objektid, vana ja uue ühisosa abil on ta taandanud need uue meedia ihaluse nostalgiliseks välgatuseks.
Mati Karminil on õnnestunud pea alati luua sümbolitega täidetud mõjuv ruum. Tartu Kunstimaja näitus toimib iseäranis hästi, sest eksponaate on tavapärasest vähem.
Tundub, et „Vaikses hooajas“ on ära trükitud tõesti iga sõna, mis vähegi kätte saadi, telekava kaasa arvatud.
Mait Vaigu geniaalsus seisneb paljuski tähelepanelikes märkmetes selle kohta, mida soovitakse teadvuse äärealadele suruda.
Eesti ühe huvitavama, võib-olla koguni kõige geniaalsema joonistaja juubelinäitus oleks pidanud olema Tartu kõige väärikamas kunstiasutuses – kunstimuuseumis.
Küsitluses osalenud pidasid kodumaale naasmise kõige suuremaks takistuseks vähest teadusrahastust, kuna rahalise kindlustunde puudumine pärsib ka noorte Eestisse naasmise motivatsiooni.
Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil teatripäeva peol Rakvere teatris.
„Roma“ ei teeninud küll parima filmi Oscarit, aga iseloomustab mitut olulist muudatust.
Vabadusele ja küllusele heidetud ambivalentset pilku, nagu seda kohtab Ursula K. Le Guini romaanis „Ilmajäetud“, on vaja ka meie tänapäeva ühiskonnas.
Trollimüüt annab võimaluse rääkida filmis (müütilisest) ajast, mil asjad polnud nii nagu praegu: looduse ja kultuuri, inimese ja mitte-inimese vahel polnud piiri.
Ingrid Ruudi: „Feministlik arhitektuurilugu püüab laiendada objektide ringi, mida pidada piisavalt väärtuslikuks, et neid analüüsida ja seega need ajalukku kirjutada.“
Urmas Lüüs: „Enesekindel inimene on surnud inimene, sest kindel saab olla vaid muutumatutes ja paigal seisvates asjades – ainult surnud asjad seisavad paigal.“
„Asepresident“ aitab süvendada kallutatud kujutlust ajaloolisest tõest, mis on kooskõlas suundumusega pakkuda publikule lihtsustatud reaalsusekujutust.
Trummi tänav näitab iseloomu takistusrajast linliku kõnniteedega tänava ja maapiirkondade jalakäijavaenuliku teeni.
Linn peaks olema elupaikade hoidja ja looja, kuigi loodusega kooskõlas elamine nõuab veel harjutamist ja sissejuurdunud arusaamadest loobumist.
Mikk Üleoja: „Kui meil laulupidu ei oleks, lõpetaksid mitmed koorid tegevuse, sest nende olemasolu mõte ongi peol osalemine.“
Kuidas on võimalik, et pärast XX sajandil toimunut on siiani filosoofe, kes ei oska ühe mõtlemisviisi ja ühe õpikutüübi ainuvõimalikuks pidamises midagi kahtlast näha?
Mereteema on meil Läänemere nägu: see on salapärane, heitlik ja ähvardav, ent sisemerena puudub selles ookeani avar hingus ja seikluslikkus.
Taastumatutel, fossiilsetel loodusvaradel põhinevatelt plastidelt tuleks üle minna taastuvatele ehk biopõhistele plastidele, see lõpetaks jäätmeprobleemid ja süsinikdioksiidi lisandumise atmosfääri.
Feministlike naislavastajate nappuses on Vanemuise teatri mehed asunud hoolitsema naisrollide märkimisväärsuse eest.